MAAELUVÕRGUSTIK: Koostöös teeme paremini |
||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 22. mrts 2017. a |
||||||
See kehtib pea kõigis eluvaldkondades ning eriti tänapäeva globaliseeruvas majanduses, sh põllumajanduses, kus Eesti on kogu maailmaga võrreldes väga väike, rääkimata ühest ettevõttest või ettevõtjast. Ühistegevust on Eestis üha enam ja enam, kuid ikka tundub, et seda on liiga vähe ning sageli nähakse üksteises konkurenti, mitte koostööpartnerit. Selleks, et ühistulist mõtteviisi põllumajanduses arendada, on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toel alustanud ühistegevuse pikaajaline programm. Programmi eestvedaja on Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Koostööpartneriteks on vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eestimaa Talupidajate Keskliit, KEVILI ja MTÜ Kevili Koolitused Põllumajanduse Valdkonnas. Programm kestab neli aastat ning selle raames toimuvad igal aastal infopäevad, täiendkoolitused, õpiringid, ettevõtete külastused ja konverents, antakse välja erinevaid infomaterjale ning kogu info koondatakse veebilehele www.yhistegevus.emu.ee.
Kõige alus on usaldus Kõlab justkui abielu, aga nii see teoorias ja tegelikkuses on, et ühistegevuse üheks alustalaks on usaldus. Usalduse kohta ütles kenasti infopäeval osalenud Marek Linnutaja, kelle juhtimise all sai teraviljakasvatajate ühistust KEVILI suurettevõte: "Igale inimesele antakse tutvumise või tegutsemise alguses usalduskrediit – ta hakkab seda oma tegevusega, kas kasvatama või vähendama." Infopäeval andis ühistegevuse alustest ülevaate Olav Kreen, kes on olnud pikaajaline põllumeeste ühistu KEVILI liige ning EPKK ühistegevuse toimkonna juht. Oma ettekandes kasutas ta palju Eesti Maaülikooli õppejõu Jaan Leetsare kirjapandud põhimõtteid. Lisaks usaldusele, on ühistegevuse alusteks ka õlg-õla tunne, kokkulepetest kinnipidamine ja hea juhtimine. Ühistegevuse kandvaks ideeks on ühistu liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Ühistegevust saavad arendada vaid ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalenute vajaduste rahuldamiseks. Väärtushinnangud peavad sobima! Marek Linnutaja kommentaar: "Kõige raskem on alla neelata neid otsuseid, mis sulle ei meeldi. Seega taandub kõik koostöö ja suhtlemise peale. Liikmeid peab koolitama ühiselt tegutsema!" Kuidas ühistut luua? Ühistu loomiseks peab olema vähemalt kaks liiget ning tuleb sõlmida asutamisleping, kus on välja toodud ühistu eesmärgid ja visioon nende saavutamiseks (kellega koos ja mida tehes?). Marek Linnutaja rõhutas, et eesmärkide kaardistamine on ülioluline. Enne ühistu loomist võiks kaaluda, kas üldse luua uus ühistu või astuda olemasoleva liikmeks. Milleks luuakse ühistuid? Põhjused võivad olla erinevad ja neid võib olla mitu:
Miks liituda ühistuga? Põhjuseid võib olla üks või mitu:
Liikmete õigused ja kohustused Liikmetele tuleb kohe alguses selgeks teha, milline on ühistu visioon ja reeglid ning kuidas on võimalik ühistust lahkuda, et saaks otsustada, kas see ühistu sobib. Mida ma saan ja mida ma annan? Lihaveisekasvataja Roland Tarumi kommentaar: "Tegelikult peab enne andma ja siis alles saad." Kõige lihtsam on tegutseda nende inimestega, kes saavad aru, et enne tuleb anda, siis saad ka tagasi. Ühistegevuses tuleb kinni pidada kokkulepetest. Liikmetel peab olema huvi ühistu toimimise vastu - jälgitakse, et juhtkond täidab põhikirja ja üldkoosoleku otsuseid. Liikmed peaksid osa võtma ühistu finantseerimisest, siis kasvab ka omanikutunne ja vastutustunne. Liikmed peavad oma ühistut toetama võimalikult suure hulga teenuste tellimisega. Samas, kui keegi pakub teenust turul odavama hinnaga, siis peaks ühistus arutama, kas on võimalik ka odavamalt pakkuda või on tegu dumpinguga, siis on ehk mõttekas mingiks ajaks oma teenus konserveerida. Need otsused tuleb ühiselt vastu võtta. Ühistegevust ei saa hinnata lühikeses perspektiivis, sest ühistu eesmärk on stabiilsus, mis tähendab pikaajalisust. Ühistus väga kiireid otsuseid vastu võtta ei saa. Liikmed peavad olema aktiivsed, propageerima ühistu tegevust ning kaitsma oma ühistu juhtkonda, austama enamus ostusid, vajadusel kritiseerima juhtkonda ja soovitama uusi ideid. KEVILIs loodi sellel eesmärgil "nurinate nimekiri". Samuti peavad ühistu liikmed hoidma ennast kursis ühistu tegevustega. Kui ikkagi mingil põhjusel ühistu ei sobi, siis tuleb sealt välja astuda. Kes ja kui palju panustab? Ühistu puhul kehtib võrdelisus, mitte võrdsus. Igaüks panustab vastavalt oma võimetele ja kui hiljem jagatakse tulemusi, siis saab igaüks vastavalt sellele, kui palju ta panustas. Tulundusühistu Farm In kogemus Tulundusühistu Farm In kogemust jagas tegevjuht Urmas Pallon. Tegemist on keskühistuga, mille eesmärgiks oli suuremahuliste sisendite ühine hankimine: elekter, vedelkütused, mineraalväetised, loomasöödad, silotarvikud, teravilja-, õlikultuuride- ja heinaseemned, ja taimekaitse preparaadid. Ühishangetega hoitakse kokku liikmete aega, teenuseid saab osutada omahinnaga, ning konkurents hankes osalejate vahel (viib hinna alla) ning lühendab tarneahelat. Peamised nõrkused: alati ei ole kõik ühistu liikmed aktiivsed ning sageli ei jõua info keskühistult põllumeheni, mistõttu on kavas hakata üha rohkem suhtlema otse põllumehega. Kuid arveldamine jääks siiski liikmes-ühistute toiminguks. Keskühistu positiivne mõju on see, et hinnad on stabiliseerunud ning sisendite hinnaerisused väike- ja suurtootjate vahel on vähenenud. Lõpetuseks - pole midagi uut siin päikese all
Rahvusvaheline Ühistegevusliit on defineerinud ühistegevuse väärtusteks järgmise: omaabi, isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus, solidaarsus. LISAINFO:
|