EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Peri mahemõisas kasvavad erilised köögiviljad

Allikas: Maaeluvõrgustik
26. märts 2016. a

 

Aastast 2002 Põlvamaal tegutsev pere-ettevõte on oma eesmärgiks võtnud mahedate põllusaaduste tootmise ja mahetoidu propageerimise.

Aianduskooli lõpetanud perenaine Tiina Länkur tundis juba õpingute ajal, et mürkidega pritsimisele ja mineraalväetiste kasutamisele on kindlasti mõistlik alternatiiv.

„Ma olin 90. aastatel aednikuks õppides suur teisitimõtleja ja tihtipeale oma arvamusega üksi opositsioonis, aga ma siiralt uskusin ja usun siiani, et mürgitamiseta kasvanud toit on hea nii inimesele kui ka mullaelustikule ja ümbritsevale loodusele,“ räägib perenaine. Selle veendumuse toel on mahepõllumajandusest saanud kogu pere elustiil.

Mahemaad on talus kokku 72 ha. Ettevõtte maadel kasvavad maasikas, aroonia, porgand, punapeet, sibul, suhkrumais, kõrvits, suvikõrvits, kaer, tatar ja 'Sangaste' rukis. Kuna tegeletakse ainult taimekasvatusega, siis põldude mullaviljakuse tagamiseks planeeritakse viljavaheldust väga täpselt. Osa maast on alati punase ristiku all, mis õhust lämmastikku seob ja sel viisil mullaviljakust tõstab.

Kõigi töödega saadakse oma pere jõududega hakkama. Köögivilja kasvatatakse vähem kui hektari suurusel alal, sest see nõuab kõige rohkem tööjõudu. Köögiviljakasvatuse lihtsustamiseks on soetatud ka erinevaid tööriistu, mida saab traktori taha rakendada, kuid mahedat leheväetist tuleb taimedele veel käsitsi pritsida ning umbrohu vastu aitab kõige paremini terav kõblas ja nobedad näpud.

Paljudel mahetootjatel on välja kujunenud tooted, mille järgi neid tuntakse. Peri mahemõisa teatakse üllatuslikult suhkrumaisi järgi, mida tõsised huvilised juba juunis küsima hakkavad. Teine hitt-köögivili on Eestis veel vähe levinud jaapani tüüpi kõrvits, mille 1–2 kilosed apelsinikarva viljad on koduperenaiste lemmikud, sest on toidu valmistamiseks paraja suurusega ning ei vaja koorimist. „Rahvasuu on need värvi ja kuju tõttu apelsinikõrvitsaks ristinud,“ selgitab perenaine Tiina. Kuuldavasti on need kõrvitsad juba ka mõne Tallinna ja Tartu restoranikoka ära võlunud.

 

Kui mahetoodang läheb tavapoodi müüki, siis peab see olema samaväärsetest tavatoodetest selgelt eristatav. Mahetalus kulub palju aega toodangu pakendamisele. „Suhkrumaisi saagikoristuse ajaks jõuab tänu LEADER programmi toetusele kohale väike pakendamisliin. Nii saame tõlvikud kiiremini pakitud ja mahedana müüki saata,“ avab peremees Ander Konks lähituleviku plaane.

Teadmisi mahedast taimekasvatusest ja mahetoidust jagatakse hea meelega. Peri mahemõisas on korraldatud mahetoidu päevi ning loenguid. Mahemõisa tegemisi on uudistamas käinud ka 200 last Tartu tervist edendavatest koolidest ja lasteaedadest. Lähedal asuva Rosma kooli õpilased on üsna tihedad külalised nii viljakülvamise kui -koristuse ajal. 2015. aasta avatud talude päeval käis 250 külalist. Võõrustatakse ka välismaa vabatahtlikke ja praktikante.

Avatud suhtumisega pererahvale meeldib katsetada ja kuna maaeluga käib kaasas pidev õppimine, siis mõned aastad tagasi võeti vastu Eesti Taimekasvatuse Instituudi ettepanek kasvatada mahedat porgandi- ja sibulaseemet. Nii jõuavad mahemõisa põllult uued seemned ka teiste mahetootjateni. Kas valikusse lisandub uusi seemnekasvatuse kultuure, seda näitab aeg. Kindel on see, et särasilmne pererahvas jätkab maheköögivilja ja -teravilja kasvatamist ning mahetoidu propageerimist.

Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo