LEADER UUDISED

SAARTE HÄÄL: Mida suurem vald, seda rohkem raha
Allikas: Saarte Hääl
11. aprill 2017. a

Saarte Hääl võttis uurida, milliste Saare maakonna kohalike omavalitsuste elanikud on olnud agaramad LEADER-meetmest kogukonna arendamiseks projektiraha küsima. Selgus ilmne tõde.

Statistika on nii eelmise (2008–2014) kui ka käesoleva (2014–2020) toetusperioodi kohta värvikas ja detailirohke. Ometi joonistuvad praegusel perioodil andmed mõneti selgemalt välja, kuna statistika on olnud lihtsalt täpsem.

Vaata graafikat:http://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2017/04/KUHULAHEBRAHA-copy.pdf

Saarte koostöökogu nõustaja Ivar Ansper selgitas, et eelmise perioodi alguses ei tehtud paraku meetmeti eristamist, seega on andmed nonde aastate lõikes pigem üldised ja kokkuvõtlikud.

Mis puutub toetuste jagunemisse kohalike omavalitsuste põhiselt, siis on näha suhteliselt ühtlane jaotus, kus suuremad vallad – Lääne-Saare, Muhu ja Leisi – on toetust taotlenud ja loomulikult ka saanud rohkem. “Samas kui jagada toetussumma valla elaniku kohta, siis kerkivad esile hoopis väiksemad vallad, nagu Ruhnu ja Torgu,” tõdes Ansper.

Igas vallas omad aktivistid

Igas vallas kerkivad aga selle kõrval loomulikult esile ka tugevamad külaseltsid, kes on teistest mõnevõrra aktiivsemad.

Ansperi sõnul olid eelmisel toetusperioodil oluliselt aktiivsemad MTÜ Anseküla Põllumeeste Selts Salme vallas, MTÜ Võhma Kultuuri- ja Spordiselts Mustjala vallas, MTÜ Jööri Küla Selts Valjala vallas, MTÜ Metsküla Küla Selts Leisi vallas, MTÜ Saarekülade Selts Laimjala vallas ja MTÜ Tagavere Optimistid Orissaare vallas.

Aktiivsemad olid ka MTÜ Medel endises Kaarma vallas, MTÜ Sauvere Arenguselts endises Kärla vallas, MTÜ Karala Külaelu Arendamise Selts endises Lümanda vallas, MTÜ Tagamõisa Kihelkonna vallas, MTÜ Torgu Kogukonnamaja Torgus ja MTÜ Kultuuriselts Kevade Pihtla vallas.

Saarte koostöökogu strateegia aastateks 2015–2020 toob välja, et eelmise toetusperioodi strateegias oligi ainukeseks indikaatoriks seatud toetatud projektide arv, mis oli meetmete peale kokku 167 projekti.

Maaelu arengukava 2007–2013 LEADER-meetme raames on Saare maakonnas tehtud ajavahemikus 2008–2013 toetusotsused 291 projekti osas kogusummas 4,8 miljonit eurot, mis teeb investeeringutoetuse keskmiseks suuruseks ca 16 000 eurot projekti kohta. Kogu eelarve oli Saarte koostöökogul neil aastail 5,1 miljonit eurot.

Kui vaadata toetuste jagunemist sihtgruppide põhiselt, siis on strateegia põhjal näha, et enamik taotlejaid oli mittetulundussektorist (73%), äriühingute osakaal moodustas 20% ja kohalike omavalitsuste osakaal 7%. Suurt mittetulundussektori ülekaalu võrreldes äriettevõtetega saab aga koostöökogu andmeil selgitada LEADER-i põhimõtete järgimisega – eelistada tulebki koostööl ja ühistegevusel põhinevaid projekte.

Esmane toetusvoor toimus 2009. aastal, mil tehti ka esimesed toetuste andmise otsused summas ca 880 000 eurot. Aastatel 2010–2012 otsustati projektidele toetusi anda keskmiselt 1 miljon eurot aastas. Aastatel 2013–2014 tehti toetusotsuseid alla 500 000 euro aasta kohta.

Aktiivsemad said rohkem

Strateegia on põgusalt vaadelnud ka toetuste jagunemist omavalitsuste lõikes. Sedapidi toetati eelmisel toetusperioodil kõige enam maakondliku mõjuga projekte, mille mõju oli suurem kui üks omavalitsus. Kokku toetati 77 maakondlikku projekti, mille lõplikuks toetussummaks kujunes ca 960 000 eurot.

Silma paistsid seejuures aktiivsemad ja tihedama asustustihedusega vallad: Salme, Muhu, Orissaare ja Leisi vald, mis said toetusi üle 300 000 euro.

Väiksema toetusega jäid väiksemad vallad: Ruhnu ja Laimjala vald, kus toetussumma jäi alla 100 000 euro.

Kui vaadata aga toetuste jagunemist elaniku kohta, siis said kõige enam toetust Torgu ja Ruhnu valla elanikud, kõige vähem aga toonase Kaarma valla elanikud.
« Tagasi