PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU: Koolikokkade koolitus projekti „Kohalik toit kättesaadavaks“ raames |
Allikas: Pärnu Lahe Partnerluskogu
13. aprill 2017. a |
PLPK korraldas 23.märtsil koostöös Surju koolikoka Kaidi Oksaarega koolikokkade koolituse ning arutelupäeva laste toitumisharjumuste ning kohaliku toidu kokku viimiseks. Tegemist oli koolituse ja samas ümarlauaga, kus jagasid teadmisi kõik kokad oma praktikast lähtuvalt.
Arutelu laste söömisharjumuste ja koolis pakutava menüü üle oli elav. Pärjatud koolikokk vedas koolitus-ümarlauda ja rääkis oma kogemustest Surju koolikokana. Endise restoranikokana on Oksaar kasutanud kavalalt ära erinevate toorainete värve ja maitseid, et laste harjumusi muuta ja tänaseks on lapsed harjunud, et toitudes on nii porgandit, kapsast kui ka kala. Samuti antakse lastele korra nädalas värskelt pressitud mahla, mis koosneb õunast, apelsinist, porgandist, ingverist, värviks on lisatud peeti. Suppidesse, salatitesse lisatakse kindlasti küüslaugupastat, mida valmistatakse kohapeal ja korra nädalas saavad lapsed „restoranirooga“ ehk koorega ürdikartulit. Samuti käib toidulaualt läbi spinat ja läätsed, suhkru asemel kasutatakse magustoitude maitsestamisel roosuhkrust ise tehtud koorekaramelli. Ka toormoosid on kasutusel, kuid nendesse liialt magusat ei lisata, nii jääb marjade mõnus hapukus alles. Pannkooke ja krõbuskeid tehakse kaerajahust, kaerakliidest, rukkijahust ja muudest jahudest, mis on alternatiiviks nisujahule ning kindlasti lisatakse seemneid toiteväärtuse suurendamiseks. Kausid süüakse tühjaks ja mis jääbki potipõhja, kulub enamasti pikapäevalastele ära ja toitu, mis raisku läheb, peaaegu polegi.
Samuti oli arutelu üheks osaks see, et koolides puudub paljude toitude valmistamiseks vajalik inventar. Enamus koolikokkasid on hädas puuduliku inventari ja vähese toidurahaga. Värskemahlapress, mis pressib kiudaineterikka mahla, on kohalikule omavalitsusele märkimisväärne väljaminek, samuti on iga külmkapp, ahi ja grillplaat väljaminek, mille äärmuslikku vajadust kooliköögis on kohalikule omavalitsusele keeruline selgitada. Ka toiduraha, mille riik eraldab iga lapse kohta koolidele, 78 eurosenti, on üsna peenike panus laste toidumenüü koostamiseks. Kuna enamasti ei eralda kohalik omavalitsus täiendavalt koolidele söögiraha, siis on koolikokad üsna loomingulised arvete klapitamisel ja maitsva, tervisliku ja vaheldusrikka menüü koostamisel. Kala saab pakkuda vaid köögivilja supiga, kuna muidu on teised toorained liialt kallid, et mõistlikku kogust kala lastele toidu kõrvale pakkuda. Samuti on erinevate toorainete valikul määravaks hinnaklass, mitte aga kvaliteet. Kaidi on ennast vallavanemale tõestanud ja tegi kiirelt selgeks, et kõik pliidid, ahjud ja külmikud, hiljem ka mahlapress on ennast kuhjaga ära tasunud ning lastevanematele korraldatavatel lahtiste uste päevadel, kuhu hulka kuulub ka koolisöökla külastamine ning toitude mekkimine, jagub kiidusõnu kokkadele kuhjaga. Tänasel päeval annab ka üleriigiline tunnustus märku, et töötatakse õige eesmärgi nimel ja kohalik omavalitsus võib oma investeeringuga rahule jääda.
Laste toitumisharjumustest rääkides pani Kaidi südamele, et ka kõik pered ise vaataksid, mida nad lastele pakuvad ja läheneksid oma toidumenüü koostamisele loominguliselt. Koolis tahavad lapsed süüa küll, aga kes on harjunud makaronidega või kellele on kodus ühe või teise juurvilja suhtes eelarvamused tekkinud, rikuvad ka teiste isu tihtipeale ära. Koolikokk võib näha küll palju vaeva, kuid siiski söövad lapsed lõviosa oma nädalasest toiduportsust kodus. Vanematel piisab vaid natuke vaeva näha või lapsi kokkamisele kaasata, et õpitakse selgeks erinevate toitude head ja vead ning väärtustatakse tervislikku toitu, mis annab energiat, vaimujõudu, füüsilist vastupidavust ja jätaks samas kehale kerge tunde, oleks seedesüsteemi ja organismi vastu sõbralik.
Põhjalik päev, kus lisaks arutelule tehti köögivilja püreesuppi kalaga a’la Kaidi, rukkijahust ja kaerakliidest seemnekrõbuskaid ning värsket mahla, lõppes omatehtu maitsmise ja täis kõhuga. Võib öelda, et köögiviljadel, puuviljadel, teraviljadel ja kalal, lihal on palju väljundeid ning viise kuidas võimalikult palju häid omadusi ning maitseküllust välja tuua. Koolikokad leidsid, et sellist üritust võib veelgi korraldada ja nii mõnigi leidis, et ka neil on omi unikaalseid retsepte, mis koolisööklas on ennast ära tõestanud ja mida teistega jagada. Lepitigi kokku taoliste ürituste korraldamiseks, et integreerida kokkade teadmisi ning parandada koolitoidu kvaliteeti.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles