LEADER UUDISED

MEIE MAA: Suursaarte koostöökogude esindajad ideede jahil Gotlandil
Allikas: Meie Maa, Vilma Rauniste
18. mai 2017. a

Aprillikuu viimasel nädalal korraldas Saare- ja Hiiumaa koostöökogu õppereisi, mille eesmärk oli kogemuste vahetamine ja uute arengusihtide seadmine. Mõtteid ja kogemusi käis ammutamas paarkümmend toidutootmise ja -töötlemisega seotud väikeettevõtjat, neist kuus Saaremaalt.

Eesti Vabariigi aukonsul Gotlandil, Saaremaalt pärit Riina Noodapera pakkus meie ettevõtjatele külastuskohtade valikuga mitmekülgseid elamusi, millest said osa Õile Aavik (Saaremaa Coop), Marju Müür (Koplimäe mahetalu), Helena Erik (Muhu jaanalinnufarm), Triin Kivimaa (Linnupete müsli tootja, Ohessaare OÜ), Kaili Nugin (OÜ Vaka maasikakasvataja) ja Kristel Oinberg-Kelder (OÜ Põldemulgu). Kahe saare koostöökogu esindajad külastasid Gotlandi kõrval ka kaht väikesaart.

Landsorti 25 püsielanikuga väikesaarel tegeletakse infrastruktuuri, turismiarenduse, keskkonnasäästlikkuse, sh vee kättesaadavuse reguleerimise ja maa erastamise teemadega. Kõige suurem arendusprojekt on sadama laiendus. Suvel elanike arv saarel kümnekordistub, lisanduvad saare külastajad.

Farö 250 elanikuga saarel tutvuti pereettevõttega, kus perepoeg tegeleb lambakasvatusega, pereisa tapamaja ja toodete valmistamise ehk nahatöötlemisega. Peretütar peab aastaringselt restorani ning turismihooajal, mil tuleb arvestada kolmetunniste praamijärjekordadega, on avatud iga päev. Färöl külastati ka Silvi Stötteri väikest pagarikoda.

Gotlandiga lõpetati

Gotlandi pealinnas Visbys kohtuti maa- ja omavalitsuse töötajatega, kus kõneldi saare turundamisest ja arendamisest. Gotlandil on siseturistide osakaal 90% ning Visby kruiisisadama ehitusega loodetakse turistide arvu kasvatada kahe miljoni külastajani aastas. Energiavajadusest kaetakse 40% taastuvenergiaga, 2020. aastal tahetakse saavutada 100%. Kohalikel elanikel on võimalus aktsionäridena osaleda taastuvenergia projektides. Väikesed kogukonnad on algatanud edukalt vee- ja reoveeprojekte, saarel arendatakse kaugtöö võimalusi.

Ettevõte Östergarn Tryffel oli uudistajatele muljetavaldav pikaajalise investeeringu tõttu: trühvlikasvatuseks istutatud tamme- ja sarapuumetsast hakati saaki saama alles 14. aastal. Nüüd väärindatakse trühvel erinevateks toodeteks. Harrviki kalatööstuses pakutud õhtusöögil kogeti, et üks inimene suudab kohalikust suitsukalast ja sparglist ära toitlustada suure grupi, pakkudes tõelist maitseelamust. Külastati Rommundsi lambatalu, kus rõhk on lambanahkade töötlemisel ja nahkade kvaliteedil.

Roma mõisas kohtuti

LEADER-i ja maaelukontoriga. Olulised on uuringud, turundusprojektid ja infomaterjalid, samuti geograafilise tähise teema, mille eesmärk on luua ja taastada ehedaid, piirkonnale omasel meetodil valmistatud ja iseloomustavaid tooteid ning nende kaudu piirkonda tutvustada.

Stafvas näidati, kuidas väiketootmine on koondatud ühe katuse alla. Majaomanik, kes on loonud kõik eeldused tootmiseks, keskendub ise juustutootmisele. Rendipindadel valmivad jäätis, õlled, õunaäädikas ning kasvatatakse safranit. Stenhuse gard Sandas kasvatatakse 11 hektaril sparglit, 10 ha maasikaid, 3 ha vaarikaid. Sparglit on nii tunnelis kui avamaal, nii valget kui rohelist. Gotlands Bryggeris kohtuti kohaliku õlle pruulijaga, kes toodab aastas ca 450 000 liitrit märjukest, kusjuures plaanib tootmist veel laiendada. Õllevalikus on praegu 20 erinevat õlut.

Õile Aavik: ”Hästi tore oli kogeda nii kokkuhoidvat kogukonda, kes oma ettevõtjaid ostueelistusega väga toetab. Ka Coopi kauplused võtavad hea meelega müüki maakonna talunike kasvatatut. Gotlandil on ka Coopi kauplusi, neil pidi kohalik kaup olema number üks. Ka meil tuleb rohkem välja mõelda erinevaid tooteid, kus kasutada Saaremaal kasvatatud tooraineid.”

Kaili Nugin: ”Minu mõtted on maasika- ja sparglikasvatuses nähtu juures, sain kinnitust, et ei tasu alla anda, vaid otsida lahendusi. Meetodid kasvatamisel on meil samad, Gotlandil on kasvupinnad aga oluliselt suuremad. Sel aastal tahan kindlasti ka ise pinda laiendada. Samas talus kasvatati vähesel määral sparglit, ehk teen ka selle kultuuriga proovi. Alati on tore tuua kodukohta uusi mõtteid. Mulle meeldis sealne elukeskkonna ja kohalike inimeste tegevuse väärtustamine.”

Helena Eerik: ”Vaimustusin trühvli- ja sparglikasvatamisest, kuid arvan, et siin ei pruugi see realiseeruda. Trühvli kasvukohti Muhus oleks, kuna siin on palju sarapuid ja tammesid, kuid on ka väga palju metssigu. Huvi on, tuleb hästi läbi mõelda, kas rajada istandus, mis võtab väga palju aega, või riskida olemasoleva metsaalusega. Igatahes oleks see pikaajaline investeering.”
« Tagasi