UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu direktorid arutlesid E-kaubanduse ja lühikese toidutarneahela teemal
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
28. juuli 2017. a

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimus Tartus Euroopa Liidu maaeludirektorite mitteametlik kohtumine, mille teemaks oli e-põllumajandus ja innovaatilised lähenemised. Ennelõunastes arutelugruppides oli üheks teemaks e-kaubandus ja lühike tarneahel.  

Sissejuhatava ettekande tegi Riinu Lepa, kes on MTÜ Tagurpidi Lavka üks eestvedajatest. Tagurpidi Lavka on sotsiaalne ettevõte, mis loodi 2009. aastal. Ettevõte tegeleb sellega, et toob maalt väiketalunike poolt kasvatatud kauba linnaelanikele.

Oma esitluses jagas Riinu Lepa otsemüügi Eesti näitel nelja kategooriasse:

  • Talunik ise müüb otse tarbijale, kus kasutusel on väga lihtsad e-lahendused; 
  • Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) kaubakohtumised, kus samuti on kasutusel lihtsad e-lahendused. Eestis hetkel üle kümne tegutseva OTT-i. Veebileht www.eestiott.ee/
  • Laiemad võrgustikud, kus võrgustikul on olemas ladustamise võimalus ning kaupa on võimalik ka veebist tellida, nt Tagurpidi Lavka, Öko-Sahver
  • Start-up ettevõtted, kus noored püüavad leida e-lahendusi, et kõik oleks organiseeritud interneti põhiselt. Nt SIBIS, Naaber Market

Arutelu käigus tuli välja, et mitmed probleemid/üles kerkivad küsimused, on liikmesriigiti sarnased:

  • Kuidas defineerida kohalikku toodet? Mis on lühike tarneahel?
  • Tarbija käitumine - me sageli ei tea veel hommikulgi, mida õhtul sööme, st puudub pikaajaline planeerimine.
  • Kohalikku toitu nähakse kui nišitoodet ning selle tarbimine on tehtud ebamugavaks, sest kohaliku toidu hankimine on sageli aeganõudev.
  • Mahetootmise lõppprodukt pole sageli mahetoode, see tähendab, et meil on küll palju mahepinda ja maheloomi, aga poest mahetooteid saada ei ole või on need liiga kallid.
  • Kuidas turustada kohalikku ja mahetoodangut? Talunikul ei ole tootmise kõrvalt aega turustamisega tegeleda.
  • Laatadel osalemise toetamine ei ole jätkusuutlik, kuna kaupa tuleb müüa aastaringselt, mitte vaid suveperioodil.

Pakuti välja ka võimalikke lahendusi:

  • Riigi tasandil kampaania, et toetada kohalikku talunikku ning kasvatada tarbija teadlikkust, et eelistataks kohalikku toitu.
  • Talutoidu nurgad supermarketitesse.
  • Avalikud hanked, kus eelistada kohalikku toodangut (nö rohelised hanked)
  • Noorem generatsioon on harjunud e-poest ostma - see on üks võimalus maapiirkonnale.
  • Rohkem tähelepanu märgistamisele.

Leiti, et ühise põllumajanduspoliitika tuleviku raames võiks jätkata olemasolevate meetmetega, sh koostöömeetme ning kvaliteedikavade teavitamise meetmega. Tuleks tõsta tarbijate teadlikkust mahepõllumajandusest. Rohkem peaks esile tõstma erinevate uuringute tulemusi. Kasutada ka teisi võimalusi, nt Horizon 2020 jm. Kindlasti ei tohiks järgmisel perioodil lõpetada arendustegevuste toetamist, sh erinevate logistikasüsteemide ja IT-süsteemide väljatöötamise toetamine.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles oma ettekandes tabavalt: "Tänapäeva põllumajanduse hing on digitaliseerimine!" Kui paljud meist arvavad, et põllumajandus ei ole muutunud ja on ikka vanaisadeaegne, siis tegelikkus on hoopis midagi muud. Tänapäeva põllumajanduses on täppisviljelussüsteemidega masinad, robotlüpsimasinad ja muu tipptehnoloogiaga varustatud ehitised ja seadmed.

LISAINFO:
« Tagasi