Enamasti paistavad asjad eemalt teistmoodi ja rõõm on suur kui avastad, et hoopis paremad. Sellepärast on hea käia neid kaugemalt vaatamas ja kui teha veel ka koostööd teiste kaugemalt vaatajatega, siis sellest saab vaid kasu tulla!
Koostöötamist toetab ka LEADER. LEADER-meede on oma olemuselt küll väga kohalik toetusmeede, samas saab kohalikku edukalt edendada koostöös rahvusvaheliste partneritega. Tuleb välja, et eestlastel selle tarkuse kasutamine õnnestub. Septembri keskel Leedus toimunud kolmepäevane rahvusvaheline LEADER seminar "Võrgustumine - see töötab!" tõi kokku esindajaid 13 riigist. Toome ka teieni ülevaate LEADER koostööprojektide hetkeseisust.
LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide pikk ajalugu
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid käivitusid LEADER II perioodil (aastad 1994-1999), mil viidi ellu 140 projekti.
Järgmisel perioodil, LEADER+ (2000-2006), läks rahvusvaheline suhtlemine juba palju elavamaks ja projekte oli juba ligi kolm korda rohkem ehk 383. Rahvusvahelistes projektides osales siis lausa 464 kohalikku tegevusgruppi, mis on üle poole 893-st Euroopa Liidus tegutsenud LEADER tegevusgrupist.
Eelmisel perioodil, aastatel 2007-2013, oli Euroopa liikmesriikides kokku 1469 tegevusgruppi ja tehti 409 rahvusvahelist koostööprojekti. Projektide üldarv küll tõusis, kuid osalemise määr vähenes. Seega on põhjust ärgitada kohalikke tegevusgruppe rohkem LEADER koostööprojekte tegema.
Perioodi 2014-2020 hetkeseis - 11 rahvusvahelist koostööprojekti
Euroopa Liidus on hetkeseisuga LEADER/CLLD kohalikke tegevusgruppe kokku 2266. LEADER tegevusgruppe on 1989 ja CLLD kohalikke tegevusgruppe 277.
CLLD ehk kogukonna juhitud kohalikku arengu tegevusgrupid kasutavad oma piirkonna arendamiseks lisaks maaelu- ja põllumajandusfondi vahenditele ka teiste EL toetusfondide vahendeid või ainult neid. Näiteks ainult Euroopa merendus- ja kalandusfondi vahendeid kasutavaid tegevusgruppe on kokku 174. Euroopa Liidu maapiirkonnast on 54% kaetud kohaliku arengu strateegiatega.
Euroopa LEADER/CLLD eelarve on kokku 9,8 miljardit eurot. Eelarve jaotub nelja ala-meetmesse:
- 19.1 - Strateegiate ettevalmistamiseks - 1% vahenditest - 97 miljonit eurot
- 19.2 - Strateegiate rakendamiseks 79% - 7,6 miljardit eurot
- 19.3 - Koostööprojektide elluviimiseks 4% - 396 miljonit eurot
- 19.4 - Tegevusgruppide jooksvate kulude katteks ja piirkonna elavdamiseks - 16% vahenditest - 1,6 miljardit eurot
Rahvusvahelised koostööprojektid
Seisuga september 2017 on EL liikmesriikide ministeeriumid andnud (vastavasse SFC-süsteemi) teada 11 rahvusvahelise koostööprojekti käivitumisest kogueelarvega 2,375 miljonit eurot. Numbrid pole küll suured, kuid eriti rõõmustav on see, et lausa kaheksas projektis osalevad Eesti kohalikud tegevusgrupid.
Teiste maade osalus koostööprojektides on hetkel järgmine: Soome (4 projekti), Saksamaa Baierimaa (3), Austria ja Portugal (2) ning ühe projektiga Tšehhi, Hispaania ja Sloveenia kohalikud tegevusgrupid.
Peamisteks koostööteemadeks on:
- kultuur ja kultuuripärand
- turism
- keskkond, loodusvarud ja maastikud
- avalikud teenused
- teadmiste jagamine
Koostööprojektides osalemise põhjustena tuuakse välja:
- Laiendada vaadet kohalikule arengule
- Piirkonda uute teadmiste toomine
- Edendada kohalikku innovaatilisust
- Tutvustada uusi töömeetodeid ja kohalike tegevusgruppide kogemusi
- Tugevdada kohalikku partnerlust
- Saavutada koos seda, mida üksi on keeruline
- Euroopa Liidu identiteedi tugevdamine
... ja palju muud
Sama eesmärk, erinevad lähenemised
Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) viis läbi küsitluse rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamise kohta. Vastuseid saadi 56 maaelu arengukava piirkonnast (kokku on piirkondi 108), seega saab tuua välja erisusi, millele peab koostööde tegema asudes tähelepanu juhtima.
Mõnedes liikmesriikides on koostöö teemad maaelu arengukavas ära toodud (näiteks Poola MAKis), enamikes maades aga ei ole koostöö teemad piiratud.
Paljudes liikmeriikides või nende piirkondades peavad koostöösoovid olema integreeritud tegevusgrupi strateegiasse, kuid paljudes riikides peavad teemad olema konkreetselt strateegias välja toodud.
Suurem osa maadest lubab koostööd kõikide piirkondadega, näiteks Iirimaa, Sloveenia, Portugal. Osa liikmesriikides on lubatud koostööpartner vaid maapiirkonnast, näiteks Luksemburg, Poola, Rumeenia. Osa liikmesriigid võimaldavad koostööd teha ka linnaliste piirkondade kohalike tegevusgruppidega, kuid vaid Euroopa Liidu liikmesriikide tegevusgruppidega.
Liikmesriikide vahel esineb erinevusi ka selles, kes võib olla koostööpartneriks. Mõnel juhul piisab kui on tegu avaliku ja -erasektori partnerlusega ka mitte-maapiirkonnas, näiteks Soomes, Rootsis, Küprosel, Tšehhis, Rumeenias. Avaliku-erasektori partnerlus, kuid ainult maapiirkonnas, on koostööpartnerina lubatud näiteks Eestis, Lätis, Austrias ja Iirimaal. Samas üsna paljudel juhtudel on võimalik koostööprojekti teha ainult teise kohaliku tegevusgrupiga.
Koostööprojektide taotlemise protseduur, ka siin on liikmesmaade vahel erisus. Enamikel juhtudel on taotlemine võimalik aastaringselt ehk jooksvalt, kuid mitmetes riikides toimuvad rahvusvaheliste projektide jaoks ka eraldi taotlusvoorud, näiteks Portugalis, Sloveenias, Rumeenias, Iirimaal, Lätis, Leedus.
Kes valib välja koostööprojektid? Ka siin on mitmeid erinevaid variante. Kohaliku tegevusgrupi enda valiku otsus on näiteks Eesti, Soome ja Rootsi tegevusgruppidel. Otsustav roll on ministeeriumil näiteks Austrias, Rumeenias, Lätis, Leedus ja Poolas. Küprosel, Iirimaal ja Slovakkias on aga kahetasandiline otsustamine.
Erinevusi on ka rahastamismäärades. Mõned näited. Soome, Kreeka ja Läti rahastavad koostööprojekte kuni 100%. Teised vähem - Iirimaa, Belgia/Valloonia koostööprojektide toetuse määr on 90% ja Sloveenias 85% või veelgi vähem.
Koostööd tehes peavad tegevusgrupid olema tähelepanelikud ka abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude osas.
Toodud loetelu ei ole kaugelt täielik, kuid see annab siiski aimu, millele tuleks koostööd plaanides tähelepanu pöörata. Rohkem andmeid saab Peter Toth (ENRD) ettekandest "The importance and added value of LEADER/CLLD Cooperation for Rural Europe & State of Play of LEADER/CLLD Cooperation in the EU".
LEADER koostöö andmebaasid ja abivahendid
ENRD kodulehelt leiab 31 maaelu arengukava faktilehte, kus on välja toodud põhiandmed rahvusvahelise koostöö tingimuste kohta vastavas piirkonnas. Andmeid täiendatakse jooksvalt.
LEADER kohalike tegevusgruppide andmebaasist (LAG database) leiab hetkel 1843 tegevusgrupi info. Ka seda täiendatakse jooksvalt.
Rahvusvaheliste koostööprojektide partnerite otsinguid on rohkem kui kuuskümmend, viieteistkümnest eri riigist. Vaata millistele projektidele partnereid otsitakse SIIN.
ENRD algatusel käib koos "Rahvusvahelise koostööprojektide praktikute töörühm", kelle ülesandeks on leida lahendusi reeglite lihtsustamiseks erinevate liikmesriikide vahel. Ühe võimalusena töötatakse välja ühised koostöö lepinguvormid ja koostatakse muid abistavaid dokumente.
Eesti maaeluvõrgustik püüab ka omalt poolt rahvusvahelise koostöö faktilehti tõlkida ja nendest ülevaateid teha. Alustame varsti lähimate naabrite rahvusvahelise koostöö reeglite tutvustamisega.
Rahvusvahelised koostööprojektid Eesti osalusel
Nagu eespool juba mainitud, saab rõõmustada Eesti tegevusgruppide üle, kes on üsna pika rahvusvaheliste koostööprojektide nimekirjaga Euroopas juhtival positsioonil.
Eesti tegevusgruppide osalusel on käimas kaheksa rahvusvahelist koostööprojekti. Neis projektides osaleb kokku 11 LEADER tegevusgruppi ja üks kalanduse algatusgrupp - MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing. MTÜ Arenduskoda ja MTÜ Rohelise Jõemaa Partnerluskogu osalevad lausa kahes projektis. Teada on, et rahvusvahelisi koostööprojekte on veel juurde tulemas.
Eestlaste partneriteks on Soome (5 projektis), Läti (3) ja Sloveenia, Portugal, Hispaania, Tšehhi kohalikud tegevusgrupid.
Koostööprojektide teemavaldkondadeks on noored, ettevõtlus, turism, kultuur, muusika, vee- ja merekultuur.
Käesolevate projektide andmete ja lühikirjeldustega saab tutvuda lisatud tabelis. Edukat jätkuvat koostööd!
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles