Sisukaart
Prindi
Juhtalgatusega nähakse liikmesriikidele ette suurem vabadus valida, kuidas ja kuhu investeerida ühise põllumajanduspoliitika raames neile antud toetusraha, et saavutada keskkonna, kliimamuutuse ja kestlikkusega seotud ühised kaugele ulatuvad eesmärgid.
Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen märkis sellega seoses järgmist: „Oleme tegelenud ühise põllumajanduspoliitikaga alates 1962. aastast. Peame tagama, et see poliitika võimaldab ka edaspidi pakkuda tarbijatele tervislikku ja maitsvat toitu ning toetada maapiirkondades töökohti ja majanduskasvu, kuid lisaks peab ühine põllumajanduspoliitika arenema koos muude poliitikavaldkondadega. Meie ettepanek on oluline samm edasi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamisel ja lihtsustamisel, võttes arvesse sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemusi. Komisjoni esitatud uue toetusmudeli kohaselt võimaldatakse liikmesriikidele suuremat subsidiaarsust; lneile seatakse ülesandeks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis sisaldab nende kohaldatavaid I ja II samba meetmeid, võimaldab lihtsustada nende meetmete rakendamist ning tagab suurema sidususe ja parema järelevalve tulemuste üle.“
Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles omalt poolt: „Täna avaldatud teatisega tagatakse ühise põllumajanduspoliitika selliste uute jesile kerkivate eesmärkide täitmine nagu aruka ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine, keskkonnakaitse ja kliimameetmetega seotud vastutuste suurendamine ning maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine. See muudatus kujutab endast olulist sammu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel. Kui praegune süsteem uue vastu välja vahetatakse, suureneb liikmesriikide ja piirkondade subsidiaarsus tuntavalt.“
Praegune kahesambaline struktuur säilib, kuid ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks on võimalik lihtsamini ja paindlikumalt võtta üksikasjalikke meetmeid. ELi iga liikmesriik koostab eesmärkide täitmiseks oma strateegiakava, mille komisjon seejärel heaks kiidab. Vastavuse asemel pööratakse rohkem tähelepanu edusammude jälgimisele ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamisele. Kohandatud lähenemisviisi kasutamine tüüplahenduse asemel tagab, et poliitikameetmed ja nende tegelik mõju on kohapealsetele rakendajatele arusaadavamad.
Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kaudu. Teatis ei mõjuta ELi tulevaste rahaliste vahendite üle peetavate arutelude tulemusi ega komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. See ei ole ammendav, kuid selles vaadeldakse mõningaid võimalusi, kuidas põllumajandustootjaid õiglasemalt ja sihipärasemalt toetada.
Põllumajandust ja toidutootmist mõjutavad jätkuvalt kliimamuutused ja loodusvaradega seotud piirangud. Tulevane ÜPP peaks sisaldama auahnemaid eesmärke, seda nii seoses ressursitõhususe, keskkonnahoiu kui ka kliimameetmetega.
Muud ettepanekud:
- soodustada tänapäevase tehnoloogia kasutamist, et toetada põllumajandustootjaid kohapeal ja tagada läbipaistvam ja kindlam turg;
- julgustada noori põllumajandustegevusega alustama, koordineerides tegevust liikmesriikide pädevusega sellistes valdkondades nagu maa maksustamine, maakasutuse planeerimine ja oskuste arendamine;
- leida lahendus kodanike muredele, mis on seotud kestliku põllumajandustootmisega, sealhulgas tervise, toitumise, toidu raiskamise ja loomade heaoluga;
- võtta sidusaid meetmeid, mis on kooskõlas üleilmsete meetmetega, eriti sellistes valdkondades nagu kaubandus, ränne ja kestlik areng;
- luua riskijuhtimist käsitlev ELi tasandi platvorm, et aidata põllumajandustootjatel paremini toime tulla kliimamuutustest tingitud ebakindluse, hindade kõikumise ja muude riskidega.
Komisjon esitab asjakohased seadusandlikud ettepanekud teatises kirjeldatud eesmärkide jõustamiseks enne 2018. aasta suve pärast mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut.
Taust
2. veebruaril 2017 algatas Euroopa Komisjon arutelu Euroopa tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üle, et selgitada välja, kuidas kehtivaid poliitikameetmeid lihtsustada ja ajakohastada. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul sai Euroopa Komisjon üle 320 000 vastuse, neist enamiku eraisikutelt. Konsultatsiooni käigus selgus, et enamik vastanutest soovib säilitada tugeva ühise põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu tasandil, kuid see peaks olema lihtsam ja paindlikum. Samuti soovitati pöörata rohkem tähelepanu peamistele probleemidele, milleks on põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme tagamine, keskkonnakaitse ja toimetulek kliimamuutustega.
Lisateave:
- Teatis - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/future_of_food_and_farming_communication_et.pdf
- Teabeleht: Lihtsustamine - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/factsheet_i_et_.pdf
- Teabeleht: ELi põllumajandus ja ühine põllumajanduspoliitika - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/factsheet_ii_et.pdf
- Teabeleht: Toetused põllumajandustootjatele - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/factsheet_iii_et.pdf
- Teabeleht: ÜPP ja keskkond - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/factsheet_i_v_et.pdf
- Teabeleht: Põllumajandus 2.0 - ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/future-of-cap/factsheet_v_et.pdf
Üles