Toidupärandi rakendusvõimalused ettevõtluses ja arendustegevuses
Eesti Rahva Muuseumi toidukultuuri projekt 2017-2019
Toit ja sellega seotud praktikad on olnud Eesti Rahva Muuseumi jaoks oluline uurimisteema asutamisest saadik. Muuseumi kogudes leidub rohkelt materjali talude toidumajanduse kohta, aga ka 20.-21. sajandi argi- ja peotoitude vallast. Viimastel kümnenditel on uuritud nii nõukogudeaegseid toidu hankimise ja säilitamise viise kui ka moodsaid toitumistrende. 2016. aastal avatud uuel ERMi eesti kultuuriloo näitusel „Kohtumised“ on eraldi saal pühendatud traditsioonide ja uuenduste vahekorrale meie toidukultuuris.
2017.-2019. aastal Euroopa Liidu struktuuritoetuste ASTRA programmi toel rahastatud toidukultuuri projekti on haaratud nii teadurid kui muuseumi toitlustus- ja turundusspetsialistid. Projektiga soovitakse teadvustada toidukultuuri ajaloo tundmise olulisust ja seeläbi võimalusi lisaväärtuste loomisel toodete ja teenuste arenduses ning turundustegevuses. Projekti eesmärgiks on lisaks uurimistööle toidukultuuri ajaloo ja pärandi alaste konsultatsioonide pakkumine, koostöö ettevõtjatega ja toiduvaldkonna arendajatega. Samuti soovime tutvustada muuseumi kogudes olevaid toidualaseid materjale laiemale avalikkusele, haakudes tänapäevaste aktuaalsete teemadega nagu tervislik toitumine, looduslikud toidutaimed jne.
Mida pakume toiduga seotud ettevõtluse ja arendustegevuse vallas:
- Muuseumi kogudes oleva allikmaterjali ja seniste uurimuste alusel saame nii ettevõtjatele kui arendajatele pakkuda konsultatsioone toidu ajaloo ja selle piirkondlike eripärade kohta, aitame leida ja mõtestada kohalikku toidupärandit.
- Saame aidata luua lugusid, mis võimaldaksid anda toidutoodetele või toitlustuskohtades pakutavatele roogadele lisaväärtust.
- Aitame orienteeruda vanades kokaraamatutes (sh baltisaksa kokaraamatutes) ajaloolistel retseptidel põhinevaid roogade ja/või menüüde väljatöötamiseks.
- Aitame leida ideid toidupärandil põhinevate toodete pakendamiseks.
ERM on partnerina eeskätt nõuandja positsioonil: me ei püüa normeerida ajalooliste toitude ainuõigeid retsepte. Küll aga saame aidata hinnata, kuidas võiks uute toidutoodete puhul piirkondlikku pärandit kasutada või kas tiitel kohalik ja traditsiooniline on teatud toidutoote või roa puhul õigustatud.
2017. aastal toimunud tegevused:
- juunis toimus toidupärandi töötuba, kus tutvustati vastavateemalisi materjale ERMi arhiivis ja arutati koostöövõimaluste üle;
- septembris korraldasime Eesti toidu kuu raames Peipsimaa maitsete päeva, kus asjatundjad esinesid ettekannetega ja töötubades sai õppida valmistama piirkonna roogasid;
- oktoobris toimus Lundi ülikooli dotsendi Håkan Jönssoni koolitus toidupärandil põhinevast tootearendusest Rootsi näitel ja loeng Skandinaavia gastronoomiast;
- novembris arutlesime metsamarjade tähenduse üle meie looduses, kultuuris ja toidus;
- kogu aasta vältel tegime toidupärandi teemalisi välitöid nii Eestis kui Lätis.
2018. aastal planeeritud tegevused:
- toiduvaldkonna ettevõtjatele (eeskätt väiketootjatele) ja arendajatele suunatud temaatilised töötoad ja koolitused (konkreetne ajakava täpsustub jaanuarikuu jooksul);
- kavandame muuseumi toidusuveniiri konkurssi ning kohalike toidutoodete tutvustamist meie restoranis;
- teeme toidupärandi ja –kultuuri teemalisi välitöid Eesti erinevates toidupiirkondades;
- osaleme teaduskonverentsidel Eestis ja välismaal;
- osaleme erinevatel toiduüritustel Eestis ja Lätis.
KONTAKTID:
Anu Kannike, ERM vanemteadur, toiduprojekti koordinaator, anu.kannike@erm.ee
Ester Bardone, etnoloogia lektor, Tartu Ülikool, toiduprojekti põhitäitja, ester.bardone@ut.ee
2016. a ilmunud raamatu „101 Eesti toitu ja toiduainet“ (Varrak) autorid.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles