UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku arutelud koguvad hoogu

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 31. oktoober 2018. a

Juuni alguses tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku suundi. Nüüd, sügisel on sellealased arutelud erinevatel tasanditel üha hoogustumas ning pea igal EL tasandi põllumajanduse ja maaelu arengu teemalisel üritusel käsitletakse ka ÜPP tulevikuga seonduvat. Euroopa Komisjon on ajavahemikuks 2021-2027 pakkunud välja 365 miljardi euro suuruse kõrgete eesmärkidega kogueelarve, mis tähendab seda, et ÜPP osa moodustab veidi alla ühe kolmandiku ELi kogueelarvest, millega rõhutatakse selle poliitika jätkuvat tähtsust. Uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika planeerimise peamised märksõnad on ühine strateegiline raamistik, ühised eesmärgid, lihtsustamine, innovatsioon (ajakohastamine), paindlikkus, tulemustele suunatus ja paremini fokusseeritus. Ühised eesmärgid Uuel ÜPP-l on üheksa ühist eesmärki, mis jagunevad kolme blokki: põllumajandustootmise ja toiduga kindlustatusega seotud 1. tagada õiglane sissetulek ehk toetada põllumajandustootjate elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu ELi territooriumil, et tagada ja toetada toiduga kindlustatust; 2. konkurentsivõime ehk suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule; 3. tasakaalustada suutlikkus toiduainete tarneahelas ehk parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. keskkonna ja loodusliku mitmekesisusega seotud 4. kliimamuutuste vastased meetmed ehk panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse; 5. keskkonnakaitse ehk edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk; 6. säilitada maastikud ja bioloogiline mitmekesisus ehk panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke; laiema maaelu arenguga seotud 7. toetada põlvkondade vahetust ehk olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades; 8. elujõulised maapiirkonnad ehk edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ning kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas biomajandust ning säästvat metsandust; 9. kaitsta toidu ja tervise kvaliteeti ehk parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas. Siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu. Peamised poliitika põhimõtted: lihtsustamine; tulemustel põhinev süsteem; fokusseeritum - reeglid põhinevad rohkem kohalikul olukorral; tuleb hoida tugevalt kinni ühistest elementidest, mis põhinevad üheksal eesmärgil. Ühine strateegiline raamistik Ühine strateegiline raamistik tähendab seda, et järgmisel perioodil koostab ja esitab iga liikmesriik vaid ühe dokumendi - ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava. See tähendab, et kolm erinevat administratiivset protsessi pannakse kokku ühte: 26 otsetoetuste teatist, 118 maaelu arengukava ning 65 sektoriaalset strateegiat.    ÜPP strateegiakavas tuleb lähtuda järgmistest punktidest: Liikmesriik peab lähtuma 9 eesmärgist; Tuleb panna paika sekkumised ehk meetmed; Tuleb määratleda sihtnäitajad (target indicators), mille põhjal tuleb ka hiljem strateegiakava rakendamisest aru anda; Eelarve planeerimine. Kuigi liikmesriikidele jääb suurem otsustamisõigus, on siiski ka ühiseid, kohustuslikke elemente: Kõrgemad kohustuslikud keskkonna- ja kliimamuutuste alased nõuded; 30% maaelu arengu eelarvest tuleb suunata keskkonna- ja kliimasekkumisteks; Vähemalt 2% otsetoetuste ümbrikule vastavast summast peavad liikmesriigi tasandil olema suunatud noortele põllumajandustootjatele; Kohustuslik on riskijuhtimise alase sekkumise rakendamine, et kaitsta põllumajandustootjaid ilmastikust tingitud ohtude ning ootamatute olukordade eest. Lihtsustamine, teadmised ja innovatsioon (ajakohastamine) Uue poliitika peamine märksõna on lihtsam EL raamistik (rohkem paindlikkust, vähem reegleid). Uus poliitika on rohkem tulemustele suunatud ja paremini fokusseeritud. Oluline roll on innovatsioonil, teadmistel ja digitaliseerimisel. Lisaks peab liikmesriik strateegiakavas kirjeldama, kuidas põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames toimub koostöö teadusuuringute, nõustamissüsteemi ja võrgustike vahel. Võrgustikutöö Järgmisel programmiperioodil on planeeritud igasse liikmesriiki üks võrgustik, mis hõlmab kogu ÜPP-d. Ei ole veel teada, milline saab olema EL tasandi ÜPP võrgustik. Hetkel on EL tasandil kolm võrgustikku: Euroopa maaelu arengu võrgustik, EIP-AGRI võrgustik ning hindamisvõrgustik. Eestis ei ole veel ÜPP strateegiakava koostamisega alustatud, sest oluline sisend sellele peaks tulema põllumajanduse ja kalanduse arengukavast, mille koostamisega hetkel Maaeluministeerium väga aktiivselt tegeleb. LISAINFO: Eesti keelne faktileht - ÜPP pärast aastat 2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamiseks. Saadaval ka eesti keeles. 23. oktoobril korraldas Euroopa maaeluvõrgustik koostöös Euroopa Komisjoniga seminari „Key steps for CAP strategic planning“. Seminari ettekandeid leiab ENRD veebilehelt.