EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

  

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide võrgukiri 4/2018

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
12. november 2018. a

    

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne  "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele huvi pakkuvatele teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 

  • Sqapp - Mulla kvaliteedi hindamine on äpistatud

 Euroopa ja Hiina koostööprojekti iSQAPER raames on valminud mulla kvaliteedi hindamise äpp Sqapp – mis on saadaval androididele ja iphone´dele GooglePlay’s või AppleStore’s. 

Äpi pressiteate kohaselt kuvatakse maailmakaardil valitud punkti kohta kogu kättesaadav mulla info. Mulla kvaliteedile hinnete andmise asemel võrreldakse valitud punkti mulla omadusi sarnaste muldade ja sarnaste kliimatingimuste keskmiste andmetega.  Äpi esimene versioon on valmis alla laadimiseks ning katsetamiseks. Äpp on tasuta, kuid kasutamise alustamiseks tuleb registreeruda. Koostajad ootavad tagasisidet hiljemalt 17. novembriks 2018: SIIN

Nii äpp kui ka küsimustik on inglise keeles. Kahjuks ei ole äpp saadaval Windowsi telefonidele. Info ja vastused küsimustele: Endla Reintam, Eesti Maaülikool, endla.reintam[@]emu.ee, 5170121

  • Räägime lihast

6.-7. novembril toimusid Rakveres Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja korraldatud Lihafoorum ja seakasvatuse aastakonverents. Mõlemal üritusel räägiti palju konkurentsivõimest ja sektori majan­duslikust seisust ning võimalikust tulevikust.

Väikeriikidel on väga raske kui mitte võimatu saavutada konkurentsivõimet nn masstoodanguga. Meie võimalus on eristumine ja nutikas ning sihipärane müügioskus. Lihasektori väliskaubandusbilanss on endiselt negatiivne ja import üha suureneb. Ekspordime põhiliselt naaberriikidesse vorstitooteid, konserve, veidi värsket liha ka Rootsi. Elusloomi viime Poola ja Türki. EL-i välistest riikidest on meil sealiha eksport Uus-Meremaale ja linnuliha Hongkongi.

Bakterite antibiootikumide resistentsus – uue ajastu katk. Laialdase antibiootikumide kasutamise tõttu on bakterid muutunud resistentseteks ja harvad pole juhtumid, kus erinevad haigused ei allu enam tavapärasele ravile. Resistentsed bakterid aga liiguvad ja levivad nii inimeste kui ka loomade kaudu. Inimesed reisivad tänapäeval väga palju ja seega on ka väga palju võimalusi bakterite, sh resistentsete, levikuks. Päris mitmes ettekandes rõhutati, et õiged võtted farmide majandamisel ja loomade heaolu ning regulaarsed tervise­auditid tagavad loomade hea tervise ja mingit täiendavat ravi vaja ei olegi.

Oma kogemusi seafarmide majandamisel jagas AS Rakvere Farmid juhataja Daniel Frydendal, kes rõhutas just hea tootmistava tähtsust, vastutustundlikku antibiootikumide kasutamist ja uute tehnoloogiate ning tootmispraktikate olulisust. „Have you asked yourself and investigated in, why you need to give medicine? What is the reason? Is there alternatives?“ ja „There are no medicaments against bad management“.

Eesti seakasvatussektori valupunktid tõi lühidalt välja Einar Jakobi, kes ütles järgmist: peame hakkama tegutsema ja leidma üles oma võimalused Eesti sealiha paremal esitlemisel. Tuleks eeskuju võtta Põhjamaadest, kus erinevaid kvaliteedikavasid ja muid võtteid kasutades on saavutatud tar­bija usaldus kodumaise vastu. Jutt, et Eesti tarbija on vaene ja saab osta ainult kõige odavamat, ei vasta tõele. Tarbijaga peab sektor rohkem suht­lema ja tegelema. Tarneahela põhisus seakasvatuses on nõrk. Räägitakse palju ühistulisest tegevusest, kuid tegusid ei ole järgnenud. Noored sisenevad meelsasti lamba- ja kitse- ning lihaveisekasvatussektorisse, kuid seakasvatus pole atraktiivne. Sa­muti soovitas kõneleja vähem halada ja rohkem tegutseda.

(refereeritud EPKK koostatud kokkuvõtte abiga. Ettekanded on avaldatud EPKK kodulehel ja pikk.ee).

 

     

Konverentsid
 Infopäevad - koolitused - esitluspäevad

  Kui te soovite/ei soovi Konsulentide võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-post aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo