EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Rootsis on koostamisel piirkondlikud kohaliku toidu strateegiad

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
3. detsember 2018. a

  Göteborgis toimus 27. novembril üle-rootsiline kohaliku toidu teemaline sündmus. Rootsi Põllumajandusamet, kus asub ka Rootsi maaeluvõrgustik, kutsus kokku kõikide Rootsi maakondade kohaliku toidu esindajad, et arutada piirkondlike kohaliku toidu strateegiate üle.

Eestist olid esinema kustutud:

  • Kadi Raudsepp, Maaeluministeeriumist, kes rääkis Eesti toidu programmist.
  • Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskusest rääkis avatud talude päevast, samuti pakkus põnevust Eestimaa kohvikutepäevade populaarsus.

Ettekanded maaeluvõrgustiku veebilehel.

Enne arutelu oli võimalu külastada äärelinnas asuvat väikest kalatööstust - linnasisene kalakasvatus - Stadsjord. Särasilme juht ja omanik Niklas Wennberg andis ülevaate jätkusuutlikest ja keskkonda säästvatest linnas toidutootmise põhimõtetest. Niklase töö tulemusena on kohalikus kirikuaias väike köögiviljakasvatus ja seakasvatus, kus kasvab kolm siga, kes said nime VTA ametnike järgi. Tuleks silmas pidada ka seda, et linnalähedane toidutootmine annab palju töökohti.

Antud väikeses kalatööstuses kasvatatakse sägasid vaid 60 ruutmeetril - aastatoodang on 2 tonni kala.

Üha enam oluliseks muutub toidutootmine ning mida vähem ruumi see võtab ja on keskkonnasäästlik, seda parem. Hiinas väga populaarne, järgmisena jõuab ka Aafrikasse.

Miks kalad?

Kalakasvatus on jätkusuutlik. Kala on kasulik meie organismile. Kalakasvatuse jäätmeid saab kõige rohkem söödaks ära kasutada - kuni 100 kg jäätmeid 100 kg eluskaalu kalade kohta. Kaladele toiduks: 1 osa köögivilja, 1 osa putukaid, 1 osa kalajäätmeid. Osa jäätmetest läheb kanakasvatusele. Maimud saadakse Hollandist. Kalakasvatuses kasvab kala suuremaks kui looduses. Üks kala kasvab kasvanduse 8 kuud ja kaalub selleks ajaks ca 1500 g. Lisaks kasvatatakse sealsamas ka köögivilja - 1 ruutmeetrilt saadakse 100 kg köögivilja aastas - vee sees, kalade jäätmed toitaineteks.

Konverentsist

Teema: piirkondlikud toidustrateegiad

Põllumajandusameti direktriss - Christina Nordin sõnas: „Toidustrateegia peab alati olema fokusseeritud. Soov on jõuda regionaalsele tasandile, et teada saada, mida altpoolt soovitakse, kuhu raha peab suunama.“

Ministeeriumi kohaliku toidu spetsialist: Rootsi riiklik kohaliku toidu strateegia aastani 2030 ootab valitsuse järgi, kuid alates septembrist ei ole valitsust.

Strateegia koostamise võtmesõnad: Koostöö ja koostöötamine

Põllumajandusamet räägib kohalikest toidustrateegiatest:

Kõigil piirkondadel on kohustus teha piirkondlik toidustrateegia, enamustel sai see valmis enne 2018.a augustikuud. Kaks piirkonda saavad valmis veel sel aastal. Mõnel jääb see järgmise aasta algusesse. Strateegiatele tehakse lisaks ka tegevuskava.

Strateegiad peavad katma kolm valdkonda:

  • Reguleerimine ja tingimused
  • Tarbijad ja turustamine
  • Teadmised ja innovatsioon

Järeldused maikuus toimunud konverentsist, mis käsitles piirkondlike toidustrateegiate vajalikkust ja koostamist: piirkonnad vajavad suuremat vastutust ja ressursse, piirkondade vaheline koostöö on oluline, vajalik on riiklik taust ja koordineerimine, kõige A ja O on pikaajaline planeerimine.

Oktoobris toimus arutelu, kus kolm peamist järeldust, mis tehti olid:

  • Avalik koostöö on vajalik erinevatel tasanditel
  • Vaja on tugevdada tööstuste kaasatust
  • Vaja on muuta toidu teema atraktiivsemaks

Koguvad kokku regioonidest infot, et panna kokku üleriigiline tegevuskava. Leitud on viis selget valdkonda:

  • Muuta seadusandlus ettevõtetele lihtsamaks.
  • Kommunikatsioon - tuleb vaadata kogu toidutootmise ahelat.
  • Vajalik on parem koordineerimine erinevate osapoolte vahel, kuidas projekte rahastada - rohkem koostööd. Rohkem pikaajalisi rahastusplaane, keskendumine jätkusuutlikkusele.
  • Kontrolli ettevõtete üle tuleks ühtlustada ja muuta ettevõtete jaoks mugavamaks - hetkel erinevad kontrolliorganid vaatavad erinevaid asju, ei tohiks olla ettevõtjale nii keeruline.
  • Teadmiste ja innovatsiooni osas on vaja rohkem kompetentseid inimesi, uuringuid.

 LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo