 |
|
Göteborgis toimus 27. novembril üle-rootsiline kohaliku toidu teemaline sündmus. Rootsi Põllumajandusamet, kus asub ka Rootsi maaeluvõrgustik, kutsus kokku kõikide Rootsi maakondade kohaliku toidu esindajad, et arutada piirkondlike kohaliku toidu strateegiate üle. |
Eestist olid esinema kustutud:
- Kadi Raudsepp, Maaeluministeeriumist, kes rääkis Eesti toidu programmist.
- Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskusest rääkis avatud talude päevast, samuti pakkus põnevust Eestimaa kohvikutepäevade populaarsus.
Ettekanded maaeluvõrgustiku veebilehel.
Enne arutelu oli võimalu külastada äärelinnas asuvat väikest kalatööstust - linnasisene kalakasvatus - Stadsjord. Särasilme juht ja omanik Niklas Wennberg andis ülevaate jätkusuutlikest ja keskkonda säästvatest linnas toidutootmise põhimõtetest. Niklase töö tulemusena on kohalikus kirikuaias väike köögiviljakasvatus ja seakasvatus, kus kasvab kolm siga, kes said nime VTA ametnike järgi. Tuleks silmas pidada ka seda, et linnalähedane toidutootmine annab palju töökohti.
Antud väikeses kalatööstuses kasvatatakse sägasid vaid 60 ruutmeetril - aastatoodang on 2 tonni kala.
Üha enam oluliseks muutub toidutootmine ning mida vähem ruumi see võtab ja on keskkonnasäästlik, seda parem. Hiinas väga populaarne, järgmisena jõuab ka Aafrikasse.
Miks kalad?
Kalakasvatus on jätkusuutlik. Kala on kasulik meie organismile. Kalakasvatuse jäätmeid saab kõige rohkem söödaks ära kasutada - kuni 100 kg jäätmeid 100 kg eluskaalu kalade kohta. Kaladele toiduks: 1 osa köögivilja, 1 osa putukaid, 1 osa kalajäätmeid. Osa jäätmetest läheb kanakasvatusele. Maimud saadakse Hollandist. Kalakasvatuses kasvab kala suuremaks kui looduses. Üks kala kasvab kasvanduse 8 kuud ja kaalub selleks ajaks ca 1500 g. Lisaks kasvatatakse sealsamas ka köögivilja - 1 ruutmeetrilt saadakse 100 kg köögivilja aastas - vee sees, kalade jäätmed toitaineteks.
Konverentsist
Teema: piirkondlikud toidustrateegiad
Põllumajandusameti direktriss - Christina Nordin sõnas: „Toidustrateegia peab alati olema fokusseeritud. Soov on jõuda regionaalsele tasandile, et teada saada, mida altpoolt soovitakse, kuhu raha peab suunama.“
Ministeeriumi kohaliku toidu spetsialist: Rootsi riiklik kohaliku toidu strateegia aastani 2030 ootab valitsuse järgi, kuid alates septembrist ei ole valitsust.
Strateegia koostamise võtmesõnad: Koostöö ja koostöötamine
Põllumajandusamet räägib kohalikest toidustrateegiatest:
Kõigil piirkondadel on kohustus teha piirkondlik toidustrateegia, enamustel sai see valmis enne 2018.a augustikuud. Kaks piirkonda saavad valmis veel sel aastal. Mõnel jääb see järgmise aasta algusesse. Strateegiatele tehakse lisaks ka tegevuskava.
Strateegiad peavad katma kolm valdkonda:
- Reguleerimine ja tingimused
- Tarbijad ja turustamine
- Teadmised ja innovatsioon
Järeldused maikuus toimunud konverentsist, mis käsitles piirkondlike toidustrateegiate vajalikkust ja koostamist: piirkonnad vajavad suuremat vastutust ja ressursse, piirkondade vaheline koostöö on oluline, vajalik on riiklik taust ja koordineerimine, kõige A ja O on pikaajaline planeerimine.
Oktoobris toimus arutelu, kus kolm peamist järeldust, mis tehti olid:
- Avalik koostöö on vajalik erinevatel tasanditel
- Vaja on tugevdada tööstuste kaasatust
- Vaja on muuta toidu teema atraktiivsemaks
Koguvad kokku regioonidest infot, et panna kokku üleriigiline tegevuskava. Leitud on viis selget valdkonda:
- Muuta seadusandlus ettevõtetele lihtsamaks.
- Kommunikatsioon - tuleb vaadata kogu toidutootmise ahelat.
- Vajalik on parem koordineerimine erinevate osapoolte vahel, kuidas projekte rahastada - rohkem koostööd. Rohkem pikaajalisi rahastusplaane, keskendumine jätkusuutlikkusele.
- Kontrolli ettevõtete üle tuleks ühtlustada ja muuta ettevõtete jaoks mugavamaks - hetkel erinevad kontrolliorganid vaatavad erinevaid asju, ei tohiks olla ettevõtjale nii keeruline.
- Teadmiste ja innovatsiooni osas on vaja rohkem kompetentseid inimesi, uuringuid.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles