UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti põllumajanduse tulevik on helge

Allikas: Meeri Maastik, Maaeluvõrgustik
12. detsember 2018. a

 

Äripäeva konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2019" sai kuulata põllumajandussektoris tegutsevate arvamusliidrite mõtteid ja plaane seoses algava aastaga.

28. novembril 2018 Tartus toimuva konverentsi korraldaja oli Äripäeva põllumajanduse teemaveebi pollumajandus.ee tegijad.

Seekord pöörati enim rõhku oma toodete brändimisele, turustamisele ja uute turgude leidmisele.

Ürituse avas maaeluminister Tarmo Tamm, kes julgustas põllumehi oma häid kogemusi jagama ja olema uhke, kui läheb hästi! "Põllumajandus on Eesti üks suuremaid võimalusi. Maailma elanikkond kasvab, kliima muutub ja meie elame selles piirkonnas, kus saame selle kõik edulooks keerata. Eesti ajaloos ei ole kunagi nii palju talivilja külvatud. Põllumajandustulu on taas tõusuteel!", ütles minister.

Aeglasem kasv ei ole veel kriis

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ei osanud öelda, kas majanduskriis on kohe-kohe ukse taga või annab seda veel oodata. "Me ootame justkui majanduskriisi, tegelikult ei tea ükski analüütik, millal see täpselt tuleb ja kuidas. Kindel on see, et majandustõus on aeglustunud ja see, kas juhtub midagi äkki või toimub kõik aeglaselt languse suunas - seda on võimatu ennustada," ütleb Nestor. Aeglasem majanduskasv ei tähenda veel kriisi.

Samas saab öelda, et Eestil on hästi läinud, palgad on tõusnud ning võrreldes muu maailmaga, on meie tööealisest rahvastikust kõige suurem protsent tööga hõivatuid. Kindlasti ei saa enam väita, et Eesti on vaene riik.

Kinnisvaraturul toimuv tihe sagimine ja ehitusturu kasv on tingitud sellest, et praegu otsivad kodusid endale "laulva revolutsiooni" lapsed, keda on päris palju. 

 

Samal ajal on põllumajanduse panus Eesti majandusse pidevalt vähenenud, kuid see on "rikka Euroopa riigi" tendents. Põllumajandussektoris on tööga hõivatud 17 000 inimest.

Ühistegevus on edukuse võti

Ühistegevuse tähtust rõhutasid konverentsil nii teraviljakasvatuse arengusuundadest rääkinud Olavi Kreen, kui ka seakasvatuse tulevikust ülevaate andnud Mati Tuvi.

Tuvi vaatab Eesti seakasvatuse poole veidi muretseva pilguga: "Eesti seakasvatus on pretsedenditus olukorras, sest üle poole sealihast toodetakse läbi kahe suurettevõtte, mis mõlemad põhinevad välismaa kapitalil." Tegemist on Eesti seakasvatuse madalseisuga ja tuleb midagi ette võtta. Tuvi peab üheks võimalikuks lahenduseks olukorrale ühistulise tapamaja ehitamist.

 

Maailmas on kokku umbes 1,5 miljardit siga. Suurim seakasvataja maailmas on Hiina, kus toodetakse 48% maailma sealihast. Tegelikult on olukord seakasvatuses maailmas ärev, sest sigade Aafrika katk on hakanud levima ka Kesk-Euroopasse.

Lisaks on haigust leitud ka Hiinast, kus toodetakse pea pool maailma sealihast. Nõnda on olukord ebakindel. See omakorda võib Eestile positiivselt mõjuda, sest meilt on katk juba üle käinud ja oleme kogenenumad.

Piimaveisekasvatuse arengusuundadest ettekande teinud Aasta Põllumees 2018 Jaan Metsamaa näeb Eesti piimandust positiivsetes toonides, kuigi ajad on olnud rasked: "Põllumeestele on kaks viimast aastat olnud keerulised, liigniiskus 2017. aastal ja käesoleva aasta põud, kuid oleme 2019. aasta suhtes optimistlikud!".

Pigem omanäolisus kui masstoodang

Marja- ja puuviljakasvatuse tulevikunägemustest pajatas üritusel Alvar Roosimaa, kes on siidritootmisega tegeleva ettevõtte Jaanihanso OÜ juht. Ta rõhutas, et Eesti oma väiksusega peaks mõtlema sellele, kas suudetakse midagi unikaalset toota, mitte toota midagi palju ja kõigile.  "Kui teed masstoodangut, siis on alati keegi, kes teeb seda odavamalt!", ütles Roosimaa.

Tuleb esitada küsimus - mis meeldib maailmale rohkem, kas unikaalsus või see, mis on igal pool? Eesti õuntest ja pärmist ei saagi kunagi samasuguse maitsega jooki nagu on traditsiooniline inglismaa siider. Seepärast tuleb leida oma nišš ja rõhuda omanäolisusele.

Alustada saab mõtlemise ja suhtumise muutmisest, väärtustades Eesti toitu. Saaks ju pakkuda seminaridel ja konverentsidel Eesti toorainest valmistatud toitu. Meie maa toit on kvaliteetne ja hea!

  

"Masstoodanguga Eesti kaugele ei jõua, seda teeb iluaianduse vallas Holland ja Belgia," ütleb Margus Vahtramäe Kanepi Aiand OÜ juht. Ta toob esile isiklikku lähenemist kliendile ja kvaliteedi olulisust. Kanepi Aiand on teinud majanduskrahhi ajal suuremaid investeeringuid, mis nüüdseks on ennast kuhjaga ära tasunud. Samas viitab Vahtramäe Eesti aiandusmaastiku kitsaskohtadele, üks nendest on aiandusühistute puudumine, mis näiteks Lätis töötavad suurepäraselt.

Kalakasvatuses võidutseb vikerforell

Eesti kalakasvatuse järgmise aasta arengusuundadest rääkis üritusel Priit Lilla, kes on Eesti Vesiviljelejate Liidu ja Aquamyk OÜ juhatuse liige. Vesiviljelusega tegevate ettevõtete arv on vähenenud Eestis aasta-aastalt. 2013. aastal oli Eestis 28 vesiviljelus ettevõtet ja käesoleval aastal on sama arv vaid 15. Olukorda võiks parandada paremad ettevõtlustingimused ja seadusandlus, tugiteenused ja ühistuline tegevus.

Lõviosa vesiviljeluse ettevõtetest tegelevad vikerforelli kasvatamisega. Seda soosib jahe kliima ning eestlaste tarbimisharjumus. Teisel kohal on kalakasvatuses angerjas, millel on eksportturg Hollandisse. Samuti kasvatatakse karpkala, tuurlasi, sägalasi ja jõevähki. Uued trendid on merevetika tootmine (agar) ja püütakse ka merekarpe kasvatada, kuid need jäävad esialgu veel pisikesteks ja puudub nõudlus.

Roosid ja veised             

Eestis on mahemaad 2017. aasta andmetel 20% kogu põllumaast ja oleme mahetoomises Euroopas teisel kohal. „Turgudel on ruumi, Eestil on hea lähtepositsioon!“, ütleb Viljar Veidenberg, kes on mahe piimaveisekasvatusega tegeleva Pajumäe talu juht.

  Pajumäe talu tegeles algselt üldse roosikasvatusega. Lilledele oli vaja väetiseks sõnnikut, seetõttu võeti veised. Kuid üsna varsti kadusid roosid, aga veised jäid. Nüüdseks on pajumäe talus 200 veist, talus toodetakse piima ja töödeldakse seda ümber. Hiljuti valmis talus uus meierei. "Õnneks poole meierei ehitamiseks vajamineva raha sain ma teie ehk siis Euroopa Liidu maksumaksja taskust läbi toetuste," ütleb Veidenberg tänulikult.

Äripäeva konverentsil sai näha ka maaeluvõrgustiku näituse "100 MAAELU TOETAMISE NÄIDET" innovatsiooni ja teadmussiirde kategooria 15 plakatit.

 

 
« Tagasi