EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

    

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide võrgukiri 2/2019 (9)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
16. jaanuar 2019. a

         

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne  "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Mis on teadmussiire ja AKIS?

Teabelevi korraldusel ja nõustamissüsteemidel on olnud Euroopas pikk traditsioon ja laialdane ulatus. Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt.
Maailmas on teabe levitamises paralleelselt kasutuses olnud 2 terminit, mida on tõlgitud ja tõlgendatud erinevalt. Advisory System tähendas justkui nõustamissüsteemi peamiselt individuaalnõuande kontekstis ja Extension system tähistas teabe levitamist vähem personaalse info edastamisena, grupi- või massikommunikatsioonina. Nende väljendite kasutamine tulenes siiski vaid riikide erinevatest rahastamismudelitest, erinevatest kultuuriruumidest ja keelekasutusest. Nii advisor kui extensionist on tegelenud kõigi info edastamise meetoditega.

2014-2020 rahastamisperioodiga võeti kasutusele uus termin teadmussiire (knowledge trasfer), mis peaks hõlmama ka nõuandetegevust. Siiski, nii nagu maailmas on kaks teabe levitamise erinevat nimetust (advisory ja extension), samamoodi on ka Eestis rõhutatud ja rahastatud eraldi tegevusi – nõuandetoetus, teabelevi tellimine, koolitus- ja teavitustegevuse toetus, teadmussiirde ja teavituse toetus jne.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse kogu teadmistevahetussüsteemi kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist või sektorist. AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem. (Paarkümmend aastat tagasi Agricultural Knowledge and Information System – põllumajanduslike teadmiste ja infolevi süsteem.  

  • Allikas 1: põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiirde uuringu vahearuande mustand
  • Allikas 2: AKISe tutvustus (inglise keeles) 
  •  

Ilmus kogumik eesti hobusest

Artiklite kogumikud eesti tõugu hobusest said alguse ajakirja Oma Hobu tegemise ajast (ajakiri on ilmumise lõpetanud). Aastatel 2006-2011 ilmus kokku kolm kogumikku (välja andja Eesti Hobuse Kaitse Ühing), käesolev trükis on järjekorras neljas.
Kogumikus on artikleid kolmes osas:
- hobuse pidamine ja tervis (söötmine, laminiit, uni jm),
- aretus (värvused, sugutäkkude kataloog) ja
- säilitamine (pilguheit ajalukku).
Kui esimese jao artiklid on universaalsed kõigi tõugude pidajatele, siis ülejäänud osa on fokuseeritud ennekõike eesti tõugu hobuse kasvatajatele ja huvilistele.

  • Kogumiku trükiversiooni saab hobuste aretusorganisatsioonidest
  • veebiversioon on loetav SIIN
  • 2011. aasta kogumiku veebiversioon: SIIN 

Kogumik ilmus Loomakasvatuse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi raames

 

Mesilaspere toetus

Maaeluministeerium saatis 16. jaanuaril 2019 kooskõlastusringile "Mesilaspere toetuse" määruse eelnõu. Mesilaspere toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Mesilaspere toetus aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Põllumajandusloomade registri üheks oluliseks osaks on loomatauditõrje meetmete rakendamine, ennetades ja likvideerides loomahaigusi. Mesilasperede parem registreerimine võimaldab tõhustada mesilashaiguste leviku tõrjumiseks võetavaid meetmeid. Mesilaspere toetus aitab osaliselt hüvitada mesilaspere pidamisega seotud kulusid (näiteks talvesööda kulud ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kaasnevad talvekahjude kulud).

2018. aasta aprillis kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, kus on kavandatud mesilaspere toetuse maksmine alates 2019. aastast. 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on toetuse eelarveks planeeritud 600 000 eurot. 

 

     

  Kui te soovite/ei soovi Konsulentide võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-post aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo