MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 2/2019 (9) |
| Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus 16. jaanuar 2019. a |
Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. Mis on teadmussiire ja AKIS? Teabelevi korraldusel ja nõustamissüsteemidel on olnud Euroopas pikk traditsioon ja laialdane ulatus. Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. 2014-2020 rahastamisperioodiga võeti kasutusele uus termin teadmussiire (knowledge trasfer), mis peaks hõlmama ka nõuandetegevust. Siiski, nii nagu maailmas on kaks teabe levitamise erinevat nimetust (advisory ja extension), samamoodi on ka Eestis rõhutatud ja rahastatud eraldi tegevusi – nõuandetoetus, teabelevi tellimine, koolitus- ja teavitustegevuse toetus, teadmussiirde ja teavituse toetus jne. Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse kogu teadmistevahetussüsteemi kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist või sektorist. AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem. (Paarkümmend aastat tagasi Agricultural Knowledge and Information System – põllumajanduslike teadmiste ja infolevi süsteem.
Ilmus kogumik eesti hobusest Artiklite kogumikud eesti tõugu hobusest said alguse ajakirja Oma Hobu tegemise ajast (ajakiri on ilmumise lõpetanud). Aastatel 2006-2011 ilmus kokku kolm kogumikku (välja andja Eesti Hobuse Kaitse Ühing), käesolev trükis on järjekorras neljas.
Kogumik ilmus Loomakasvatuse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi raames
Mesilaspere toetus Maaeluministeerium saatis 16. jaanuaril 2019 kooskõlastusringile "Mesilaspere toetuse" määruse eelnõu. Mesilaspere toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Mesilaspere toetus aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Põllumajandusloomade registri üheks oluliseks osaks on loomatauditõrje meetmete rakendamine, ennetades ja likvideerides loomahaigusi. Mesilasperede parem registreerimine võimaldab tõhustada mesilashaiguste leviku tõrjumiseks võetavaid meetmeid. Mesilaspere toetus aitab osaliselt hüvitada mesilaspere pidamisega seotud kulusid (näiteks talvesööda kulud ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kaasnevad talvekahjude kulud). 2018. aasta aprillis kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, kus on kavandatud mesilaspere toetuse maksmine alates 2019. aastast. 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on toetuse eelarveks planeeritud 600 000 eurot.
|
