EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

    

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 3/2019 (10)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
3. veebruar 2019. a

          

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne  "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Biotsiid – tuttav asi, värske sõna

Biotsiid on mis tahes aine või segu, mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine.

Biotsiididega tegelevad kutselised kasutajad (nn kahjuritõrje), aga ka puhastustöötaja. Samas biotsiide kasutatakse olmekahjurite tõrjeks, vastav seadus ei laiene taimekaitsevaldkonnas ega toidu töötlemisel. Nt kui ladu on tühi, siis ruumi või pindade desinfitseerimine teostatakse biotsiidiga ehk rakendub biotsiidiseadus, kui laos on tooraine või toit, siis kas taimekaitse- või toiduseadus. Toiduettevõttes pindade ja seadmete desinfitseerimisvahendid on biotsiidid (tooteliik 4) ning rakendub biotsiidiseadus.

ADAPTERi koostööplatvorm

Koostööplatvorm ADAPTER ühendab suurt osa Eesti ülikoole, aga ka teisi teadusasutusi. Kord aastas toimub festival, kus näidatakse valmis saanud või väljatöötamisel olevaid innovaatilisi lahendusi.

1. novembril 2018 toimunud festivali üks väidetest oli, et kõik lahendused, mis ei tööta on prügi. Ka esitlus, mis õigel ajal ja õiges kohas tööle ei lähe, muutus sellel hetkel prügiks. Igapäevaselt liikuva 3 miljardi spämmi-kirjade energiatarbimine on sama suur kui 3 miljoni auto tekitatud kasvuhoonegaaside kogus. Iga Facebooki like kulutab energiat ning viib teenistuse platvormi omanikule.

Igal ettevõttel on ettekujutus oma organisatsiooni eesmärkidest. Kuidas seda kujutlust viia töötajate ja klientideni, on teine teema. Üks tige teeb rohkem kahju kui 10 suudavad selgitada - ilus slaid petab ära vaid lühikeseks ajaks. Nii mõnigi ülikool ja ettevõte korraldab oma maine loomiseks ja hoidmiseks üldsusele suunatud „tasuta“ tegevusi (nt avalikke loenguid tuntud inimeste poolt). 

Pärisprobleemidest tekkinud ettevõtted kestavad teistest kauem. Näiteks StartUp on edukas pigem siis, kui selles on nii noori kui töötajaid vanuses 45+.  Kuidas nimetada vanust 45+? Kas oleme nõus, et  „eakate armee käib tööl“.

Näited festivaliprogrammist:

  • Allan Lahi, TalTec: teekatend (teekattematerjal), mis võimaldab toota päikeseenergiat, aga mis sisaldab ka elektroonikakomponente, mis peavad vastu põhjamaises kliimas
  • Martin Möllits, start-up Timey OÜ: Targad „parim enne“ indikaatorid toiduainetetööstusele – plastikust kleebis toidupakenditele, aga ka külmutatud kaladele. Kleebise andurid registreerivad säilitamistingimuste muutused (sh temperatuurikõikumised), mis mõjutavad kvaliteeti. 

Vt koostööfestivali kõik esitlused  https://festival.adapter.ee/koostoofestivali-liftikoned-2018/

 

Innovatsioonipartnerluse lahendused

17. jaanuaril 2019 toimus Soomes Soome ja Rootsi innovatsiooniprojektide (EIP operational group) kokkusaamine. Projekte hakkame tutvustama ükshaaval järgmistes võrgukirjades. Seniks lühidalt Soome ja Rootsi näidetest: 

  • Bakterikultuuride kasutamine sõnniku kääritamisel. Katsetakse bakterkultuuri, mis vähendaks lõhnahäiringut, käärimisaega, suurendaks toitainete omastatavust jne.
  • Give peas a chance – külmutatavatest hernestest väärindatud toodete arendamine.
  • Ekobot – autonoomsete robotite arendamine umbrohtudega võitlemiseks.
  • eSTRUS - infrapuna-kaamera veiste tervise hindamiseks, suuremahulise pildimaterjali asemel vektorjoonistena.
  • Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel taimekaitset (fusarium) vajavat piirkonda ja anda info kaardirakendusel.
  • Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel kasvavate tuulekaera taimede asukohti ja anda info kaardirakendusel.
  • Älyrehu SMART FEED – kariloomade nutikas jälgimine nende toitumuse ja tervise jälgimiseks.
  • DigiPale - iga silorull saab unikaalse märgise kvaliteedi infoga ning on eraldi jälgitav (võimalus täppis-söötmiseks)
  • Quality Oats – kaera tootmise jääkide töötlemisviiside arendus, et nt töödeldud põhuga toiteelemente efektiivsemalt mulda tagasi viia
  • Kuvaa Nautaa – kaasaskantavad termokaamerad veiste tervisliku seisundi hindamiseks.
  • Arendatakse teraviljakuivati elevaatori külge integreeritavat  seadet vilja temperatuuri ja niiskuse automaatseks mõõtmiseks
  • Mikä-DATA – tarkvara arendus põllumajanduse suurandmete ühildamiseks.

Vt ka Eesti innovatsiooniklastrite ja arendusprojektide temaatikaid
2019 sügisel on tulemas viimane selle programmperioodi taotlusvoor

    

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-post aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL

 

Detsember 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri
LEADER infokiri 2019 (nr 16/71)
EESTI MAAÜLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
TARTU ÜLIKOOL: Noori oodatakse osalema äriideede võistlusel
MAAELUMINISTEERIUM: Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Tervitame uut aastat Külade maitsete kalendriga
IDA-HARJU KOOSTÖÖKODA: Harjumaa Aasta Tegijad – tunnustused jagatud
KODUKANT LÄÄNEMAA: Meenutusi idee- ja kogemusreisist Muhu-ja Saaremaale
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere liikmed panid end proovile (pimedas) orienteerumises
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Põlvamaa pärl 2019 on partnerluskogu liige
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Koolitus- ja infopäevadel õpiti nügima ja räägiti tulevikust
TTÜ: Energeetikateadlased - puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on siiski üks lahendustest
Projekti EURAKNOS uudiskiri nr 6/2019
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - november 2019

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo