UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 3/2019 (10)

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne  "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 

Biotsiid – tuttav asi, värske sõna

Biotsiid on mis tahes aine või segu, mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine.

Biotsiididega tegelevad kutselised kasutajad (nn kahjuritõrje), aga ka puhastustöötaja. Samas biotsiide kasutatakse olmekahjurite tõrjeks, vastav seadus ei laiene taimekaitsevaldkonnas ega toidu töötlemisel. Nt kui ladu on tühi, siis ruumi või pindade desinfitseerimine teostatakse biotsiidiga ehk rakendub biotsiidiseadus, kui laos on tooraine või toit, siis kas taimekaitse- või toiduseadus. Toiduettevõttes pindade ja seadmete desinfitseerimisvahendid on biotsiidid (tooteliik 4) ning rakendub biotsiidiseadus.

• Vt ettekanne konsulentide teabepäeval jaanuar 2019 (Terviseamet, Riina Lahne) 
• Vt toiduteave.ee – toidutööstuse seadmete pesemise ja desinfitseerimise juhend   
• Osale: 14. veebruar infopäev – ohtlike kemikaalide käitlemine

ADAPTERi koostööplatvorm

Koostööplatvorm ADAPTER ühendab suurt osa Eesti ülikoole, aga ka teisi teadusasutusi. Kord aastas toimub festival, kus näidatakse valmis saanud või väljatöötamisel olevaid innovaatilisi lahendusi.

1. novembril 2018 toimunud festivali üks väidetest oli, et kõik lahendused, mis ei tööta on prügi. Ka esitlus, mis õigel ajal ja õiges kohas tööle ei lähe, muutus sellel hetkel prügiks. Igapäevaselt liikuva 3 miljardi spämmi-kirjade energiatarbimine on sama suur kui 3 miljoni auto tekitatud kasvuhoonegaaside kogus. Iga Facebooki like kulutab energiat ning viib teenistuse platvormi omanikule.

Igal ettevõttel on ettekujutus oma organisatsiooni eesmärkidest. Kuidas seda kujutlust viia töötajate ja klientideni, on teine teema. Üks tige teeb rohkem kahju kui 10 suudavad selgitada - ilus slaid petab ära vaid lühikeseks ajaks. Nii mõnigi ülikool ja ettevõte korraldab oma maine loomiseks ja hoidmiseks üldsusele suunatud „tasuta“ tegevusi (nt avalikke loenguid tuntud inimeste poolt). 

Pärisprobleemidest tekkinud ettevõtted kestavad teistest kauem. Näiteks StartUp on edukas pigem siis, kui selles on nii noori kui töötajaid vanuses 45+.  Kuidas nimetada vanust 45+? Kas oleme nõus, et  „eakate armee käib tööl“.

Näited festivaliprogrammist:

• Allan Lahi, TalTec: teekatend (teekattematerjal), mis võimaldab toota päikeseenergiat, aga mis sisaldab ka elektroonikakomponente, mis peavad vastu põhjamaises kliimas
• Martin Möllits, start-up Timey OÜ: Targad „parim enne“ indikaatorid toiduainetetööstusele – plastikust kleebis toidupakenditele, aga ka külmutatud kaladele. Kleebise andurid registreerivad säilitamistingimuste muutused (sh temperatuurikõikumised), mis mõjutavad kvaliteeti. 

Vt koostööfestivali kõik esitlused  https://festival.adapter.ee/koostoofestivali-liftikoned-2018/

Innovatsioonipartnerluse lahendused

17. jaanuaril 2019 toimus Soomes Soome ja Rootsi innovatsiooniprojektide (EIP operational group) kokkusaamine. Projekte hakkame tutvustama ükshaaval järgmistes võrgukirjades. Seniks lühidalt Soome ja Rootsi näidetest: 

• Bakterikultuuride kasutamine sõnniku kääritamisel. Katsetakse bakterkultuuri, mis vähendaks lõhnahäiringut, käärimisaega, suurendaks toitainete omastatavust jne.
• Give peas a chance – külmutatavatest hernestest väärindatud toodete arendamine.
• Ekobot – autonoomsete robotite arendamine umbrohtudega võitlemiseks.
• eSTRUS - infrapuna-kaamera veiste tervise hindamiseks, suuremahulise pildimaterjali asemel vektorjoonistena.
• Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel taimekaitset (fusarium) vajavat piirkonda ja anda info kaardirakendusel.
• Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel kasvavate tuulekaera taimede asukohti ja anda info kaardirakendusel.
• Älyrehu SMART FEED – kariloomade nutikas jälgimine nende toitumuse ja tervise jälgimiseks.
• DigiPale - iga silorull saab unikaalse märgise kvaliteedi infoga ning on eraldi jälgitav (võimalus täppis-söötmiseks)
• Quality Oats – kaera tootmise jääkide töötlemisviiside arendus, et nt töödeldud põhuga toiteelemente efektiivsemalt mulda tagasi viia
• Kuvaa Nautaa – kaasaskantavad termokaamerad veiste tervisliku seisundi hindamiseks.
• Arendatakse teraviljakuivati elevaatori külge integreeritavat  seadet vilja temperatuuri ja niiskuse automaatseks mõõtmiseks
• Mikä-DATA – tarkvara arendus põllumajanduse suurandmete ühildamiseks.

Vt ka Eesti innovatsiooniklastrite ja arendusprojektide temaatikaid
2019 sügisel on tulemas viimane selle programmperioodi taotlusvoor

• 4. veebruar Taimetervise infopäev seemnekartuli kasvatajatele
• 5. veebruar Taimekaitsevahendite professionaalse kasutaja täiendkoolitus
• 6. veebruar Rapooli ja Saaten Unioni talveseminar
• 6. - 8. veebruar Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele kasutajale
• 6. veebruar Infopäev. muudatused raamatupidamise ja maksuseadustes 2019
• 7. veebruar Tagasi juurte juurde 2019 – taimekasvatuskoolitus mahetootjale
• 7. veebruar Scandagra Eesti talvekonverents 2019 Ugalas
• 7. veebruar Uuemaid suundi lambakasvatuses (Rapla)
• 7. veebruar ühistegevuse infopäev: “Kuidas lahendada konflikte?”
• 8. veebruar Lambakasvatus ja lambakasvatussaaduste väärindamine (Võrumaa)
• 8. veebruar FIE raamatupidamine ja tuludeklaratsiooni täitmine
• 12. - 14. veebruar Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele kasutajale
• 12. veebruar Keskkonnasõbraliku majandamise toetus – täienduskoolitus (Võrumaa)
• 12. veebruar Veeseaduse muudatused põllumeestele (Valgamaa)
• 12. veebruar Keskkonnahoid läbi innovatsiooni  
• 13. veebruar Maaelufoorum 2019
• 13. veebruar Riigihangetest Leader toetuste taotlemisel (Saaremaa)
• 13. veebruar Lambakasvatus ja lambakasvatussaaduste väärindamine (Tartu)
• 14. veebruar Koolitus: karjaterviseprogrammide rakendamine
• 14. veebruar Keskkonnasõbraliku majandamise toetus – täienduskoolitus (Jõgevamaa)
• 14. veebruar Ohtlike kemikaalide käitlemine
• 14. veebruar Mahekartuli ja maheherne kasvatamine ja realiseerimine
• 14. veebruar Maksuseaduste muudatused 2019
• 15. veebruar Toidu säilitamisnõuete määramine
• 15. veebruar Fie raamatupidamine ja tuludeklaratsiooni täitmine (Võru)
• 15. veebruar Lambakasvatus ja lambakasvatussaaduste väärindamine (Rakvere)
• 15. veebruar Infopäev FIE-dele
• 15. veebruar ühistegevuse koolitus: “Riskijuhtimine põllumajanduses”
• 15. veebruar Seemnetootmise infopäev Läänemaal
• 16. veebruar Infopäev viinamarjadest
• 19. veebruar Keskkonnasõbraliku majandamise toetus – täienduskoolitus (Lääne-Viru)
• 20.  - 22. veebruar Taimekasvatus konsulendile – seemnekasvatus ja sordiaretus
• 20. veebruar Keskkonnasõbraliku majandamise toetus – täienduskoolitus (Harjumaa)
• 20. veebruar Infopäev “Muudatused juriidiliste isikute FIE, OÜ deklaratsioonide ja aastaaruannete koostamisel”
• 21. veebruar Koolitus karjaterviseprogrammide rakendamine (Rakvere)
• 21. veebruar Riigihangetest Leader toetuste taotlemisel (Pärnu)
• 22. veebruar Fie raamatupidamine ja tuludeklaratsiooni täitmine

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-post aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL