Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne "Konsulentide võrgukiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Bakterikultuuride kasutamine sõnniku käitlemisel
Vedelsõnnik on väärtuslik taimetoiteelementide allikas, kuid sellel on iseloomulik lõhn. Rootsi 49 omavalitsust on kehtestanud reegleid sõnniku laotamisele elurajoonide läheduses just lõhnahäiringu seisukohast.
Rootsi innovatsiooniprojektis katsetatakse bakterikultuure, mis on seni kasutuses olnud kanalisatsioonisüsteemides, veesõidukites ja autokaravanides. Projekti eesmärk on leida sõnnikukäitlemise ahelasse õige tehnoloogia, mille abil saaks vähendada lõhnahäiringut, käärimisaega ja kasvuhoonegaaside teket ning suurendada toitainete omastatavust. Katsetusi tehakse nii väikestes näidishoidlates kui tootmistingimustes (laudas, sõnnikuhoidlas ja põllul pärast vedelsõnniku laotamist).
Loe: Inglisekeelne ettekanne SIIN
Vaata: Sõnniku käitlemise tehnoloogiatest, täpsemalt sõnniku hapestamisest valmis ETKIl 2018. a detsembris videofilm
Uuri: Vedelsõnniku demopäev 21.06.2016, korraldaja EPKK
Teabepäeva taskuhääling (podcast)
29.- 30. jaanuaril 2019 toimus Jänedal teabepäev konsulentidele ja teadmussiirde partneritele. Esimesel päeval oli juttu kutse andmise korraldusest, õpiringidest ja teadmussiirde tulevikust. Teine päev sisaldas teraviljakasvatuse ning innovatsiooni plokke.
Veebilehel on avaldatud nii ettekannete failid, kui helifailid, pildigalerii ja tagasisidevorm.
Konsulentide kutset on seni antud tasemel 5 ja 6, aga teabepäeval küsiti võimalust tasemel 7 kutse saamiseks. Kutsekomisjon võttis küsimust tõsiselt ja kinnitas vajalikud juhendid-vormid juba 15.-28. veebruaril 2019 toimuva vooru jaoks. Hoiame pöidlaid.
Kuslapuuraamat
Marjakultuurina kasvatatav sinine kuslapuu, ka söödav kuslapuu, on olnud siiani terve maailma jaoks suhteliselt vähetuntud. Üks selle liigi positiivsemaid omadusi on tema marjade väga varajane valmimine ja põõsaste ning õite märkimisväärne külmakindlus.
Kuslapuumarjad korjatakse täisküpsena, need ei järelvalmi pärast korjamist. Mõnedel sortidel varisevad täiesti valminud marjad juba kergel puudutamisel või isegi tuulega, teistel võib tugevalt viljavarre küljes kinni olevaid marju noppida isegi terve kuu jooksul. Kuslapuumarjad meeldivad lindudele, kõige efektiivsem on põõsaste katmine tiheda võrguga enne marjade värvumist.
Loe edasi trükisest „Väike kuslapuuraamat“. Autorid Liina Arus, Reelika Rätsep, Mari-Liis Tammik, Elmar Zimmer
Seedri Puukooli ja EMU Polli aiandusuuringute keskuse ühisprojekti (nii kuslapuu, kui aroonia, karusmarja, musta leedri, ebaküdoonia lodjapuu ja toompihlaka) tehnoloogiate arendamise kohta tutvustati teabepäeval 30. jaanuaril 2019.
Riigihangetest
Veebruaris ja märtsis toimuvad infopäevad, pealkirjaga "Riigihangetest LEADER toetuse taotlemisel". Riigihangete teemalisi koolitusi korraldatakse enamsti kas tasulistena või hankijatest ametnike poolt. Sellel korral on peamiseks lektoriks jurist Keidi Kõiv. Lisaks kohaliku tegevusgrupi tegevjuht või meetmekoordinaator ja PRIA spetsialistid.
Infopäevale on oodatud kõik riigihangete temaatikast huvitatud isikud, sh LEADER meetme toetuse taotlejad. Samuti on oodatud infopäevale ka ettevõtjad, kes soovivad riigihangetes pakkujana osaleda. Teemade avamisel käsitletakse samaaegselt taotleja ja pakkuja poolset vaadet.
Konverentsid
Infopäevad-koolitused
Kui te soovite/ei soovi Konsulentide võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles