INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Euroopa Liidu liikmesriikide AKIS – Rõõmud ja mured |
||||||||||||
| Allikas: Innovatsioonivõrgustik, Konstantin Mihhejev 18. mai 2019. a |
||||||||||||
Mis on AKIS? Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse kogu teadmistevahetussüsteemi kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist. AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.
15–17. aprillil toimus Dublinis üheteistkümnes SCARi SWG AKIS4 kohtumine, kus muuhulgas keskenduti EL liikmesriikide AKISe tutvustamisele.
Digiplatvorm ettevõtluse juhtimise jaoks (Soome) - ProAgria on erakapitalil tegutsev nõustamisfirma, kelle peamisteks klientideks on põllumajandustootjad. Just nendele (piima- ja teraviljatootjatele) sai välja töötatud digitaalne tööinstrument nimega - Bisnes+. Digiplatvorm on välja töötatud põllumajandustootjate soovist saada teenus, mis koondab ühte kohta kogu vajaliku teabe hästi struktureeritud kujul.
Mobiilsed nõustamismeeskonnad (MAT) Bulgaaria põllumajandustootjatele - MAT loodi BSPB GEF projekti „Globaalselt olulise bioloogilise mitmekesisuse säilitamine suure loodusväärtusega poolpõllumajanduslikes rohumaades traditsioonilise kohaliku majanduse toetamise kaudu” raames, perioodil 2007–2011. Ellu kutsuti koguni kaks MAT-i, mis tegutsesid kahes pilootpiirkonnas - Ponor SPA ja Bessaparski mäed SPA. MAT-i loomise uuendus seisneb selles, et need suudavad pakkuda vastuseid põllumajandustootjate vajadustele piisavate ja õigeaegsete nõuannete, teavitamise ja konsulteerimise abil HNV (kõrge loodusväärtusega põllumajanduse) valdkonnas (bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja põllumajandustegevuse ning looduskaitse seoste, rahastamisvõimaluste jms vahel).
HNV mobiilsed nõustamismeeskonnad on osutunud tõhusaks ja tunnustatud partneriks nii põllumajandustootjate, kui ka piirkondliku põllumajandusministeeriumi jaoks. Käesolevad teenused võiksid olla tulevaste põllumajanduse keskkonnaprogrammide eduka rakendamise olulisteks osadeks. Hollandit iseloomustab väga killustatud AKIS-süsteem. Vajatakse AKISe keskjuhtimist, et saada täpselt teada, kui palju on nõustajaid, kes nad on ja milliseid teenuseid pakuvad. Hetkel puudub riiklik koordineerimine ning nõustamisühenduste vaheline koostöö ei suju. Olukorda raskendab ebapiisav rahastus - maaelu arengukavast (2014–2020) on piirkondlikul ja riiklikul tasandil kokku eraldatud 38 miljonit eurot. Viimasel ajal on toimud positiivne liikumine: ÜPP programmi koostamise töörühma raames sai loodud AKISega töötav erirühm (KIND). KIND tegeleb järgmiste teemadega: interaktiivne lähenemine, noorte põllumajandustootjate juhendamine, eluslaborite populariseerimine, demonstreerimisprojektid ja -tegevused. Ungaris avati uus innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium, mis vastutab horisontaalse innovatsiooni ja toetuste/investeeringute eest. Innovatsioon on jagatud kolme ministeeriumi vahel: põllumajandusministeerium, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium ning teadus- ja haridusministeerium. Peamised muudatused: riikliku põllumajandus- ja innovatsiooninõukogu loomine, et tagada teadusuuringute ja tulemuste läbipaistvus. Tulevikus plaanitakse pöörata senisest rohkem tähelepanu EIP-taotlusvoorudele ja sellealase info levitamisele. Ungari valitsus kavatseb uuendada oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi, öeldes, et riik vajab humanitaarteaduste ja sotsiaalteaduste arvelt rohkem vahendeid rakendusteadustele. Veebruari- ja märtsikuu jooksul kohtusid Ungari innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeeriumi esindajad sadade teadus- ja innovatsiooniga tegelevate sidusrühmadega 18 Ungari linnas, sealhulgas kohalike VKEde ja suurettevõtete esindajatega, "Riiklikul innovatsioonifoorumil." 15. oktoobril toimub Budapestis iga-aastane innovatsioonifoorum - INNOVEIT, mis tutvustab kõige lootustandvamaid Euroopa ettevõtteid ja uuendusi ning kogub Euroopa innovatsioonikogukonda, et arutada innovatsiooni ja ettevõtluse tulevikku Euroopas. 20.-21. novembril toimub Londonis Ülemaailmne innovatsiooni foorum, mis toob kokku innovaatorid, ettevõtjad ja leiutajad, et arutada innovatsiooni, disaini, loovuse, digitaalse ja ettevõtluse viimaseid suundumusi. Iirimaa põllumajanduslikku nõustamissüsteemiga tegeleb TEAGASC - Iirimaa põllumajandus- ja toiduarengu amet (Agriculture and Food Development Authority, lühend TEAGASC). TEAGASC pakub integreeritud teadus-, nõustamis- ja koolitusteenused põllumajandus-, toiduainetööstusvaldkonnale ja maapiirkonna elanikele. Amet on loodud juba 1988. aastal. Asutuse üldised eesmärgid on parandada põllumajanduse, toidusektori ja laiema biomajanduse konkurentsivõimet ning toetada jätkusuutlikku põllumajandust ja keskkonda.
TEAGASC tõi välja mõned probleemid, millega viimasel ajal on järjest rohkem hakatud tegelema: piiratud innovatsioonivahendustegevus ehk innovation-brokerage. Uuendustegevuse toetamine kliimameetmete suhtes, mis on hästi muutlikud ühiskondlike norme arvestades. Suureks takistuseks on hetkel see, et ikka veel on palju vastuolulisi andmeid, mis võivad pärinevad isegi sarnastest allikatest. On raske leida usaldusväärset teadusallikat ja olla kindel, et selle taga ei oleks isikliku huvi oma teenuse pakkumisel. „Fake news“ allikas - lisaks TEAGASCile Iirimaal on olemas ka paljud era- või pangandusettevõtted, mis pakuvad oma teadmisi ja nõustamist põllumajandustootjatele.
Tänu Innovatsioonile on Taani põllumajandustootlikkuse aastane kasv on olnud 3,6% viimase viie aasta jooksul. Taanis tegutseb umbes 35 000 põllumajandusettevõtet, kuid vähem kui 1/3 on täisajaga põllumajandusettevõtted. Taani põllumajandusnõustamisteenuseid osutab Innovatsiooni ja arengukeskus SEGES. Taanis on 3 põllumajandusliku innovatsiooni toetavat fondi: Innovatsioonifond eelarvega 27 miljonit eurot; Põllumajandusfond eelarvega 33 miljonit eurot ja Rohelise arengu fond eelarvega 24 miljonit eurot. Taani ei rakenda ametlikult EIP-meedet, praegused tegevusgrupid on rahastatud riiklikust fondist. Sloveenias olulisteks probleemideks on teabevahetus, mentorluse puudumine ja ebapiisav suhtlemine erinevate institutsioonide vahel AKISe osas. Hiljuti tellis Sloveenia põllumajanduse-, metsanduse- ja toiduministeerium OECD käest kahe-aastane uuring, teemal "Kuidas luua riiklik digitaalse innovatsiooni strateegia". Sloveenia on võtnud kasutusele innovatsiooni vautšerite meetodit, mida esimesena rakendas TEAGASC. 5000 euro suurused rahalised grandid on mõeldud nii üksikutele ettevõtetele või kuni 10 äriühingute grupile selleks, et teadlase/nõustaja abil lahendada konkreetseid probleeme või kitsaskohti.
Rootsis puudub riiklik nõustamiskeskus, seevastu tegutseb 3 erasektori nõustamisfirmat, kes omavahel konkureerivad. Seni on loodud riiklik teaduskomitee ja suurendatud teadusuuringute rahastamist ning aktiivselt tegutseb Innovatsiooniagentuur.
|
