EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

VOOREMAA: Jõgevamaale sööma!

Allikas: Vooremaa, autor Andra Kirna
15. mai 2019. a

Jõgeva maakonna, endise Põhja-Tartumaa toidukultuurile on iseloomulikud laenud nii Peipsimaalt, Mulgimaalt kui ka Lõuna-Eestist. Peipsiäärne ala eristub Eesti toidukaardil nii tooraine kui ka traditsioonide poolest. Piirkonna maitsed ning retseptid on mõjutatud nii eestlaste, venelaste, vadjalaste, vene vanausuliste kui ka baltisakslaste köögist. Järv annab kala, kalda ääres on pikka aega kasvatatud sibulat ja kurki, varem ka sigurit. Metsad ja sood annavad seeni ja marju. Põltsamaa piirkond seevastu on tuntud mesinduse poolest.

Jõgevamaal toimub toidusündmusi ning Jõgevamaa turismiinfo annab teada 28st toidukohast. Päriselt on neid veel rohkem. Peale selle ootavad eelneval kokkuleppel endale külla Liivimaa Toidutee, Jõgevamaa Maitsete, Peipsi toidu võrgustikku ja Kääpa OTT-i ühinenud väikesed toidutootjad ning -pakkujad.

On läbisõitjatele mõeldud toidukohi, on neid, mis tegelevad peamiselt kohalike tööinimeste toitlustamisega, on suuremaid ning väiksemaid. Mõned toidutootjad võtavad vastu gruppe ning näitavad oma tegemisi. Toidusündmustest korraldatakse kohvikutepäevi, toimuvad laadad ja toidufestivalid.

Toiduvõrgustikud liidavad väiketootjaid

Peipsi Toidu võrgustik, Jõgevamaa Maitsed ja Kääpa OTT ootavad 20. juulil esimest korda toimuvale Rääbisefestivalile. Pearõhk rääbisel, aga pakutakse ka muud kohalikku toitu ning saab osa temaatilistest õpitubadest.

„Jõgevamaad väisab 24.-25. augustil taas ka Peipsi Toidu Tänav 175 km, mis katab suvel kaheks päevaks kogu Peipsimaapop-up toidukohtadega, mis pakuvad Peipsi toitu - seda, mis piirkonnas kasvab, mida kasvatatakse,  püütakse, kütitakse, toodetakse,“ lubas Triinu Akkermann MTÜ-st Peipsimaa Kogukonnaköök. „Jõgevamaa Peipsi piirkonda jäi eelmisel korral 11 pop-up toidukohta ning ilmselt on ka sel aastal suurusjärk sama. Popup toidukohti võivad teha nii sõpruskonnad ja hobikokad kui ka professionaalsed toitlustajad. Tingimuseks, et tuleb kasutada Peipsimaa toorainet, leida meie abil koht Toidu Tänava marsruudil ning pakkuda vähemalt kolme rooga (eelroog, pearoog, magustoit). Eelmisel aastal külastas festivali 18000-20000 külalist üle Eesti,“ lisas ta.

Avatud talude päeval avavad oma uksed nii suured kui ka väikesed toidutootjad. Raul Terep osaühingust Meemeistrid, mis on Jõgevamaa Maitsete ja Liivimaa Toidutee võrgustiku liige, osaleb samuti. „Ootame Avatud talude päeval mesindust uudistama, mett maitsma ja pakume ka meega tehtud suupisteid. Et on tegemist tootmisega, siis pidevalt me loomulikult külalisi vastu võtta ei saa, aga eelneval kokkuleppel on see võimalik,“ selgitas Terep.

Sööma võib minna tavapärast ja rahvusvahelist kööki pakkuvatesse ettevõtetesse, aga on ka põnevamaid pisikesi söögikohti.
Aga sööma on Jõgevamaal peale kohvikute, pubide ja restoranide võimalik minna ka Puiduaita. Seda Avinurmes. „Puiduaida toitlustuse moto on sisult toit, vormilt puit. Oma grupimenüüdes pakume Alatskivi metsaande ja Peipsi kohalikku toitu, näiteks tünni- ja kibusuppi. Ja kui me köögiviljasupi kibuga lauda viime, mõjub see vaatepilt iga kord erakordselt. „Ahviliha“ on kohalikus keeles marineeritud sealiha. 23. juunil tünnilaadal avame laadarestorani ja Peipsi Toidu Tänaval saab puiduaidast koguni kaheks päevaks a´la carte restoran,“ kutsub puiduaida perenaine Eveli Tooming enda juurde.

Avinurmes ongi vist elaniku kohta kõige rohkem söögikohti. Puiduaida juurest kohe üle tee on Apteekri Puhvet ja veidi kaugemal Avinurme Elulaadikeskus. Neist esimene meelitab samuti lihtsa ja koduse toiduga. Elulaadikeskus toitlustab seevastu reeglina ettetellimisel, ka nende juures on tünnilaada puhul avatud suverestoran.

Mustvees ja lähiümbruses saab süüa neljas kohas. Kalma kohvikus Õige Koht, Mustvees restoranis Ankur ja sadamakohvikus Moustet ning Kuldkalas, mis jääb Mustveest lõunapoole. Kui Mustveest hakata Jõgevapoole tulema, saab süüa Torma pubis ning Veski külalistemajas Kantkülas.

Kodukohvikus saab end mõnusalt tunda
Jõgeval kodukohvikut Ateljee pidav Diana Lall pidas alustades silmas, et inimesed tuleks end tema juures vabalt ja mõnusalt. Interjöör on perenaise enda kujundatud. „Valikus on kodused lihtsad toidud, emade ja vanaemade viisil,“ ütles Diana Lall. Seejuures tuleb silmas pidada, et Diana emal on udmurdi ja vene juured. Seega on toiduvalik põnevalt rahvusvaheline, millele lisab oma osa Ukrainast pärit kokk.
Ateljee on iseenesest väike kohvik - kuni 30 kohta sees ja suveperioodil ligi 60 väljas. Teine Diana toidukoht, Piibe Tare Jõgevalt pisut Rakvere poole, mahutab rohkem sööjaid. „Toit on samal põhimõttel üsna lihtne, aga suhtlemine on kliendiga kahjuks veidi põgusam, sööjaid on palju ja neil on kiire,“ ütles perenaine ise. Ka kohvik Ateljee on Jõgevamaa Maitsete ja Liivimaa Toidutee liige.

Põltsamaa on huvitav selle poolest, et linna ja selle ümbruse 13 söögikoha hulgas on tervelt viis restorani ja külalisetemaja, mis toitlustavad ettetellimisel ning enamasti gruppe.

Lõunapool Põltsamaa-Jõgeva-Mustvee maanteed jäävad Palamuse oma nüüd juba kolme söögikohaga, millest üks toitlustab ainult gruppe ja ettetellimisel. Kõige uuem Palamuse kihelkonnakooli söögikoht on Tõnissoni söögituba Palamuse muuseumis.
Juula kohapärimuskohvik rõhub samuti kohalikule toidule ja peale selle veel kohalikele lugudele ning on sageli kultuuriürituste ja koolituste toimumise paigaks.

Jõgevamaal kasvatatud toitu miniturult

Tabiveres, endisel Jõgevamaal, on pruulikoda Juhus, mille käsitööõlled on endale Eestis juba nime teinud. Jõgevamaa toiduüritusel on nad enamasti kohal.
Rääkides toidust Jõgevamaal, ei saa mainimata jätta Siiraku talu poodi Omedul. Sealt saab osta kohalikku kraami.
Jõgevamaal vahendab kohalikku toitu tarbijani kõige väiksemas asulas toimetav OTT (otse tootjalt tarbijale miniturg). See koguneb Kääpal, aprillist oktoobrini neljapäeviti kella 18-19ni Kääpa rahavamaja ees või sees. Aga mitte ainult, Kääpa OTT osaleb ka paljudel toidufestivalidel ja laatadel. Peale talukraami on miniturult võimalik osta mitmesuguseid küpsetisi, tassi kohvi või muud meelepärast ja seda kohapeal nautida.

Juuni 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
     


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo