UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 10/2019 (17)

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 

MAK 2014-2020 vahehindamise esmased tulemused 

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahehindamise viis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi Põllumajandusuuringute Keskus. 2019. aastal esitatava MAK 2014–2020 vahehindamisega antakse Euroopa Komisjonile ülevaade programmi eesmärkide saavutamise edusammudest. 
Mõned punktid 20. mai 2019 paneeldiskussioonil esitatud vahehindamise tulemustest:

• Põllumajanduslikke majapidamisi on oluliselt moderniseeritud, mis võimaldab innovatsiooni ja tehnoloogia parimat võimalikku kasutusele võtmist
• Toetatud põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustoodangu väärtuse muutus ATÜ kohta on viiendiku võrra suurem võrreldes kontrollgrupiga. Toetust saanud põllumajandustootjad on suurendanud nii müügitulu kui ka brutolisandväärtust enam kui 16% ja on teinud 29 tuh € eest rohkem investeeringuid kui kontrollgrupis. Vähenenud on mittepalgaliste töötajatega põllumajandustootjate osakaal, samas kui palgaliste töötajate arv on olnud suhteliselt stabiilne.
• Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud 16%, põllumajandusettevõtete töötajate arv on vähenenud 12%, alla 35-aastaste juhtide osatähtsus on suurenenud. Kuna põllumajandussektori struktuursed näitajad on vähenenud, siis toetuse varasem mõju on taganud ümberstruktureerimise ja edaspidi toetuse saajate osatähtsus suureneb, mistõttu ka toetus peaks avaldama suuremat mõju.
• MAK 2014–2020 konkurentsivõimet suurendavad meetmed on olulise või väga olulise mõjuga väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele. Toetust saanud ettevõtete arv ei ole niivõrd suur, et suudaks mõjutada kogu põllumajandussektori majandustulemusi. Fookusgrupi ja küsitluse tulemustest selgus, et tootjad näevad mitmeid positiivseid aspekte ühistegevusest ning läbi ühistute tegevuste tulemuslikkus paraneb.
• Tootjarühma toetus on väga oluline, kuid viimased aastad on olnud tootjatele väga keerulised ja hinna tagamine tootjarühmade poolt on samuti raskendatud. Arendada ja toetada tuleks suuri ühistuid, kelle kaudu tagatakse ekspordivõimekus või siseriiklik jaekaubanduskettidesse jõudmine või põllumajandussaaduste suurhangetel osalemise võimekus.
• Maaelu mitmekesistamise valdkonnas on kokku toetatud 928 ettevõtjat, kes moodustavad 3,7% kogu maapiirkonna ettevõtjate arvust. Ettevõtteid on mitmekesistatud ja tegevusi arendatud, kuid tagasihoidliku osakaalu tõttu ei ole MAKil suurt makromajanduslikku mõju.
  
  
• Elurikkuse indikaatorite kohaselt taimeliikide arv KSM rohumaaribadel suurenes, kimalasenäitajad kasvasid, samas linnunäitajad üleüldiselt langesid. Senisest enam peaks tähelepanu pöörama põllulinde soodustavatele nõuetele ja soovitatakse jätkata geneetilise mitmekesisuse toetamist.
• Pestitsiidide kasutamise vähendamiseks tuleks edasiste MAK meetmetega suunata tootjaid rohkem keskkonnasõbralikumate võtete kooskasutamisele (sh äsja kinnitatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava toetab järjepideva ja korduva koolituse ning nõustamine tähtsust).
• MAK mõju mullaerosiooni tõkestamisel on neutraalne (erosioon on Eestis väga lokaalse iseloomuga) – rohumaade pindala on küll veidi vähenenud, kuid mullakaitse meetme raames on erosiooni tõkestavaid meetmeid rakendatud suuremal pinnal. Mulla toiteelementide sisaldus paranenud, kuid toimub muldade mõõdukas hapestumine, mis mullaviljakust halvendab (soovitus soodustada muldade neutraliseerimist).
• 2018. aasta seisuga oli süsiniku säilitamise ja sidumise majandamisviisidega hõlmatud 14,9% põllumajandus- ja metsamaast, kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast on intensiivse põllumajanduse osakaal 1,1% võrra langenud
  
  
• LEADER-meetme abiga on teenuste pakkumine ja kohalik infrastruktuur maapiirkonnas paranenud; kohalikud elanikud on osalenud aktiivselt kohalikes tegevustes. Edaspidi tuleks pidada töökohtade loomisest olulisemaks töökohtade säilitamist ning soodustada ja soosida uute ja innovaatiliste lahenduste rakendamist ettevõtetes. LEADER on maapiirkonnas väga hea ja hinnatud võimalus (eriti alustavatele ja väikestele ettevõtetele), selle mõju on suurem kui indikaatorid väljendavad.
  
• Arengukava meetmed võimaldavad teabevoogu erinevate osalejate vahel ning innovatsiooni arengut. Vahehindamise innovatsiooniteemalisel fookusgrupil osalejad tõdesid, et innovatsioon ei ole selgelt defineeritav ning igaüks mõistab seda erinevalt, sõltuvalt taustsüsteemist projekti elluviimise geograafilises asukohas. Innovatsiooni mõiste ulatus oleneb konkreetse meetme spetsiifikast, lisandub ka taotlejate teadmatus, kuidas olla innovaatiline ja abikõlblik samal ajal. Innovatsioonisüsteemi tuleb rohkem kaasata projektide käigus tekkiv teave; teavet tuleks süsteemselt koondada ja hallata.
• MAK 2014–2020 raames ergutavad teadmiste levikut ja omandamist mitmed meetmed, kus tegevusi on toimunud erinevatel tasanditel ning kõigis maamajanduse tegevusvaldkondades. Koolitustegevused on olnud asjakohased, tegevustest osavõtjad on saadud teadmistega valdavalt rahul ja jätkuvalt soovitakse suurendada praktiliste tegevuste osa. Enam kasvuruumi nõustajate ning lektorite väljaõppe süsteemsel lahendamisel.

Paljudes teemades adekvaatseks hindamiseks tuleb pöörata tähelepanu seireandmete kogumisele, kuna vajalikke alusandmeid paljudel juhtudel ei olnud, sh riiklik statistika on lõpetanud andmete kogumise või arvutamise ning maksetaotlustega PRIAle esitatud andmeid ei süstematiseerita piisavalt. 

LÜHIDALT:   

• Euroopa Liidu liikmesriikide AKIS – Rõõmud ja mured. 15–17. aprillil 2019 toimus Dublinis üheteistkümnes SCARi SWG AKIS4 kohtumine, kus muuhulgas keskenduti EL liikmesriikide AKISe tutvustamisele
• Põllumajandusuuringute Keskus korraldab küsitluse eesmärgiga parandada või täiendada söödateemalisi laboriteenuseid. Veebiküsitlus on suunatud põllumajandustootjatele, kes toodavad sööta peamiselt oma tarbeks, ning konsulentidele. Veebiküsitluses osalemiseks saadetakse kutse konsulentidele ja põllumajandustootmise valdkonnas tegutsevale ettevõttele üle Eesti. Küsimustik asub SIIN 
• Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 69 

Järelvaadatav

• 7. mail 2019 toimunud vebinar Maaturismi ABC, vaata SIIT
• 17. mail 2019 toimunud vebinar, millel tutvustati MAK 2014-2020 meetme 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ käesoleva aasta sügisel avaneva uue taotlusvooru tingimusi. Vaata  SIIT    
• 21. mail toimunud LEADER infopäev,  vaata SIIT     

Konverents

• 13. juuni  IV Tasakaalustatud toitumise konverents
• 18-21. juuni Euroopa kartuliuuringute ühingu viroloogia sektsiooni 17. istung
• 2. juuli Põllumajanduse suurandmete konverents

Infopäevad-koolitused

• 30. mai  Väetusplaani koostamine nitraaditundlikul alal (Lääne-Virumaa)
• 30. mai  infopäev „Toidu kvaliteedi hindamine: tootearendus, toote kirjeldamine ja sensoorne analüüs tootegruppide kaupa“
• 31. mai  infopäev „Toidu kvaliteedi hindamine: tootearendus, toote kirjeldamine ja sensoorne analüüs tootegruppide kaupa“
• 4. juuni  KEVILI infopäev “Keskkonnasäästlik tootmine teraviljakasvatuses – põllupäev”
• 4. juuni  Infopäev Põllumajandusloomade heaolu – väikemäletsejalised (lambad/kitsed)
• 7. juuni  Infopäev Ravimite vastutustundlik kasutamine
• 11. juuni  Esitluspäev Rannu Seeme OÜ-s
• 12. - 14. juuni  Põldtunnustajate koolitus
• 14. juuni  PMK Kuusiku katsekeskuse põllupäev
•  20. juuni  Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale 

Juunis (PMK) maaeluvõrgustik konsulentide teabepäeva ei korralda, juulis või augustis toimub konsulentidele põllumajanduse suurandmete infopäev.

 Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL
--> Tagasi konsulentide pessa