EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Arukas küla, kui digitaalne ökosüsteem maapiirkonnas

Allikas: Maaeluvõrgustik
26. juuni 2019. a

Sõnapaar "arukas küla" ei kõla enam vaid Euroopa institutsioonide koridorides, vaid levib üha enam maapiirkondadesse, innustades kogukondi arukalt mõtlema, et muuta elu külades mugavamaks ja "tulevikukindlamaks".

Arukas küla on kui kohalik digitaalne ökosüsteem, mis toimib iseseisvalt ja jätkusuutlikult, kasutades ära kõiki olemasolevaid võimalusi.

 

Digitaalsetest ökosüsteemides maapiirkondades räägiti 6. juunil 2019 Prantsusmaal toimuval Euroopa maaeluvõrgustiku korraldatud 8. arukate külade temaatilises töögrupis.

Mis on digitaalne ökosüsteem?

Mis on siis digitaalne ökosüsteem ja kuidas see on seotud arukate küladega?

Wikipedia avarustest leiab mõistele "digitaalne ökosüsteem" järgneva seletuse: "Digitaalne ökosüsteem on hajutatud, adaptiivne, avatud sotsiaal-tehniline süsteem, millel on looduslikest ökosüsteemidest inspireeritud iseorganiseerumise, mastaapsuse ja jätkusuutlikkuse omadused. Digitaalsed ökosüsteemi mudelite aluseks on paljuski meie teadmised looduslikest ökosüsteemidest, eriti aspektid, mis on seotud erinevate üksuste konkurentsi ja koostööga."

  Digitaalset ökosüsteemi võib nimetada ka "digitaalseks elusüsteemiks". Ülo Kess on arutlenud ajalehe "Sirp" veergudel artiklis "Teadmus digiajastul" juba mitmeid aastaid tagasi digitaalse elusüsteemi teemadel: "Digitaalse elusüsteemi keskseteks tegijateks on kogukonda kuuluvad inimesed, digitaalsed tehnoloogilised vahendid on tugiosadeks. Mujal maailmas on samas tähenduses kasutusel digitaalse ökosüsteemi mõiste (ökosüsteem on tuletis kreeka keelest: oikos - elupaik), aga jätame siin ökosüsteemi ökoloogidele."

Seega on digitaalses ökosüsteemis tsentraalsel kohal inimene ehk kogukond, samal ajal on oluliseks koos- ja koostööstoimimise aluseks digitaalsus ehk tänapäevase tehnoloogia kasutamine. Arukas küla võib olla kui väike kohalik digitaalne ökosüsteem, kuid peab rõhutama, et arukalt arendatud küla eelduseks ei ole alati infotehnoloogia kasutamine. Kuid seejuures võivad ökosüsteemi toimimise põhitõed olla ka aruka küla arendamise vundamendiks.

LISA: Arukate külade definitsioon on koostatud "arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti töö tulemusena ja sellega saab tutvuda SIIN

Töögrupp, kui infolevitaja!

Arukate külade temaatiline töögrupp on tegutsenud juba mitu aastat, olles üks Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) laiahaardelisemaid temaatilisi algatusi.

Seekordsel kohtumisel osales 60 sidusrühma esindajat 19 riigist.

Muuhulgas on koosolekutel nii riiklike maaeluvõrgustike, LEADER tegevusgruppide, teadusasutuste, põllumajandusorganisatsioonide, Euroopa ametiasutuste, ministeeriumite, kui ka teiste seotud organisatsioonide esindajad. Nõnda on tegu väga põneva seltskonnaga, kes vaatlevad teemat läbi mitme tasandi.

 

Töögrupp ei ole ainult koht, kus arutada ja kogemusi vahetada, vaid veelgi olulisem on saadud infot levitada ja kohalike kogukondadeni viia. Seetõttu on ENRD arukate külade portaal täis külluslikult infot, näiteid ja töögrupi töö tulemusena koostatud dokumente.

Eesti maaeluvõrgustik koondab infot lehele www.maainfo.ee/smartvillages.

Arukate külade töögrupp jätkub ka edaspidi, kuid kooskäimise vaatenurka liigutatakse ja keskendutakse rohkem arengut pärssivate takistuste lahendamisele või siis otsitakse edufaktoreid. Nüüdsest fokusseeritakse praktilisele tööle ja uuritakse kuidas arukate külade kontseptsiooni erinevates Euroopa piirkondades ja valdkondades rakendatakse, püüdes leida lahendusi tekkivatele probleemidele. Koosolekud hakkavad toimuva väljaspool Brüsselit, et tutvuda kohapealsete tingimustega ja olla lähemal Euroopa maapiirkondadele.

Tutvu 8. töökohtumise tulemustega: enrd.ec.europa.eu/news-events/events/8th-thematic-group-meeting-smart-villages_en

Jalutades läbi aruka küla

Seekordne ENRD arukate külade töögrupp toimus päriselt toimivas arukas külas, mis asub Nièvre maakonnas Burgundias Prantsusmaal ja kannab kaunist nime Lormes. Väikelinn Lormes, kus elab ligikaudu 1300 elanikku, on tõeline kohalik digitaalne ökosüsteem, mis üllatab igal sammul ning pakatab uutest ideedest.

 

Linna projekt nimega "Petite ville du futur" ehk "Tuleviku väikelinn!" käivitati 2015 aastal.

Kuid ettevõtmise juured ulatuvad juba 2000. aastate algusesse, kui alustati territoriaalse 2.0 poliitikaga - IKT ja interneti majandusliku ning sotsiaalse potentsiaali edendamine.

2008. aastal avati kohalik hub (endises mahajäetud tapamajas), pakkudes koolitusteenust ja võimalust rentida kaugtööks kontorit.

Keskus laienes 2015. aastal ning see nimetati ümber FabLab´iks, lisandus kontoripinda, koosolekute pidamise ruumid ja ülikiire lairibaühendus.

Linna tegevuste eesmärk on avatud digitaalse infrastruktuuri ja keskkonna loomine, seejuures integreeritakse digitaalsed teenused ja uuendused juba olemasolevatesse strateegiatesse.

Ürituse käigus toimus Lormes`i linnapea Fabien Bazin juhtimisel ringkäik, et tutvuda sealsete arukate lahendustega.

Arukaid lahendusi on linnakeses palju:

  • Vanadekodu, kus töötab veebipõhine geriaatriline (vanemale eale iseloomulike haiguste alane) konsultatsioon
  • Uus algkool, mis järgib madala energiatarbega standardeid
  • Kolm tasuta WiFi punkti
  • Drooni teenus kohalikele põllumajandusettevõtetele, et jälgida ehitiste energiakadu, taimede kasvu ja põllukultuure
  • Andurid, et jälgida vee, õhu ja energia kvaliteeti
  • Noored  digikonsultandid  ehk "Fiber Advisers", et parandada eakate digitaalset kaasatust
  • E-turismi arendamine (infot turismiobjektide kohta saab tahvelarvutit kasutades või avalikku WiFi punkti sisse logides)

Linna veebileht (prantsuse keelne): lormespetitevilledufutur.fr/

Põnevad näited Saksamaalt, Hispaaniast, Pransusmaalt ja Ühendkuningriigist

 

> Maapiirkondade digiteerimise strateegiad Prantsusmaal


> Maapiirkondade digiteerimise strateegiad Saksamaal


> Maapiirkondade digiteerimise strateegiad Hispaanias


> Cornwall-UK, sammud digitaalse maapiirkonna poole

 

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kokkuvõte idee-ja kogemusreisist Põltsamaa valda
MAABLOGI: Maaelu tulevik on noorte kätes
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri juuli 2019
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Aasta Küla nominentide külastamine (5)

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo