UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Iirimaa EIP töörühm - Enable Conservation Tillage
Allikas: Liisa Kübarsepp: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
20. september 2019. a

Õppereisil Iirimaale (7.-9. august 2019) külastasime Teagasci (The Agriculture and Food Development Authority), mis on väga laia tegevusvaldkonnaga riiklik asutus. Erinevad harukontorid ja osakonnad tegelevad nii teadustöö, nõustamise kui koolitamisega. Töö raames osaletakse paljudes projektides, nii on Teagasci esindajad seotud ka EIP töörühmadega.

Mis on EIP töörühm?

 

Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma saavad moodustada erinevad põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad osapooled, näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadustöötajad.

Töörühmade peamine ülesanne on kiirendada uuenduslike lahenduste praktikas kasutuselevõtmist ning tihedamalt siduda teadusuuringuid ja praktilist põllumajandustootmist, samuti tegeletakse uudsete lahenduste väljatöötamise ning katsetamisega praktikas. 

Iirimaal on 2019. aasta seisuga 23 EIP töörühma, mis tegelevad väga erinevate valdkondadega, alustades keskkonnakaitsest ja tolmeldajatest kuni bio-energeetika ja lammaste geneetikani. Ühe töörühma tegevusega tutvusime õppereisil Teagasci.

EIP töörühm Enable Conservation Tillage (ECT)

Projekti eesmärgid

Keskonnasäästliku (maa)majandamise põhimõtted on järjest enam levinud, sealhulgas minimaalne mullaharimine kui praktika, mis võimaldab muldasid säästlikult majandada, hoides mulla elustikku, vähendades muldade tihenemist raskete masinate kasutamise tõttu ja säästes kütust.

Minimaalne mullaharimine on küll mitmeti kasulik, kuid Iiri põllumajandustootjatele on senini tekitanud muret sellise maaharimisviisi sobivus kohalikku niiskesse kliimasse ning lisaks ka umbrohtude levik.

ECT projekti eesmärgiks on soodustada keskkonnasäästliku põllumajanduse põhimõtete kasutuselevõttu Iirimaa põllumajandustootjate seas. Esmatähtis on anda edasi uusimaid teadmisi sellest, kuidas võidelda umbrohtudega minimaalse harimise kasutamisel. Väga oluliseks peetakse tootjate omavahelist teadmiste ja innovaatiliste lahenduste edasiandmist.

Projektis osalevad 10 nn fookusfarmi üle Iirimaa, mis on valitud selliselt, et esindatud oleks erinevad tingimused ja erinevad probleemid. Need 10 tootjat on hiljem olulised teadmiste ja praktikate edasise leviku seisukohalt.

Katsete tulemusena püütakse leida:

  • millised on parimad võimalused umbrohtudega võitlemiseks, kasutades keskkonnasäästlikku majandamist ning, mis määrab erinevused tavapärase majandamise ja keskkonnasäästlike praktikate vahel;

  • kuidas kasutada vahekultuure võimaliku vahendina umbrohtudega võitlemiseks;

  • koostöös tootjate ja tehnoloogiafirmadega lihtsat ja kiiret moodust, kuidas määrata umbrohtude esinemist võimalikult varajases staadiumis, et nende tõrjumist efektiivsemaks muuta – tihti on probleemiks see, et umbrohtusid ei tunta varajases kasvufaasis ära või ei ole võimalik põldu piisavalt põhjalikult hinnata;

  • droonide kasutusvõimalusi umbrohtude leidmisel ja tõrjumisel põldudel;

  • herbitsiidiresistentsuse ulatust ja selle põhjuseid – teemat on senini Iirimaa tingimuses väga vähe uuritud.

Andmete kogumine ja nõustamine

Projektis osalevates taludes kogutakse andmeid peamiselt 3 korda aastas: 1-2 lehe faasis, kõrre pikenemise faasis ja saagi koristusel. Igas talus on katsetamiseks 12 ha maad, mis jaotub erinevate töötluste vahel.

Teagasci teadusvaldkonna esindaja külastab ise kõiki talusid, et lisaks andmete kogumisele arutada erinevate metoodikate kasutatavust, hinda ja võimalikke probleeme. Eesmärgiks on leida just konkreetsetes tingimustes kõige paremini töötavad lahendused, mis keskkonnasõbralikkuse kõrval oleksid ka majanduslikult kasulikud.

Loodetud tulemused

Luua innovaatiliste lahenduste paremaks levitamiseks võrgustik, mis hõlmaks võimalikult paljusid osalisi – kesksel kohal on tootja, võrgustikku kaasatud nõustajad, spetsialistid, seemnefirmade esindajad, kokkuostjad, herbitsiidide tootjad ja teadlased.

Luua koostöös keskkonnasõbralikku majandamist toetavate tootjatega efektiivset umbrohutõrjet võimaldavad lahendused, mis oleks tulevikus laialdaselt kasutatavad kogu sektorile. Peamised umbrohud, mille tõrjega tegelemine on vajalik, on tuulekaer, roti-rebasesaba (blagckgrass), kanaari paelrohi (canary grass).

Keskenduda tugevalt tööle tootjate põldudel, et lahendused oleksid praktiliselt kasutatavad, vastaksid kohalikele oludele ning tootjad saaksid ise veenduda katseid vaatamas käies, kuidas minimaalne maaharimine ja keskkonnasõbralik majandamine on kasulikud nii ökosüsteemile kui tulevikus ka nende sissetulekule.

Projekti eestvedajad leidsid, et just tootjate põldudel käimine, kohalike oludega kursis olemine ja koostöös parimate lahenduste leidmine on projekti kõige suuremad väärtused, nii teadlaste jaoks info kogumisel kui tootjale nõuannete võimaldamise näol. Samas tunnistati, et pidevalt 10 erineva põllu jälgimine on keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Täpsemalt Iirimaa EIP töörühmade kohta loe trükisest (inglise keeles).
« Tagasi