EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 15/2019 (22)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
19. september 2019. a

                  

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


AKIS õppereis Iirimaale

Milline on mõistlik AKIS süsteem Eesti jaoks? Kuna AKIS arutelud järjest hoogustuvad nii Euroopa kui Eesti kontekstis, korraldas Maaeluvõrgustik 6.-10. augustil 2019 õppereisi, tutvumaks Iirimaa suurima teadmussiirde ja nõuandeorganisatsiooniga Teagasc.

Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas (2014 avaldatud uuringu PROAKIS alusel). Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni - Teagasc - laiaulatuslikul tegevusel. Hinnatakse, et Teagasc-i kaudu toimub 85% kogu Iiri põllumajanduslikust teadustööst, 50% nõustamisest (on ka eranõustajad) ning 90% kutsealasest õppest.

Maainfo.ee veebis avaldame järjest artikleid õppereisist Iirimaale.

Kuidas on see liha toodetud?

Anu Ait pidas 11. septembril juubelikonverentsi, küsides avasõnades: "Kas meie toidu tootmisel on kõige olulisem lüli teadlane, tootja, töötleja või turustaja?" Konverentsil vaatles Franz Waxenecker ettevõttest BIOMIN innovatsiooni läbi küsimuse: "May I ask you, how you produced my meat?"

Kuidas on liha toodetud - seda tarbijad 20 aastat tagasi ei küsinud. Suures plaanis on maailmas kõrgem elatustase olnud otseses seoses rohkema loomse proteiini tarbimisega. Kuid nüüd on taimetoidu populaarsusega see seos hakanud kaduma. Wikipedia andmetel on veganluse osakaal Lätis 4%, Soomes 2% ja Indias 40%. Inimesi, kes söövad lihatooteid vaid paaril päeval aastas, on saanud eraldi nimetuse: flexitarian.

Inimeste arusaamad seoses liha söömise ja loomakasvatusega on omapärased. Näiteks võib tarbija arvata, et loomade heaolu on tagatud kanade pidamisega õues. OIE, World Organisation for Animal Health koodeksi järgi on heaolu looma füüsiline ja vaimne seisund seoses tingimustega, milles ta elab ja sureb, ning heaolu sõnastatakse viie vabaduse kaudu:

  • nälja, alatoitluse ja janu puudumine;
  • vabadus hirmust ja ahastusest;
  • kuumusstressi või füüsilise ebamugavuse puudumine;
  • valu, vigastuste ja haiguste puudumine;
  • vabadus väljendada normaalseid käitumisharjumusi.

Mida aga arvab tarbija? 

 

Loe ka Mahepõllumajanduse Lehe 2/2019 (pdf) artiklit "Mahetoidu puhul on oluline rääkida selle lugu: inimene tahab teada, kust toit tuleb".

Innovatsiooniprojektide tulemused

  • Artikkel innovatsiooniklastrist Liivimaa Lihaveis ilmus Mahepõllumajanduse Lehes 2/2019 (pdf), juuli 2019. Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi seisukohalt. Teisalt ei leidnud tootjad Eesti rohumaateaduse ajaloost suurt midagi meie tingimustesse sobivate karjatamisviiside ja -koormuste kohta. Samuti pole uuritud pool-looduslike rohumaade karjatamissüsteemide pikaajalist mõju muldadele ja taimestikule.
  • Maheklaster MTÜ avaldas samuti Mahepõllumajanduse Lehes 2/2019 (pdf), juuli 2019 artikli klastri ühe tegevuse tulemustest. Nimelt leheväetiste kasutamisest maheviljeluses. Leheväetamine omab tähtsust eelkõige täiendväetamisena ehk taime põhitoitained peaksid olema vajalikult hulgal ja sobival ajal kättesaadavad mullast juurte kaudu. Katsed, kus taimedel oli puudus põhielementidest ning lisaks sellele kannatasid põuastressi, ei ilmnenud leheväetiste kasutamisel erilist positiivset mõju ei saagi suurusele ega kvaliteedile.

Liitu uudiskirjadega

Maaeluvõrgustik annab välja teisigi uudiskirju:  

  • Infokiri Võrgukiri - Ilmub üle nädala kolmapäeviti. Kajastab põnevaid uudiseid ja üritusi Eesti ja Euroopa maapiirkondadest ja valdkonnast. Vaata juba ilmunud Võrgukirju SIIT
    Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - helene.koiv@pmk.agri.ee 

  • LEADER infokiri - Ilmub 1-2 korda kuus. Kajastab LEADER tegevusgruppide ja teemaga seotud uudiseid ja sündmuseid. Vaata viimati ilmunud LEADER uudiskirja SIIT
    Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - meeri.maastik@pmk.agri.ee

  • Toiduvõrgustike infokiri - Ilmub vastavalt vajadusele 1-2 korda kuus. Kajastab kohaliku toidu ja –võrgustikega seotud uudiseid ja üritusi. Vaata juba ilmunud infokirju SIIT
    Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - reve.lambur@pmk.agri.ee

  • Innovatsiooni infokirjast leiad nii eestikeelse EIP-AGRI Innovatsiooni infokirja kui Eesti uudiseid kord kuus. Kui soovid Innovatsiooni infokirja oma e-postkasti, siis kirjuta - konstantin.mihhejev@pmk.agri.ee

  • Loe juba ilmunud innovatsiooni uudiskirju siit --->

22. oktoobril on tulemas konsulentide teabepäev Tartus. Maaeluvõrgustiku korraldataval teabepäeval keskendume seekord toidule ja loomakasvatusele. Ettepanekud päevakorra jaoks on oodatud! Vaata lähemalt SIIT


Septembris-oktoobris toimuvad järgmised mahepõllumajandusega alustajatele mõeldud infopäevad:

Oktoobris (kuupäev täpsustamisel) toimuvad alustajatele veel kaks infopäeva Haapsalus ja Viljandis - Mahepõllumajandus alustajatele, taimekasvatus.


KONVERENTSID

INFOPÄEVAD-KOOLITUSED

 Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev Airi Külvet FIE’s “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo