EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
AKIS
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MTÜ AIANDUSKLASTER: Innovatsioonitegevus "Maasikahooaja pikendamine"

Allikas: MTÜ Aiandusklaster
9. jaanuar 2020. a

"Ulvi Moor on EMÜ aianduse osakonna dotsent ja aianduskonsulent. On tegelenud aedmaasika-alaste uuringutega alates 2006. aastast."

SISSEJUHATUS

Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Põhjuseks on üle-Eestiliselt levinud kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte.

Innovatsioonitegevuses otsustati katsetada taasviljuvate maasikasortide kasvatamist kiletunnelis eesmärgiga pikendada kodumaise maasika hooaega Eestis.

Taasviljuvate maasikate kasvatamisega seotud probleemid Eestis on järgmised: 

  • Eestlased on harjunud pehmeviljaliste ja magusate maasikatega, mis on enamasti lameümmarguste või ümarkooniliste viljadega. Taasviljuvate sortide aretuses on peetud oluliseks viljade transpordikindlust ja pikka säilivusaega, seega on paljud sordid tugeva viljalihaga (kõvad) ja vähe magusad. Ka viljade kuju on sageli eestlastele mitteharjumuspäraselt piklikkooniline.
  • Maasikate kasvusubstraadina kasutatakse maailmas enamasti kas kookoskiupõhist substraati või turbasubstraati, kuid pole teada, kumb sobib Eesti kliimas maasikate kasvatamiseks paremini.
  • Enamik taasviljuvaid sorte on aretatud Itaalias ja pole mõeldud põhjamaises kliimas kasvatamiseks, seega võib osutuda probleemseks taimede talvitumine.

Innovatsioonitegevusel oli kolm eesmärki:

  1. selgitada välja taasviljuvad maasikasordid, mis oleksid saagikad ja Eesti tarbijale vastuvõetava maitse ja aroomiga.
  2. selgitada välja taasviljuvatele sortidele sobivad kasvusubstraadid;
  3. selgitada välja, kas taasviljuvad sordid suudavad Eesti tingimustes talve üle elada. 

Esimese hooaja tegevused

Katse rajati 2017. aasta kevadel Tartumaale Aran PM OÜ kütteta tunnelkasvuhoonetesse. Katsesse võeti taasviljuvad maasikasordid ´Diamante`, ´Cabrillo`, ´Harmony` ja Hollandi sordiaretusfirma Fresh Forward uus aretis ´FF1604`.

Taimed istutati maapinnast 1,2 m kõrgusel asuvatele istutuslavadele istutuskottidesse kahte kõrvutiasuvasse tunnelkasvuhoonesse, millest ühes kasutati turbapõhist kasvusubstraati ja teises kookoskiupõhist substraati. Taimede kastmine ja väetamine toimus tilkkastmissüsteemi abil.

Saaki korjati 2017. aastal 4. juulist kuni 26. septembrini iga kahe kuni kolme päeva tagant kokku 21 korda. Erinevate sortide meeldivus tarbijaile selgitati välja 13. juulil turbasubstraadilt korjatud viljadega. Maasikate välimust, maitset, magusust ja hapusust hindas 97 inimest.

Esimese hooaja tulemused

  • Kõik neli katses olnud sorti andsid turbasubstraadil kasvades oluliselt suuremat saaki.
  • Kõige saagikam sort oli ´Harmony`, mis andis turbasubstraadil kasvades saaki 502 g/taim ehk 25 t/ha.
  • Tarbijad hindasid kõige magusamaks ja ühtlasi maitselt kõige meeldivamaks aretist FF1604.
  • Taasviljuvate maasikate saagiperiood kestis 13 nädalat.

Teise hooaja tegevused

2017. a novembris tõsteti taimed substraadikottidega maapinnale ja kaeti ühe variandina kahekordse talvekattekangaga ja teise variandina kahekordse kattelooriga. Kontrollvariandina võeti talvitumiskatsesse ka ´Polka` taimed. Substraadi ülemises kihis jälgiti logerite abil kevadeni substraadi temperatuuri ja kevadel hinnati iga sordi talvekahjustusi.

2018. aasta suvel jätkati katset vaid turbasubstraadil taimedega, kuna sellel substraadil olid taimed oluliselt saagikamad. Eelmisel aastal ebasobivaks osutunud sort ´Cabrillo` asendati sordiga ´Polka`.

Teise hooaja tulemused

2017./2018. aasta talvitumistingimused olid taimedele üldiselt soodsad, kuna lisaks katetele kaitses taimi lumekiht, mis sulas alles märtsis. Pärast lume sulamist, 17. märtsil kui õhutemperatuur langes –14°C-ni, langes substraadi temperatuur talvekattekanga all –2,7°C-ni ja katteloori all –2,2°C-ni, mistõttu said kõik taasviljuvad sordid külmakahjustuse.

  1. Taasviljuvate sortide taimed ei surnud, kuid kasv oli pärsitud, taimed omastasid halvasti toiteelemente, läksid varakult õitsema ja saak jäi väga väikeseks (139-240 g/taim).
  2. ´Polka` talvitus seevastu väga hästi ning andis hea saagi (353 g/taim).

TAASVILJUVATE MAASIKATE KASVATAMISE TASUVUSEST

Ettevõtte omaniku poolt koostatud finantsmajanduslikust analüüsist selgus, et esimesel katseaastal osutus kõikide taasviljuvate sortide kasvatamine kasumlikuks. Kõige suurema käibe ja kasumiga sort oli ´Harmony`, mille saagikus oli kõige kõrgem. Peab siiski silmas pidama, et 2017.a oli külm kevad ja jahe suvi. Sellest tulenevalt valmis saak hiljem kui tavapäraselt ning maasikate müügihind jäi kõrgeks terve hooaja vältel.

Kuigi taimed ei andnud Eesti keskmisega võrreldes palju suuremat saaki, siis saagikus hektari kohta oli vägagi arvestataval tasemel. Kõrgem saagikus ha kohta tuleneb suuremast istutustihendusest - avamaal istutatakse ca 35 000 taime/ha, kasvulaudadel oli istutustihedus 50 000 taime/ha. Kõige saagikama sordi ´Harmony` hektarisaak turbasubstraadilt oli 25t/ha. Eestis avamaal kõige enam kasvatatava ´Sonata` esimene aasta saak varieerub olenevalt kasvukohast ja tootja kompetentsist vahemikus 5-10 t/ha.

Kuigi teisel aastal jäi taasviljuvate sortide saagikus külmakahjustuste tõttu väikeseks, andsid taimed 64-78% oma saagist perioodil, mil avamaa maasikate põhisaak ei olnud veel valminud. 80-86% kogu taasviljuvate maasikate müügitulust saadi enne 13. juunit. Tänu varajase maasika defitsiidile oli sel ajal maasikate realiseerimishind kõrge (7,1 eur/kg) ja see võimaldas kehvale saagile vaatamata kasumlikku tootmist.

KOKKUVÕTE

Kõik innovatsioonitegevuste eesmärgid saavutati:

  • selgitati välja, et turbasubstraat annab maasikate tunnelikasvatuses oluliselt parema tulemuse kui kookossubstraat ja seda kõikide nelja katses olnud sordi puhul.
  • selgitati välja Eesti tarbijaile kõige meeldivam taasviljuv maasikasort, milleks osutus ´FF1604`.
  • selgus, et taasviljuvad maasikad ei suuda Eestis rahuldavalt talvituda ja seetõttu tasub neid kasvatada vaid üheaastase kultuurina.
  • esimesel katseaastal suudeti maasikahooaega pikendada 13-nädalaseks (võrdlus avamaal kasvatatava maasikaga, kus frigotaimede saagiaeg on 4-6 nädalat).
  • teisel hooajal õnnestus katsetaimedelt saada saaki ka maikuus. Kuigi talvekahjustustega taasviljuvad sordid andsid saaki vähe, oli varasuvel maasikate realiseerimishind kõrge ja see võimaldas kehvale saagile vaatamata kasumlikku tootmist.

Selleks, et maasikahooaeg Eestis veelgi pikeneks, tuleks investeerida agrotehnilistesse võtetesse, mis võimaldaks istutada frigotaimed juba varakevadel (märtsi alguses või varem), et saaks ühelt taimelt kuni kolm saaki ja pikeneks varajase saagi periood, mil maasikate realiseerimishind on kõrgem. Samuti tuleks lisaks ´FF1604`-le otsida sorte, mille viljad oleksid Eesti ja lähiriikide tarbijatele meelepäraste omadustega. 

"Paavo Otsus on Aran PM OÜ ettevõtte asutaja ja juhatuse liige ning maasikate tunnelikasvatuse maaletooja Eestis. Kasvatab alates 2013. aastast maasikaid ja vaarikaid avamaal ja kiletunnelites."

 


  


 

Toetusallikas Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)
Tegevuse elluviija MTÜ Aiandusklaster https://www.aiandusliit.ee/aiandusklaster/
Kontaktid Triin Luksepp, triin31@gmail.com 
   

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo