MAAELUVÕRGUSTIK: Kas pärast sõira saab EL geograafilise tähise sült? |
Allikas: Reve Lambur, Maaeluvõrgustik
7. oktoober 2019. a |
Kohe alguses tuleb ära mainida, et Eesti on ELis jätkuvalt ainukene riik, kus ei ole ühtegi toidutoodet, millel oleks EL geograafiline tähis. Küll sai selle tähise käesoleva aasta alguses Eesti viin - Estonian Vodka. Sõirale tähise saamiseks on taotlus Maaeluministeeriumisse esitatud.
Oktoobri alguses korraldas Maaeluministeerium EL geograafiliste tähiste teemalise seminari, kuhu oli kutsutud rääkima Euroopa Komisjoni esindajad. Lisaks andis ülevaate olukorrast Eestis Kadi Raudsepp Maaeluministeeriumist ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili.
Väga lihtsalt ja selgelt kirjeldas EL geograafiliste tähiste temaatikat DG AGRI esindaja Luca Cianfoni. Kõige olulisem on see, et geograafiline tähis (geographical indication) ei ole mitte toode, vaid nimetus, mis kirjeldab toote omadusi (mitte kvaliteeti) ning on seotud geograafilise piirkonnaga.
EL logod/märgised:
 |
|
Punane on PDO - protected designation of origin, eesti keeles kaitstud päritolunimetus. Sellise toote puhul tooraine pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad sealsamas. Nt Parma sink. |
 |
|
Sinine on PGI - protected geographic indication, eesti keeles kaitstud geograafiline tähis. Vähemalt üks tooteprotsess peab toimuma teatud piirkonnas, tooraine võib olla pärit mujalt. Nt Müncheni õlu. |
Märgise puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandi kaitsega - kaitstakse nime, mitte toodet. Kaitse kestab igavesti.
Miks märgist taotleda?
- Muudab tooted turul väljapaistvamaks.
- Annab toiduahelas tugevama positsiooni.
- On kontrollitud ning tarbijale on tagatud toote päritolu, kvaliteet ja autentsus.
- Lisaks: kaitseb loodulikku mitmekesisust, hoiab kohalikke traditsioone ning omab mõju turismile.
2010. aastal moodustas märgisega toodete müük 5,7% kogu EL toidu ja joogisektorist ehk hinnanguliselt 54,3 miljardit eurot. Hinnanguline ekspordi osakaal oli märgisega toodetel 11,5 miljardit eurot, mis moodustab 15% EL toidu ja joogisektori ekspordist.
Loe kvaliteedimärkide kohta pikemalt Maaeluministeeriumi veebilehelt.
Märgise registreerimine/saamine:
- Taotluse koos toote spetsifikatsiooniga esitab tootjate ühendus Maaeluministeeriumile. See tähendab, et tegemist peaks olema altpoolt tuleva algatusega.
- Kõigepealt kontrollitakse taotlust riigi/regiooni tasandil, seejärel toimub EL tasandi kontroll.
- Toote nimetus registreeritakse EL tasandil. Järelevalvet teeb Eestis Veterinaar- ja Toiduamet.
Väga oluline on märgise taotlemisel toote spetsifikatsioon, kus peab olema kirjas: toote nimi, mida kaitstakse; toote kirjeldus; piirkonna määratlus; pakendamise kirjeldus, kui vajalik; tootmismeetod; asutused, kes kontrollivad ning märgistamise erireeglid, kui vajalik.
Toote kohta avalikustatakse kokkuvõtlik info registris, kokku 3-4 lehekülge, mis tõlgitakse kõikidesse EL keeltesse.
Kulud tootjale? Märgise taotlemine otseselt ei maksa midagi, kuid palju läheb vaja inimressurssi, kes koostab toote spetsifikatsiooni ja taotluse, hiljem tuleb kontrollide eest maksta.
Eestis käib hetkel aktiivselt sõirale kaitstud geograafilise tähise (KGT) taotlemine ning olemas on see Estonian Vodkal (KGT).
Kuidas on reguleeritud?
- WTO TRIPS (Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) on raamistik;
- Lisanduvad EL regulatsioonid:
- Määrus 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta;
- Määrus 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus;
- Määrus 2019/787 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta;
- Määrus 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles