- 10.04.2024 MAAÜLIKOOL: Selgusid "Tärkava idu" parimad äriideed
Täna toimus Eesti Maaülikooli üliõpilaste äriideede konkursi "Tärkav idu" finaal.
Kokku esitati üheksandat korda toimunud konkursile 21 äriideed, millest žürii valis finaali 12. Kolmas koht ja 300 eurot stipendiumiks läks ideele "GeneFit", mis keskendub geenitesti andmetel toitumis- ja treeningnõustamisele.
Teise koha vääriliselt hinnati ideed "Timber Throne". Tegemist on ideega, mille realiseerumine annaks võimaluse soetada endale puidust tualettpott.
Parimaks ideeks tunnistati "Puitmajade
- 09.04.2024 EMÜ: Maaülikool pakub Ukraina kodakondsusega inimestele stipendiumit ingliskeelsetel õppekavadel õppimiseks
Eesti Maaülikool kutsub Ukrainast pärit üliõpilasi õppima ingliskeelsetele õppekavadele, pakkudes neile stipendiumit ning tasuta majutusvõimalust ühiselamus.
Vastuvõtt ingliskeelsetele magistriõppekavadele on kolmandatest riikidest, sh Ukrainast pärit üliõpilastele avatud kuni 10. aprillini, veterinaarmeditsiini erialal saab avaldusi esitada kauem.
Maaülikool pakub ingliskeelset õpet neljal õppekaval. Neist kolm on magistriõppekavad ja eeldavad sisseastujalt juba
- 02.02.2024 TÜ: Tartu Ülikool kutsub osalema mullauuringus
Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Projekti eesmärk on saada ülevaade Eestis põllumulla elusitku seisundist ning selgitada välja majandamisviiside mõju mulla elurikkusele. Uuringu tulemusena anda soovitusi majandamisviisidele, mis soodustavad mulla elurikkust.
Projekt
Projekti käigus valitakse välja ligi 600 põldu üle Eesti, lähtudes majandamisviisidest ja mullatüübist. Mullaproovide kogumine on plaanitud 2024. a suve teises pooles vastavalt
- 18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini.
Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
- 04.01.2024 EMÜ: Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut võtab fookusesse ettevõtluskoostöö ja insenerivaldkonna arendamise
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi sihiks uuel aastal on instituudi ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde tugevdamine ja seda instituudi kõikides uurimissuundades, pöörates eraldi tähelepanu puidu ja muude ressursside väärindamisele ja inseneeriavaldkonnale.
Instituudi direktori Marek Metslaidi sõnul vajab Eesti ja maailm nutikaid, keskkonnasäästlikke ja teaduspõhiseid lahendusi, mida ülikool saab pakkuda. "Teadussaavutuste ellurakendamine sünnib aga tihedas koostöös ettevõtja
- 02.01.2024 EMÜ: Maaülikool avas vastuvõtu mikrokraadiprogrammidele
Kuni jaanuari lõpuni ootab maaülikool täiendusõppest huvitatuid registreeruma mikrokraadiprogrammide kursustele. Valikuga saab tutvuda veebilehel mikrokraadid.emu.ee.
Programmidest uusim kannab nime ökoloogiline taastamine ning see viib õppijad lähemale erinevate ökosüsteemide tundmaõppimisele. Kuid mitte ainult. „See õpetab ka taastamistööde kavandamist, seiret, hindama töödega tekkivad keskkonnamõju ja palju muud,“ selgitas Maaülikooli avatud üli
- 19.12.2023 EMÜ: Riigikogu maaelukomisjon pidas väljasõiduistungi Eesti Maaülikoolis
12. detsembril toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung Tartus Eesti Maaülikoolis, kus koos teadlastega arutati metsanduse, põllumajanduse ja veterinaaria sõlmküsimusi.
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et maaeluküsimustes on otsekontakt teadlastega väga oluline. "Avalikus meediaruumis võib fakt sageli arvamusega segi minna, eriti sellistel inimestele sügavalt korda minevatel teemadel nagu metsandus. Igasugused diskussioonid ja otsused, nii meil Riigikogus kui ka ühiskonnas
- 07.12.2023 MAAÜLIKOOL: 2024. aasta mullaks valiti leostunud gleimuld
Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.
Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont.
Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõ
- 23.10.2023 EMÜ: Maaülikool kutsub õppima tasuta koolitustele
Uute teadmiste taganõudjatel tasub nüüd olla tähelepanelik, sest Eesti Maaülikooli avatud ülikool ootab veel sel aastal õppima tasuta koolitustele ja infopäevadele.
Avatud ülikooli veebilehelt saab valida koolitusi seitsmes eri valdkonnas. Lisaõpe on mõeldud nii oma ala ekspertidele, konsulentidele, erialasest kannapöördest huvitatutele või teistelegi huvilistele.
Huvi korral tasub end kirja panna kiiresti, sest koolitused toimuvad juba lähemate kuude jooksul.
- 26.09.2023 EMÜ: Ülikool ja ministeeriumid vaagisid veterinaariahariduse rahastamise kitsaskohti
21. septembril kohtus maaülikooli juhtkond Zoomeedikumis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega, et leida lahendusi veterinaarmeditsiini õppe alarahastamisele ning spetsialistide põuale. Ühiselt leiti, et loomaarstiõpe on riigile väga vajalik. Ehkki eri osapoolte andmed ja seisukohad mõnevõrra lahknesid, otsiti siiski võimalusi, mis riigieelarve piiratud võimaluste juures võiksid olukorda leevendada.
Kohtumisel osalesid Maaülikooli poolelt nõu
- 26.09.2023 EMÜ: Eesti Maaülikooli teadlane vastab: kuidas aru saada, et puu on ohtlik?
19. septembril toimunud Tagasi Kooli e-tunnis rääkis Eesti Maaülikooli lektor Liina Jürisoo sellest, miks puud haigeks jäävad.
Mõnikord pargis või puudealleel jalutades võib näha, kuidas puid maha saetakse. See tekitab küsimuse, miks on vaja loomadele, lindudele ja putukatele koduks olevaid puid langetada. Tavaliselt peitub vastus selles, et puud on jäänud haigeks. Haiged puud muutuvad ajapikku sedavõrd nõrgaks, et veidi suurema tuulega võivad need teedele langeda ja inimestele ohtlikuks muu
- 26.09.2023 EMÜ Eesti Maaülikool ja rahvusvahelised partnerid võtsid fookusesse maaelu arendamise
Erasmus+ Maakogukondade arendamise ühisõppekava RuralCOM projekti peamine eesmärk oli luua kolme Balti ülikooli - Eesti Maaülikooli (EMÜ, projektijuht), Läti Maaülikooli (LBTU) ja Leedu Vytautas Magnus Ülikooli (VMU) ühine magistriõppekava fookusega maapiirkondade kogukonnaliikmetele ja teistele maaelu arendamisega seotud osalistele.
Magistriõppekava integreeriti e-õppe MOOC keskkonna ja avatud ülikoolide täiskasvanuõppe kursustega, et kaasata õppesse erineval tasandil ja tasemel huvilisi.
P
- 07.09.2023 EMU: Joosep Tootsi Fond ootab tudengeid kandideerima stipendiumitele
Uue aasta teadmistejaht on alanud ning nagu ikka, on Eesti Maaülikooli koostööpartnerid sihtasutuse Joosep Tootsi Fond kaudu andmas õpingute suurema edukuse tagamiseks tudengitele ka rahalisi stipendiume.
Sügisel avanenud stipendiumikonkurssidel on võimalusi kandideerimiseks kõigi valdkondade ja eri õppetasemete üliõpilastel. Kõikide stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 22. september. Taotlemise info leiab maaülikooli veebist Joosep Tootsi Fondi lehelt.
Reginett toetab tehnikava
- 30.06.2022 Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele.
ELi mullad on halvas seisukorras.
- 20.05.2022 Missioon: Mulla tervis ja toit
Ilma muldadeta pole elu.
Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele
Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid".
Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldadest on ebate
- 15.05.2022 TEAGASC: digitaalne tööriist mullaviljakusest pildi loomiseks
ELi 2030. aasta mullastrateegia edendab „tavasid, mis säilitavad ja parandavad mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust, parandavad kulutõhusust ja piiravad saagikuse säilitamiseks vajalikke sisendeid (nt pestitsiidid, väetised). Uue ÜPP määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks.
"Iirimaal on ainult 15–20% muldadest optimaalse mullaviljakusega," ütleb Teagasci keskkonnaspetsialist Tim Hyde. Viimase viie aasta jooksu
- 12.05.2022 ETAg: Mulla missiooni teemalised infoseminarid
Juunis tulemas EL mulla missiooni teemalised infoseminarid
15. juunil ja 29. juunil kell 10.30-12.30 korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega EL mulla missiooni (Euroopa mullakokkulepe) teemalised infoseminarid.
Esimesel seminaril räägime EL mulla missioonist üldisemalt ning tutvustame seminari korraldavatest riikidest häid näiteid, mida mulla teemal neis riikides tehakse ja räägime ka sellest, kuidas kaasata oma tegemistesse huvigruppe.
Teine semi
- 20.04.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks
Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult.
Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur, kuna karmistuv
- 13.04.2022 EIP-AGRI UUDISKIRI: MULLA TERVIS
Hästi toimivad mullad pakuvad meile puhast vett, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, käitlevad toitaineid, reguleerivad kliimat ning on meie Euroopa maastiku ja kultuuripärandi vundamendiks. Muld on siiski piiratud ressurss ja me peame selle eest kõik koos hästi hoolitsema. Sellest uudiskirjast saate lugeda mulla tervise ja sellega seotud põllumajanduse ja metsanduse projektide, algatuste, ürituste, trükiste ja muu kohta.
„Mulla tähtsust on võimatu üle hinnata” – volinik Janu
- 22.11.2021 MAAELUVÕRGUSTIK: Taastav põllumajandus
Ettekanne 17. november 2021 Taastava põllumajanduse konverentsil
Artikli toimetas: Hanna Tamsalu, maaeluvõrgustik
Täna räägin kasumlikust põllumajandusest tulevikus, põllumajandussüsteemide vastupidavusest ja mitmekesisuse kasust. 99 %-l meie planeedist kasvavad taimed. Sellel on muld, mullabioloogia, päikesepaiste, sademed. Põhitõed on maailma eri osades väga sarnased, ehkki erinevates proportsioonides.
Taastuva põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde ja mõista, et m
- 09.08.2021 EUROOPA PROJEKTID: Muld, vesi, väetised, jäägid
Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase
Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumaja
- 05.11.2020 MAAÜLIKOOL: Kuidas tõsta muldade saagikust (SoildiverAgro)
Ajast aega seisavad taimekasvatajad silmitsi sarnaste väljakutsetega: ebaühtlased sademed, madal mullaviljakus, seenhaigused ja vähe orgaanilisi aineid. Selleks, et leida agronoomiliste probleemide juures optimaalne harimisviis ja tõsta mullaviljakust, jätkavad meie teadlased põldkatseid ning mullaharimise praktikate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.
Möödunud reedel (30. oktoobril 2020) toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate probleemide
- 27.10.2020 EIP-AGRI: Mullaseire
Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid.
Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist pote
- 08.10.2020 EIP-AGRI: mulla tervist soodustavad ideed
Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega - ja see on odavam kui "ravi". Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist.
2019. aastal kutsuti kokk
- 28.07.2020 EIP-AGRI: biomassist väetise tootmine - BRICKZ
EIP-AGRI töörühm (operational group) keskendub loodusliku väetise tootmisele kohalikust biomassist nagu jõgede setetest, murumätastest ja rohukärbetest, mis on looduslikult rikkad orgaanilise aine ja mullaseente poolest. BRICKZ on väetisekuubiku toote nimetus.
Projekti teostatakse Hollandis
EAFRD meede 16
Projekti kestus: 2018-2021
Eelarve: 278 456 €
Töörühma partnerite
- 07.07.2020 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
Järgmise viie aasta jooksul teevad 26 partnerit 24 Euroopa riigist koostööd põllumajandusmuldade majandamises.
EJP SOIL (European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management) ühendab Euroopa teadusringkondi põllumajandusmuldade teemadel ning töötab välja ja juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta.
Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leeve
- 25.06.2020 EIP-AGRI: Saksamaa EIP-töörühm uurib mükoriisa kasutamist rohelise alternatiivina mineraalväetistele.
Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 strateegia „Talust taldrikule”. See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmeks, ning selle eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Strateegia keskendub mahepõllumajanduse mahu suurendamisele. Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tava, mida tuleb edasi arendada. Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi mahepõllumajanduspiirkondi, eesmärgiga hõlmata 2030. aastaks 25% kogu põllundusmaast.
16. juunil 2020 ilmunud EIP-AGRI
- 11.04.2019 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: projektinäide sõnnikumajandusest
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus?
2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnnikuproovide võtmise metoodikate võrdlemisega erinevates Läänemere riikides ja arvutusvahendi modelleerimisega. Projekti t
- 02.11.2018 EESTI MAAÜLIKOOL: Teadlased: Eestimaa muld on üllatavalt liigirikas
Pinnase faunat on oma liigirikkuse ja veel avastamist ootavate taksonite arvatava rohkuse tõttu nimetatud ka vaese mehe vihmametsaks. Kui teadlastel ei ole parasjagu võimalust reisida kogumisretkele troopikasse, aga tahaks kangesti midagi uut avastada, siis tasub minna kühvlikesega kaevama kodumetsa või niidule.
Maaülikooli teadlaste juhtimisel koondati andmestik Eesti fauna hulkjalgsete (Myriapoda) liigirikkusest ning sellekohane teadusartikkel ilmus maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas
- 02.11.2018 EESTI MAAÜLIKOOL: Kutsung konkursile „Teadus kolme minutiga“
Juba neljandat korda ootab maaülikool kõiki magistrante, doktorante ja järeldoktoreid (kuni 35.a) osalema Eesti Teaduste Akadeemia kolme minuti pikkuste loengute konkursil.
Kandidaatidel tuleb kaasjuhendamisel valmistada ette oma teadusvaldkonda populariseeriv eestikeelne ettekanne, kolme minuti loeng, mis esitatakse ülikoolisisesele žüriile novembri alguses. Žürii valib esinejate hulgast välja kaks, kes pääsevad Eesti Maaülikooli esindama 8. veebruaril konkursi finaalis Eesti Teaduste Akadeemi
- 09.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Soomes Leader koostöökogemusi kogumas
07. –11. oktoober 2013 aasta toimus Eesti kohalikele tegevusgruppidele Leader koostöö teemaline õppereis Soome, mille korraldas Maaeluvõrgustik. Õppereis korraldati koostöös Soome maaeluvõrgustiku üksuse ja Soome Leader tegevusgruppidega Kehittämisyhdistys SEPRA, Vaara-Karjalan LEADER, Elävä Kainuu Leader ja Myötäle.
Kunagi kui Leaderi programmiga Eestis alles algust tehti, siis enamus kogemusi ja nõuandjaid tuli ikka Soomest. Põhjanaabrid on üldteada edukad Leader programmi rakendajad ja seda
- 07.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - SEPRA piirkonna külastuse ülevaade
Arendusühing Sepra ry www.seprat.net/ on üks Soome 55-st tegevusgrupist. Sepra on 2000. aastal asutatud ühing, mille eesmärgiks on kodupiirkonna arendamine elanike aktiivsuse ja omaalgatusliku töö kaudu. Tegevuspiirkond hõlmab Kagu-Soome seitset valda ja linna: Hamina, Kotka, Kouvola, Miehikkälä, Pyhtää, Loviisa ja Virolahti. Kokku elab nendes maapiirkondades 56 tuhat inimest.
Tegevusgrupp koostas aastateks 2007-201
- 07.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Vaara-Karjalan LEADER piirkonna külastuse ülevaade
Teine külastatav kohalik tegevusgrupp oli Vaara-Karjalan LEADER ry maakaista.fi/vaara-karjala. Meid võtsid vastu tegevusgrupi juhatuse esinaine Alina Koponen, Pielise Karjala Arenduskeskusest Eila Lintunen ja Maaharidus Liidust Suvi Kaljunen (kes oli meile ka eesti keele tõlgiks) ja Lieksa linnapea Esko Lehtoga.
Kohtumine Lieksa Raekojas
8.oktoobri lõunaks olime jõudnud Vaara-Karjalan (Voorte Karjala) tegevuspiirkonda ja meid võeti vastu Lieksa linna raekojas. Põhjamaiselt tagasihoidlikku ra
- 07.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Elävä Kainuu Leader piirkonna külastuse ülevaade
Õppereisi kolmandaks päevaks (9. oktoober 2013), olime jõudnud Kainuu maakonda, Kajaani linna. Õppereisi kolmas päev oli sisutihe ja väga huvitav. Päev algas kohtumisega Kajaani hotellis, kus Elävä Kainuu Leader tegevusgrupi tegevjuht Pirjo Heikkinen ja Monika Kokkonen tegid piirkonda tutvustava ettekande. Piirkonda kuuluvad: Kuhmo, Suomussalmi, Hyrynsalmi, Ristijärvi ja Sotkamo vallad.
Elävä Kainuu Leader on LEADER
- 07.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Myötäle piirkonna külastuse ülevaade
Reisi viimane külastuste päev oli LAG Myötäle ry www.myotale.fi/fi/etusivu ja KUUSAMO piirkond. Esimese tegevusena hommikul käisime tutvumas Myötale bürooruumidega. Meid võtsid vastu tegevjuht Pirjo Jaakkonen, Marja Tuomivaara ja Marjo Kämäräinen. Pirjo on tegevjuht ja tema tegevusteks on ettevõtlustaotlused, Marja tegeleb külade- ja ühingutega ning ettevõtlusinkubatsiooni projektid.
See oli selle reisi ainus tegevusgrupi büroo, mida külastasime ning see tekitas suurt elevust, sest vahetut töö