EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Gruusia on valmis koostööks

Allikas: Maaeluvõrgustik
9. detsember 2019. a

 

Gruusia on mitmekülgne riik, mis on rikkalik nii kultuuri, looduse kui ka sõbralike inimeste poolest.

See riik on täis kontraste, üllatades oma eheduse ja looduslähedusega, suunates tähelepanu kohalikule toidule, kohalikele väärtustele ja kultuurile.

Ka Eesti võiks Gruusiat eeskujuks tuua - eestimaine toodang ja eripära on oluline ning seda tuleks veelgi enam tunnustada ja reklaamida.

17.-21. novembril korraldas Põllumajanduuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond LEADER teemalise õppereisi Gruusiasse Kakheti piirkonda. Reisi eesmärgiks oli tutvuda LEADER-tüüpi lähenemisega Gruusias ning luua sidemeid tulevasteks koostööprojektideks.

Õppereis korraldati koostöös organisatsiooni "Lõuna-Kaukaasia HEKS/EPER" projektiga "PROCEED". Õppereisil osalesid Eesti LEADER tegevusgruppide, omavalitsuste ja maaeluvõrgustiku esindajad.

FAKTE GRUUSIAST:

Rahvaarv: 3,73 miljonit (2014. aasta seisuga)
Pindala: 69 700 km²
Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, metall, sõidukid ning puuviljad ja pähklid
Maastik: 1/5 Gruusiast on tasase pinnamoega, ülejäänud mägine
Taimekasvatus: kõige enam kasvatatakse maisi, kartulit ja viinamarju
Keel: kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel, Gruusia kiri on teada 5. sajandist

Koostööd saaks teha mitmes valdkonnas

Kuigi õppekäik hõlmas endas eelkõige maapiirkondade, Kakheti regiooni Dedoplistskaro ja Lagodekhi valdade projektide külastamist, siis esimene kohtumine toimus Tbilisi asuvas Gruusia Keskkonnakaitse- ja Põllumajandusministeeriumis.

Ministeeriumis tutvustati grusiinidele Eesti LEADERi ajalugu ja käekäiku.

Sealseid ametnikke huvitas eriti, kuidas meil kõik alguse sai, sest Eestis 2000-2003 aastatel piloodina rakendatud Kagu-Eesti Partnerlusprogramm oli edukas ja andis hoo sisse Eesti LEADER liikumisele.

Gruusias on loodud Euroopa Liidu põhimõtteid jälgides juba mitmeid LEADER kohalikke tegevusgruppe.

 

Reisi käigus saadi kokku nii Dedoplistskaro, kui ka Lagodekhi tegevusgruppide esindajatega ning mõlemas piirkonnas toimusid ka kohtumised, kus nii Eesti, kui ka Gruusia tegevusgrupid ennast tutvustasid ja võimalikke koostööteemasid arutasid.

Õppereisi aitas korraldada "Lõuna-Kaukaasia HEKS/EPER" projekt "PROCEED". HEKS/EPER on üle maailma tegutsev Šveitsi kirikliku taustaga sihtasutus.

 

Organisatsiooni eesmärgiks on inimlikuma ja õiglasema maailma loomine. Selle nimel teeb organisatsioon koostööd kohalike inimeste ja kogukonnaga, et arvestada nende majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi.

HEKS/EPER projekti "PROCEED" rahastab ENPARD-programm ning selle põhitegevuseks on kohalike elanike kaasamine majanduse arendamiseks.

Ehk siis inglise keeles "Promoting Citizen Engagement for Economic Development", millest tuleb ka nimi PROCEED.

Eesti ja Gruusia LEADER-tegevusgrupid leidsid, et edaspidist koostööd saaks teha mitmes valdkonnas. Räägiti nii maanoorte, keskkonna kaitse ja teadlikkuse, kohaliku toidu, kohaliku kultuuri, agroturismi ning jahinduse teemadest, kuid ka paljudest teistest võimalikest koostööpunktidest. Selge on see, et õppida oleks üksteiselt palju.

Kreeka pähklid ja hiina keel

Õppereisi käigus sai näha erinevaid maaelu elavdavaid projekte, mida on toetatud nii läbi PROCEED projekti tegevuste kui ka teiste fondide kaudu. Õppereisil osalejad külastasid majutusettevõtteid, veinikeldreid, spordiväljakuid, toidutootjaid ja lasteasutusi.

Arkhiloskalo külas asuv laste ja noorte "Teadmiste kohvik" jättis õppereisil osalenutele väga eredad mälestused. Seda just seetõttu, et projekti eestvedajad - ema ja tütar - tõestasid, et kui südamega asja juures olla, on kõik võimalik.

Ettevõtmise algatajaks oli ema Marina, kes tahtis toetada koduküla laste ja noorte haridustegevust.

"Teadmiste kohvik" annab võimaluse kohalikel lastel tegeleda eri sorti huvitegevusega - käsitöö, kunst, raamatute lugemine jne.

 

Kohviku tegevustega liitus hiljuti ka Marina tütar Nanuka, kes jättis oma töö ja ettevõtmised Hiinas, suunates oma energia ja teadmised kodupiirkonda.

Gruusias hakkas silma sealsete noorte huvi Hiina riigi suhtes. See, et gruusia noor oskab hiina keelt, pole midagi ebatavalist, sest Hiina oma suuruse ja mitmekülgsusega pakub tohutuid hariduse ja eneseteostamise võimalusi. Grusiinid mõistavad, et Hiina roll majanduses on oluline, ning hiina keele oskus annab tööturul suuremad eelised.

 

Põnev külastus oli ka kreeka pähkli istandus.

Enamik inimestest teavad, et kreeka pähkel on väärt toiduaine. Uus ja huvitav oli aga teadmine, et pähklikoortest valmistatud pulbrit saab kasutada nii kosmeetikatööstuses, asjade poleerimisel või täiteainena. Seega ei lähe pähklist midagi raisku!

Samtatskaro külas asuv pähkliistandus on piirkonnas oluline tööandja. Istandus on saanud toetust kastmissüsteemi rajamiseks.

Õppereisil osalenute mõtted

Õppereisil osalesid Eesti LEADER Liidu, Jõgevamaa Koostöökoja, Mulgimaa Arenduskoja, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Lääne-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu esindajad.

Loe osalejate muljeid ja mõtteid õppereisist, Gruusiast üldiselt ja koostööst:

Liia Lust, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees:

Georgiat  jääb meenutama kindlasti ääretu külalislahkus ning nende kaunis maa ja loodus. Siiras tahtmine saada teadmisi ja kogemusi. Samas on natuke kurb või südant kripeldama jääv nende arengu taseme aeglus võrreldes meiega.

Kindlasti võiks edasist koostööd teha turismi valdkonnas, oleksime valmis jagama oma kogemusi ja kindlasti ka võtma vastu nende häid praktikaid. Pakkusime ka kohapeal välja neile võimalikku koostööd ja kogemuste vahetust jahimeestega. 

Samuti oleksime valmis ka neid külla kutsuma, et oma kogemusi tutvustada. Fokusseeriksime kogukondlikele tegevustele ja arengutele ning meie MAK-is külakogukondadele suunatud  elluviidud projektidele. 

Samuti  sai räägitud  National Geographic'u nn kollaste akende projektist. Küllap oli see neile olemuslikult natuke arusaamatu. Isiklikust seisukohalt võttes, planeerin järgmise aasta septembris perega Lagodekh'i rahvuspargi külastamist ja sealse loodusega lähemalt tutvumist.

Einar Alliksaar, Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse liige:

Olin meeldivalt üllatunud Gruusia inimeste positiivsest suhtumisest ja maailmavaatest. Tahe ja soov midagi parendada ja muuta on märgatav, palju asju on juba ka tehtud.

Tulevastest koostööprojektidest võiks peamise rõhuasetuse suunata teadmussiirde laadi projektidesse. Meil on teadmised, Gruusias on vajadus ja võimalused. Kui minult peale õppereisi küsiti "Kuidas siis välismaal oli?", vastasin: "Nagu ei oleks kodust ära käinudki!".

Annika Parm, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht:

Mind üllatas positiivselt nende särasilmsus ning tahe panustada kogukonda vabatahtlikuna. Need inimesed, keda meie kohtasime, ei lootnud isiklikku kasu, vaid tahtsid anda midagi ka kogukonnale. Oldi uhked selle üle, kui kogukonna inimesed olid edukad.

Nad ise tõdesid, et on meist arengus ca 20 aastat maas ja meilt on õppida palju. Kuid samas on ka meil neilt väga palju õppida. Just seda särasilmsust, sest meie oleme jõudnud sinnamaani, kus ettevõtja vaatab ennekõike, kuidas tema kasu saaks.

Meeldis noortele suunatud tegevus ja see uhkus oma laste üle, kui neil hästi läheb. Noori tuleb rohkem kaasata. Kõigile tuleb tagada haridus, ka külalastele.

Neil on veel pikk maa käia, aga samas on nad juba väga palju saavutanud. Nad ei häbene oma mahajäetust, vaid panustavad järjest enam tulevikku. Mulle meeldis see tahe teha veel ja veel. Mingil hetkel tundus, et natuke tõrjutakse uusi tulijaid ja ideid.

Sellised õppereisid on väga harivad. Võibolla jäi natuke vähe aega, et rohkem koos istuda ning arutada erinevaid koostöövõimalusi, aga ideed on idanema pandud ja vaatame, mis siis kasvama läheb.

Anneli Roosalu, Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht:

Pean tunnistama, et olin enne minekut skeptiline, mida me jõuame näha 3 päevaga. Kord juba õppereisidesse sisse kodeeritud, et "läheb kiireks" ja kõike, mis plaanitud, ei jõua. Siiski on iga õppereis oluliselt efektiivsem kui kodus materjalide lugemine. Kohtumine silmast silma on ainus viis koostöö tekkimiseks ja edukaks toimimiseks. Tegusaid ja ettevõtlikke inimesi on kõikjal, kuidas nendeni jõuaks LEADER toetus, ongi keeruline ülesanne.

Kuidas meie saame panustada sealsete tegevusgruppide strateegiate vms arengudokumentide loomisse? Kindlasti on ka Gruusias levinud omad meetodid nagu "maailmakohvik", "avatud ruum" jne. Meie saame anda nn tööriistu, aga omavahel otsusteni, mida teha ja kuidas peavad grusiinid ise jõudma.

Motiveeritud inimesi kohtasime palju, nii tegevusgruppides, kui väikestes külades tegutsevaid. Kustumatu mulje jättis Nanuka Chincharauli, väikeses Arkhiloskalo külast, kellel olid plaanid alates laste ja noortega tegelemisest kuni kodukülas mahepõllumajanduse propageerimiseni. Arvan, et tal on veel palju erinevaid mõtteid tulevikuks.


LISAINFO:

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 8/2020 (33)
ENRD: Pilootprojekti "Arukad öko-sotsiaalsed külad" lõpuaruanne on valmis
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
EIP-AGRI: Innovatsiooni töörühm ECOPIONET kui teadmussiirde võrgustik
PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused XII - soovitused: innovatsioon
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Virumaa Koostöökogu jagas 18. juunil Mereoja Kämpingus tänutaburette… …ja Ott läks taotlejate rõõmuks pidulikult pensionile
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader lugu: Mehine metallivärk
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo