PÄEWALEHT: Maatulunduskonsulent - põllumehe parem käsi (1935)

kirjaviis muutmata

Mehed määratuma töökoormaga. Ämmaemand igal alal.
Konsulendi hoole all 2 1/2 kihelkonda 3000 taluga. Aga sõimata saab ikka!

Moderniseerunud põllumajandus on endaga toonud kaasa nõuandjate kaadri põllupidajale. Põllumehe oma teadmisi talumajapidamise korrastamises ei peeta küllaldasiks, et täita nõubeid, mis tänapäeval talle esitatakse toodangu kvaliteedi ja kvantiteedi suhtes. Kuna meie välisturul peame wõistlema maadega, kus põllumajandus arenenud kõrgele kultuurilisele tasemele, siis osutub paratamatuks vajaliselt viia edasi ka meie põllumajandust. Selleks peamiselt ongi kutsutud ellu laialdane nõuandjate võrk üle kogu maa. Põllumehele tema igapäevasis töös suunanäitajaks on terve vägi nõuandjaid. Nad kannavad väga mitmesuguseid nimetusi olenevalt ülesannetest, mis neil tuleb täita. Nii on seatud ametisse kontrollassistendid, kes oma töö karjakontrolltehnilise ja karjamajandusliku nõuande alal on wiinud 6000 karja keskele, teostades seda 233 karjakontrollringi kaudu. Sedaliiki asjatundjate tööst ja päevamuredest oleme juba lähemalt märkinud üht-teist warem seoses võitootmise käitisprotsessiga, mis on üks laialdasemaid alasid meie riigi- ja rahvamajanduses. Seekord süveneme pisut teist liiki põllumajanduse asjatundja ja põllumehe nõuandja tööülesannetesse. Peatume ja vaatleme maatulunduse-konsulendi argipäevaaskeldusi, mis tohiksid pakkuda küllaldaselt huvi igale kodanikule, sest põllumajandus on meie riikliku olemasolu üks kandvamaid alussambaid. Selle kohta Põllutõökoja nõuande-talituse juhataja K. Liideman jutustab huvitavaid üksikasju.

Eelkõige kuuldub konsulendi suhtes nurinat. Mõni peremees ei oletvat konsulenti oma talus kordas näinud. Teine väidab, et ta sellast meest üldse ei ole näinud. Nurisetakse, et mis kasu siis neist on kui nad nii vähe liiguvad. Kui aga niisugustelt nurisejatelt, kes enamasti ise oma talus ei elagi või on n.n. eeskujulike talude pidajad, küsida, kas nad loomaarsti oma talus on näinud, siis tuleb kindlasti jaatav vastu. Kui aga küsida edasi, et kuidas arst sattus tallu, siis selgub, et peremees ise on kutsunud. Nii siis arsti ja pastorit kutsutakse hädaga, aga konsulenti ei kutsuta, sest majapidamise hädad annavad end lükata edasi päevast päeva. Kuid seejuures unustatakse ära, et ilma kutsumata käib talus ainult konstaabel ja agent, kuid mitte maatulunduse konsulent, nagu loomaarst ja pastorgi. Teine liik rahulolematuid on niisugused, kes kardavad, et konsulendi nõuanded viivad talu pankrotti, et osta muudkui koormate viisi kunstsõnnikut ja jõusööta, ehita kohe kivist karjalaut ja sigala, osta kalleid tõuloomi, masinaid jne. Sageli öeldakse ka, et kes isadele andis nõu või õpetust, kõik tehti omapead, elasid ära nemad, elame meiegi. Niisugune nurin ei ole muidugi üldine. Enamik talupidajaid teab väga hästi, kuivõrd tarviline on konsulendi abil talumajapidamises.

K. Liidemani arvates seisab häda selles, et konsulente on meil liig wähe. Meil on üle 1 ha maa-alaga kokku ligemale 135.000 talundit, maatulunduskonsulente aga kokku 45 meest. Keskmiselt tuleb iga mehe peale 3000 talundit. «Tegelikult on enamikus jaoskondades neid veelgi rohkem, sest maakonna-konsulentide jaoskonnad on vähemad. Meil on Eestis 108 kihelkonda, nii et üks konsulent tuleb keskmiselt 2 1/2 kihelkonna peale. Olgu võrdluseks nimetatud, et maa- ja jaoskonnaarste oli mõne aasta eest 135, loomaarste 80. Kontrollassistentidel, kes peavad käima talus kord kuus ja viibima seal päev läbi, om ringis 20—25 talu ümber. Kui tahaksime, st konsulent viibiks igas talus ükski kord aastas pool päeva, tehes ühtlasi muidki temal lasuvaid töid, siis tohiks tema jaoskonnas olla kõigest 500—600 talu, s. o. tuleks ametis pidada terwelt 200—250 konsulenti! Kuid sellest ei ole unistatudki. Agronoomiliste jaoskondade vörgu asutamisel töötati kord välja ka normaalvõrk, mis näis olewat meile jõukohane. Selles vörgus oli kogu maa jagatud 77 jaoskonda (Wirumaal 11, Järwamaal 5, Harjumaal 8, Läänemaal 6, Saaremaal 5, Pärnumaal 7, Viljandimaal 7, Tartumaal 10, Valgamaal 4, Võrumaal 7, Petserimaal 7); Põllutöökoja koosseisudes on ette nähtud, võimalike krediitidega arvestades, 55 jaoskonda, kuid nendegi täitmiseks pole leitud summasid.

Igatahes ka normaal-vörgu juures ei saa nõuda ega loota, et maatulunduskonsnlent saaks läbi käia kõik talud. Kuhu ta siis läheb ja kuhu jätab minemata?
Wastus on lihtne: läheb sinna, kuhu teda kutsutakse. Kutsujaid on küllalt, rohkem kui temal tööaega jätkub. Kibedamatel aegadel tuleb kutsujaid järjekorda kirjutada ja ootama jätta, kui asi kannatab, või üksiku pärast sõita maha kümneid kilomeetreid. Peetagu siinjuures meeles, et konsulendil tuleb sageli ametis olla ka pühapäeviti, mitmesuguste koosolekute puhul.
Läinud töö-aastal (1933 —34), näiteks, olid konsulendid käinud tööülesannetega üle maa kokku ligi 15.000 talus, s. o. umbes 1/9 kõigist talunditest. Samal ajal oli konsulentide kodus käinud abi ja nõu saamas ligemale 37.000 inimest. Neistki arvust on ilmne, et meil on küll ja küll põllumehi, kes maatulunduskonsulenti vajawad ja üles otsivad. Oleksid tema jaoskonna piirid kitsamad, siis oleks ta ka veel suuremale arvule kättesaadav ning saaks ka ühessamas talus tihemini käia, mis väga oluline.

Kuis aga jääb nende teistega, kellega konsulent otseselt kokku ei puutu. Esiteks, suur osa neist kohtab konsulenti suurematel rahvakogumistel, kus ta esineb loengutega või tegeliku kursuse-õpetusega. Siin sõlmitaksegi tihti esimene tutvus ja kutsutakse talu või karja vaatama. Kuid meel tähtsam on n. n. kaudne nõuanne, see mida põllumehed nimetavad naabri järele tegemiseks. Mis konsulendi nõuande järele tehtult on kuskil hästi õnnestunud, see on ümbrusele elavaks näiteks ja eeskujuks. Olgu see uus põllutööriist, kartuli, nisu või muu vilja sort, veise, või muu looma tõug, sigala sisustus, silokast, karjakoplid, maaharimise või väetuse viis, hoone värvitud katus, kaunistatud õueümbrus ja aed jne., kõik levib ümbruses. Esimene tegija on ühtlasi proovija, kel mõnikord tuleb kanda ka katsetamise kulu, kes peab ise esimesed vead siluma. Järeletegijatel on aga ees valmis muster. Esimene mõte ei tule muidugi tingimata igakord just konsulendi käest, agronoomilisel mõttel on ju ka muid koldeid -- ajakirjandus, katsejaamad, näitused, kaugemad eeskuju-talud, kus käiakse ekskursioonidega jne. Kuid ka neil teedel on sageli vahemeheks ja tõukeandjaks konsulent.

Kui konsulent tallu kutsutakse, siis peab olema põllumehel küsimine valmis, milleks teda on kutsutud. Talu juhib peremees, ja ta peab ise teadma mis tal vaja. Või olgu siis, et talu on kuidagi korrast ära ia peremees ei leia isegi õiget otsa, kus see peaviga seisab, kust otsast tuleb hakata harutama sassiläinud niiti, siis tulevad muidugi kõik asjaolud konsulendile avameelselt teatavaks teha.
Esimesel juhul on asi lihtsam. Tahab põllumees asutada viljapuuaeda ja küsib kuis seda paremini plaanitseda, mis viljapuid ja sorte istutada, kust neid kindlamini osta; tahab uut külvikorda sisse seada, ja küsib, missugune oleks sobivam, tema majapidamise, mulla ja turunõuetele vastavam ning kuis hõlpsamini üle minna olemast uuele; otsib teid, kuis maaviljakust väetuse abil tõsta, kuis saada rohkem sõnnikut, kas tarvitada haljasväetust, kas maa vajaka lupjamist, missugused kunstväetised oleksid sobivamad ja odavamad: on seadnud sihiks põldude puhastamise umbrohust ja tahab teada, missuguste abinõudega see oleks kõige sobivam teostada: on leidnud senise mullaharimise viisi puudulikuna, tahaks parandada, küsib, kuidas seda teha ja missuguseid kohasemaid riistu muretseda; tahab asuda uudismaade ülesharimisele, ja huvitab. kuidas seda tööd kõige hõlpsamini teha, kas ei ole võimalik laenu saada. mis tingimustel jne; siis, kuidas uudismaad väetada, missuguse seemneseguga seemendada, millal, kuidas heinasegu külida jne.; tahaks vilja sorti uuendada, missugust valida, kust odavamini head seemet saada; mis on sigadega, et need esimesesse sorti ei lähe; tahaks karja toodangut tõsta, ei tea aga, mis otsast alata, kas osta tõuvasikaid ja mis tõugu, või soetada hea pull, kust neid saada, et oleksid head ia terved; kas ei tuleks siis ka söötmise ja pidamise olusid parandada ja kuidas nimelt, et kalliks ei läheks, või on karjal hoopis muid vigu; vana laut on lagunemas, vaja uut, -- missugune ehitada, mis materjalist, missugune katus on parem, kas sõnniku- või puhaslaut. kuidas sisustada, kas ka silo sisse teha. Ja meel kümneid liiki muid küsimusi,  igaüks tähtis, igal oma osa talu tulukuse tõstmisel, -- lõpuks tullakse ju ikka selle tulukuse juure välja.
On üks küsimus esitatud, jutt sobinud, peremehe usaldus wõidetud, siis leidub muidki, ja kui seekord mitte, siis astub konsulent teine kord jälle sisse. Alati on parem nii sellele talule kui ka ümbrusele, et konsulent samas talus käib mitu korda, siis saab ta ka tõsisemalt aidata ning ümbrus saab paremat eeskuju. Sellised talud kujunevad n. ö. usaldustaludeks, konsulendi toetuspunktideks, missuguseid tal peab olema terve võrk oma jaoskonnas, sellega ta kindlustab õigema kaudse mõju ja pideva sideme ümbruse põllumeestega. Aga siin tulebki usaldusküsimus.

Konsulendid on enamasti noorevõitu mehed, või nemad siis kõike seda teavad, mis talus vaja? Räägivad ehk niisama paljast raamatutarkust, mine nende õpetuse järele tegema, kukud ehk sisse? Esiteks, muidugi, ükski tõsine põllumees ei tohi lubada oma talus toimetada võõral omapead ega tohi lubada endale käskusi anda, ega tohi ka ise teha võõra nõuande järele asju, millesse tal endal pole usku, mille otstarbe kohasuses ta pole veendunud. Põllumees peab olema omas talus ise tegija ja vastutaja. Kõik peab enne põhjalikult koos konsulendiga läbi kaalutama, kõik kahtlused välja toodama ja alles siis asuma teostama. Kui vähegi on kahtlust, siis tehtagu ennem väikselt proovi. Olgu see uue sordiga, väetisega, söötmisviisiga, saunaga jne. Teiseks aga on ikka konsulent oma eest mees ka, võhikut selles ametis ei peeta. Ta on talust pärit, omas talus töötanud, on õppinud koolides ja kursustel, on praktikal olnud, paljud on ise oma talu pidanud või peavad praegugi, ning kõigele sellele lisaks ta on palju näinud, paremaid ja halvemaid talusid palju tundma õppinud ja tähele pannud, mis neis hea, mis halb. Sellepärast oskabki ta ka mõista ja hinnata ning igasugustele küsimustele vastust leida.
Lisaks sellele veel üks abinõu. On eriküsimusi, kus konsulent võib tunda end puudulikult ettevalmistatuna, kuna ta vastava küsimusega on elus ehk vähe kokku puutunud, sest vastaval alal töötab rohkem ametivend eri-konsulent, kes sellel alal erinenud. Need mehed on maatulunduskonsulendile abiks, neid saab ta välja kutsuda, kus küsimus vajab eriteadlase kaalumist. Kultuurtehnikud. ehitusnõunikud, aianduse-, linnukasvatuse-, seakasvatuse j.t. eriala tööjõud on saadaval, kuigi neid on ametis vähem: üks mees maakonna või kahe kohta.

Igatahes, igale talus kerkivale põllumajanduslikule küsimusele võib maatulunduskonsulendi abil asjatundlikku vastust leida. Kiirematel puhkudel ja seal, kus küsimuse lahendamiseks pole vaja tingimata konsulendi talus viibimist, otsitagu üles konsulent tema vastuvõtukohas ja õiendatagu asi seal. Nõuanne on tasuta.
Maatulunduskonsulent on oma jaoskonnas põllumajandusliku hariduse levitaja väljaspool kooli ja põllumeeste organiseerija nende kutsealal. Siin tema tööväli on piiritu. Mitmesugustel praktilistel ja tegeliku töö õpetuse kursustel konsulent puutub kokku suuremate põllumeeste hulkadega. Möödunud aastal on nende kuulajaiks olnud 80.000 inimest, tegelikel kursusil, võistlustel jne., kus tegelikke töid õpetati, 15.000 inimest. Sageli on konsulenti püütud kiskuda poliitikasse ja omavahelistesse poliitilistesse võitlustesse. Käiakse isegi kaebamas et konsulent ei olevat oma mees.
Põllutöökoda on aga konsulentidele kategooriliselt keelanud ära erakonna-poliitika, kuna tema ülesandeks on selgitada agraar-poliitilisi küsimusi.

Maatulunduskonsulent on kohapealse asjatundjana ka mitmesuguste asutuste usaldusmeheks. Temale on pandud kontrollassistentide töö üldine järelevalve ja nende aruannete kontroll. See wõtab palju aega, kui jaoskonnas on mitu kontrollühingut. Tema peab abiks olema ka taluraamatupidajatel, eriti inventuuri tegemisel. Põllutööministeeriumi poolt on piiriäärsetele konsulentidele usaldatud kartuli ja aiasaaduste väljaveo kontvollimine, tahetakse, et konsulent kontrolliks ka seemne vilja ja kunstväetiste turgu; ka uue piimaseadusega tahetakse temale panna kontrollivaid kohustusi. Tema on alatine liige ikalduskahjude hindamise komisjonis, kus mõnel aastal tuleb nädalate ja kunde viisi töötada. Temale on E. Maapank usaldanud maaparandustööde ülevaatuse ja tunnistuste väljaandmise laenusaajatele. Tema käes oli aasta eest taimekaitsevahendite ostulubade välja kirjutamine ja nende tarvitamise kontrollimine. Teda nõutakse kohtutesse eksperdiks. Teda kutsutakse abiks kohalikkude maakorrastuse ja asustamise küsimuste otsustamisel ja muudesse amet-komisjonidesse. Kavatsusel oleva uudismaade ülesharimise premeerimise puhul tahetakse temale panna tehtud tööde hindamine ja tunnistuste väljaandmine. Viimasel Põllutöökoja üldkoosolekul tõstsid mitmedki saadikud häält, et konsulentide töötingimused vajavad parandamist.

Nii mõnigi tubli tööjõud on olukorra sunnil selle töö juurest lahkunud ja uuel alal tunnustust leidnud Töö huvides on aga, et jaoskonna konsulent püsiks sama kohal võimalikult kauem ning et ka tema hariduslik nii teoreetiline kui praktiline, tase oleks wõimalikult kõrgem, -- peab ta ju sisult olema kogu oma jaoskonna põllumajanduse arengu vaimu juht.