SÕNUMITOOJA: HEIKI VUNTUS: „Leaderiga on Arenduskoja piirkonda tulnud üle 6 miljoni euro.“

Kuusalu, Tapa, Kadrina ja Haljala valda ning Loksa linna ühendava MTÜ Arenduskoda tegevjuht HEIKI VUNTUS, Eestis on maaelu edendamiseks jagatud Euroopa Liidu Leaderi programmi raha kahel kuueaastasel tegevusperioodil. Need on suured summad, kui palju toetusraha on selle ajaga antud Arenduskoja kaudu?
„Kogu Eestis on perioodil 2014-2020 maapiirkondadesse jagada üle 71 miljoni euro Leaderi programmi raha. Kahe perioodi vältel oleme Arenduskoja tegevuspiirkonnas aastatel 2007-2013 ja 2014-2020 saanud kohalikke projekte toetada kokku 6 058 700 euroga, sellest esimesel perioodil 3 386 000 euro ja teisel 2 672 700 euroga. Kuusalu valda on Leaderi raha tulnud kokku 1 320 691 eurot 137 projektile, Loksa linna 265 314 eurot 28 projektile, Tapa valda 1 365 005 eurot 99 projektile, Haljala vallaga liitunud endise Vihula valla taotlejatele 1 193 565 eurot 108 projektile ja Kadrina valda 1 577 370 eurot 113 projektile. Esimesel perioodil kuulus meie tegevuspiirkonda ka Ambla vald, sinna läks siis 252 973 eurot 35 projektile.

Taotlusvoore on olnud 16. Tänavu me enam uut vooru ei korralda, toetusraha on jagatud ja mis veel alles jääb, kasutame Arenduskoja enda projektidele. Peatselt hakkame ette valmistama järgmist perioodi aastateks 2021-2027, kõigepealt tuleb koostada uus strateegia.“

Millise summa saab Arenduskoda järgmiseks perioodiks?
„Täpset rahanumbrit ei tea, uue perioodi määrust alles koostatakse maaeluministeeriumis, kuid kindlasti tuleb Leaderi programmi toetussumma varasematest väiksem. Üks põhjus on Suurbritannia ehk suure rahakoti lahkumine Euroopa Liidust. Teiseks see, et Eesti on nüüd arenenum.“

Kuidas Teie hindate, kas Leaderi rahast on olnud Arenduskoja piirkonnas kasu?
„Muidugi on. Ettevõtted on saanud investeeringutoetuste abil osta seadmeid. On remonditud hooneid. Viitna kõrtsil on Leaderi abil uus katus. Kuusalu vallas Kolga mõis sai toetust külalistemaja remondiks, Viinistu rahvamaja on toetatud remondirahaga, samuti Vihasoo rahvamaja, Kolgaküla rahvamajale on viimasest voorust antud investeeringuraha ja ka Kõnnu külamajale. Need on mõned näited. Lisaks paljud kogukonnaüritused, trükised, külaplatsid. On tekkinud koostööprojekte ja -võrgustikke, tehtud koolitusi, käidud õppereisidel. Kõik see on aidanud piirkonna arengule kaasa.

Arenduskoja kodulehel on võimalik tutvuda rahastatud projektide nimekirjadega, on korduvaid taotlejaid, aga iga kord tuleb ka uusi.“

Kui palju on taotlusvoorudes edukaks osutunud projekte jäänud ellu viimata ja kui suured summad seetõttu kasutamata?
„Esimesel perioodil oli selliseid projekte vähem, teisel kahjuks rohkem. Meie andmebaas näitab, et käesoleval perioodil rahastatud projektidest on 10 taotlejat toetusest loobunud, rahaliselt on see kokku 249 165 eurot. Lisaks on 93 574 eurot taotlejad tagastanud muudel põhjustel. See raha on suunatud tagasi taotlusvoorude eelarvesse. Projektide elluviimiseks on antud aega kolm aastat. Osadel rahasaajatel pole see aeg läbi, lõplikke tulemusi näeme, kui tähtajad on möödas.“

Taotlused konkureerivad üksteisega, on võitjad, kes saavad Euroopa Liidu toetusraha, ja kaotajad, kelle projektid jäävad rahastuseta. Kas hindajad on eksinud, kui kõrgeid hindepunkte kogunud projekti ei tehtagi – et pole osanud näha esitaja suutlikkust plaane teoks teha?
„Esitame maaeluministeeriumile igal aastal aruande, kui palju projekte arvuliselt on tegemata ja mis on põhjused. Põhipõhjus on, et taotlejal pole raha, sest ei ole saadud laenu omaosaluse või lisarahastuse jaoks. Või on ette tulnud ootamatuid olukordi inimeste elukorralduses. On ka juhtunud, et investeering on tehtud, aga puuduvad nõutavad dokumendid, toetust anda ei saa, jääb taotleja enda kulutuseks.

Järgmise perioodi rahastus sõltub kindlasti ka sellest, kui tublid oleme olnud seni. Leaderi rahast 80 protsenti peab minema projektide toetuseks ja 20 protsenti on mõeldud tegevusgrupi administratiivkuludeks. Kui toetusi jääb välja maksmata, saame vähem raha ka kontori ülalpidamiskuludeks. Oleme seetõttu väga huvitatud, et tehtaks ära kõik, mis on olnud kavas. Projektiraha on meie jaoks kaup ja peame seda jagama efektiivselt, et sellest oleks kasu.“

Kuidas kommenteerite selliseid arvamusavaldusi, et Arenduskoja ümber on kogunenud kindel ring kasusaajaid ja teistel on raske kõrvalt ligi pääseda? Aeg-ajalt on nii öeldud.
„Ei ole nõus sellise hinnanguga. Arenduskoda on väga avatud, kes on soovinud liikmeks astuda, on hästi vastu võetud. MTÜ Arenduskoda liikmeid on 65: 5 omavalitsust, 25 ettevõtet ja 35 MTÜd. On aktiivseid inimesi, kes on meie ettevõtmistes kaasa teinud ja abis olnud algusest peale ning ka neid, kes liitunud hiljem.

Kui soovitakse toetusraha saada, selleks ei pea hakkama MTÜ Arenduskoda liikmeks. Projektide hindepunktid sellest ei olene. MTÜ Arenduskoda liikmetele on seltsielu, õppereisid, seminarid, kohtumised naaberpiirkondade Leader-gruppidega. Leader-tegevusgrupi liikmed saavad olla ettevõtted, MTÜd ja omavalitsused, eraisikud ei saa. Ettevõtetele ja MTÜdele on MTÜ Arenduskoda liikmemaks aastas 32 eurot, omavalitsustele 1,50 eurot elaniku kohta. Omavalitsuste liikmemaks aitab tasuda tegevusgrupi enda projektide omaosalust, mis on 15 protsenti, samuti korraldada õppereise, muid ühisüritusi. Me juhatus on otsustanud, et PRIAst ettemaksu ei taotle ja pangast laenu ei võta. Liikmemaks aitab meid perioodide vahelisel ajal majandada.“

Kas on solvunuid ja vaidlustajaid, ka kohtuasju, kui projekt jäänud rahastuseta?
„On ikka. Kaebusi on saadetud meile, maaeluministeeriumile, PRIA-le. On olnud ka kohtuga ähvardamisi ja koos advokaadiga tuldud meiega kohtuma, väidetud, et hindajad on ebakompetentsed. PRIA-l on kindel seisukoht, et tegevusgrupp hindab projekte ja otsustab rahasaajad. Kui protseduurid on õiged, siis on asjad korras. PRIA hindamisse ei sekku.

Hindamiskomisjoni peavad kuuluma võrdselt nii MTÜ-de, ettevõtete kui ka omavalitsuste esindajad, ka territoriaalselt peab olema komisjon võrdselt esindatud. Komisjonis on 6 põhiliiget ja 6 asendajat. Ka juhatuses on samasugune proportsionaalsuse nõue. Kui hindaja või juhatuse liige on taotlusvoorus konkureeriva projektiga seotud, peab ta end otsustusprotsessist taandama. Hindajad annavad hindepunktid, sellest moodustub pingerida, juhatus kinnitab hindamistulemuse. Viimasel korral olid mõned juhatuse liikmed projektidega seotud ning hindamistulemuse kinnitas seetõttu üldkoosolek.

Projekt võib saada rahastuse, kui on kogunud hindajatelt võimalikust koondhindeks vähemalt 5 punkti maksimaalsest 10 punktist. Enamik projekte on kogunud 5 ja enam punkti, seega on head projektid. Ilma jäävad osad seetõttu, et raha kõigile ei jätku.

Üks kohtuasi on olnud – seoses Võhma seltsimaja rekonstrueerimiseks antud toetusega. PRIA kontroll leidis, et raha küsinud ja saanud MTÜ Võhma Seltsimaja ei täitnud korralikult hankekohustusi, paar märget oli jäänud dokumentatsiooni tegemata. Vaidlus oli MTÜ esindajatele närvesööv, lõpuks tehti kokkulepe, PRIA võttis karistuseks investeeringurahast 15 protsenti vähemaks. Ehitaja oli töö teinud, selle eest tuli tasuda, vald toetas puudu jäänud summaga.“

Kuidas projektide hindamine käib?
„Hindamiseks on juhatus kinnitanud menetluskorra. Kõik sellega seotud materjalid asuvad ka Arenduskoja kodulehel ning kõigil taotlejatel on nendega võimalik tutvuda. Esitatud taotlused koos äriplaanidega loetakse läbi ning käiakse kohapeal taotlejatega kohtumas. Mõni projekt on koostatud väga uhke, kohapeal näeb reaalset olukorda. Kohtvaatlus võimaldab hindajatel taotlusi hinnata objektiivsemalt, aga samas ka piirkonna ühtlast arengut silmas pidada. Toon näite Kuusalu vallast. Leesi rahvamajale sooviti investeeringutoetust, taotlus oli tehtud väga hea, vastas tegelikule olukorrale, rahvamaja on väga korras, hubane. Kõnnu külamaja kohta esitatud projekt oli taotlejatel esimene, nad alles õpivad. Kuid hindajad olid seda meelt, et Leesil on juba palju ära tehtud, Kõnnu külamaja on kehvas olukorras, seda on vaja aidata. Ilmselt see mõjutas veidi ka hindajaid nende hinnete andmisel.

Projektid konkureerivad omavahel, iga voor on isemoodi. Ei saa tuua näiteks mõnda eelmist vooru, et eelistati seda või teist, sest need ei ole võrreldavad. Rahastuseta jäänud projekte on järgmistes taotlusvoorudes ka uuesti esitatud ja edukalt, konkurents on olnud erinev.“

Eesti astus Euroopa Liitu 2004. aastal. Leader programmi hakati siis tutvustama ja ette valmistama, moodustati tegevuspiirkonnad. Arenduskojast kuuldi Kuusalu vallas ja Loksa linnas 2006. aastal. Miks moodustati Arenduskoja tegevuspiirkond kolme maakonda kuuluvatest omavalitsustest?
„Olen korduvalt öelnud, elu on näidanud, et see oli ainuõige samm. Me ei teadnud oma lähinaabritest teistes maakondades midagi, omavalitsuste ja maakondade piirid olid meie vahel nagu Hiina müür. Maakondade ülene tegevusgrupp on aidanud arendada koostööd ning luua suhtlusvõrgustikke selliste MTÜde, seltside ja ettevõtete vahel, kes muidu ei oleks üksteist tundma õppinud. Piirideülesed suhted on väga olulised. Meil on väga demokraatlik tegevusgrupp, ollakse poliitiliselt sõltumatud.

Leader-tegevusgrupi jaoks tuli moodustada mittetulundusühing. Arenduskoda oli siis juba Tapal olemas. Leidsime, et pole mõtet uut MTÜd looma hakata. Suvel 2006 MTÜ Arenduskoda reorganiseeriti, muudeti Leaderi tegevusgrupiks. Tapa arendusnõuniku Vahur Leemetsa idee oli kutsuda liikmeks koos Tapa vallaga Lääne-Virumaalt veel Kadrina ja tookordne Vihula, Järvamaalt endine Ambla vald kui lähinaaber ning Harjumaalt Kuusalu vald ja Loksa linn.

Mina töötasin siis Arenduskoja ettevõtluskonsultandina, Vahur Leemets oli juhataja. Kuna tal oli kohustusi palju, pakuti tegevjuhi kohta mulle. Olen üks väheseid, kes on jäänud Leader-tegevusgrupi tegevjuhi kohale alates algusajast.“

Need inimesed, kes on Arenduskojaga rohkem seotud, kiidavad Teie oskust luua meeskond ja kaasata abilisi.
„Olin olnud juhtivatel kohtadel ja teadsin, et meeskond on tähtis. Tegime veel enne esimese strateegia koostamist meeskonnakoolituse, matkasime metsas, korraldasime laskevõistluse. Juba seal oli näha, kes on kes, keda saab usaldada ja ülesandeid anda. Kes on me meeskonda jäänud, need on inimesed, kelle peale võib olla kindel. Pole olnud olukordi, et palud abi ja poleks aidatud.

Mõnes tegevusgrupis on suured juhatused, meil on kuueliikmeline. Väiksemas juhatuses on palju lihtsam kompromissile jõuda, inimesi saab ka kiiremini kokku, kui on vaja ruttu arutada ja otsustada. Juhatuses ei ole omavahel kraaklemisi olnud, kui on erinevaid arvamusi, on need leidnud lahenduse.

Oleme hakanud koostööd tegema teiste tegevusgruppidega, ka need suhted loovad uusi koostöövõrgustikke.“

Arenduskojal endal on praegu käimas viis koostööprojekti, millest kaks on rahvusvahelised.
„Rahvusvahelised projektid aitavad laiendada suhtlusringi ning näha, kuidas elatakse ja tegutsetakse mujal, õppida teistelt ja jagada oma kogemusi. Õppereisidega alustasime 2007. aastal, sõitsime bussitäie rahvaga Ungarisse. Esimene rahvusvaheline koostööprojekt oli soomlastega 2009. aastal kohaliku toidu valdkonnas, mis oli niivõrd edukas, et sellele järgnes juba uus projekt „Kestlik ettevõtlus maal“. Viisime kohalikud väikeettevõtjad piltlikult öeldes oma territooriumil kättpidi kokku, aitasime leida koostööpartnereid Eestis ja Soomes. Toidualase koostööga alustasime tänu Kuusiku loodustalu perenaisele Sirje Kuusikule, kes juhtis Koostöövõrgustikku Ehedad Elamused Lahemaal ehk lühendatult KEEL.

Mida rohkem käia teistes riikides, seda enam näeb, et meie kohapealne otsustamistase Eestis on väga hea. Mujal oleme kohanud rohkem riiklikku bürokraatiat ja kõrgete juhtide ületähtsustamist. Eestis on Leaderi tegevuste üle ise otsustamisel administratiivselt rohkem võimalusi. Riik annab raha ja soovib, et reegleid täidetaks, otsustamisse ei sekku. PRIA ei kontrolli niivõrd kinnitatavate projektide sisu, vaid asjad peavad olema juriidiliselt korras.“

Kui palju inimesi on Arenduskoja õppesõitudega saanud külastada teisi riike?
„Kõik on kirjas. Kokku on Arenduskoja koolitusreisidel kahe perioodi vältel käinud 136 inimest. Lisaks veel on väga palju inimesi, kes osalenud projektide raames toimunud õppereisidel.“

Kas on juba teada, kui palju uuel perioodil Leaderi reegleid muudetakse?
„Uue perioodi määrust koostatakse. Eesti Leader Liit, kuhu kuulub ka Arenduskoda, on teinud ettepaneku säilitada olemasolevad tegevusgrupid, kuigi haldusreformiga on omavalitsusi liidetud. Arenduskoja liikmetest kuuluvad haldusreformi järel kahte tegevusgruppi Tapa ja Haljala vald. Tegevusgruppidest on 14 aastaga tekkinud omaette kogukonnad ja koostööpiirkonnad, poleks õige neid lõhkuda. Pigem teha rohkem ka tegevuspiirkondade omavahelisi projekte.“

Kuidas saaksid Arenduskoja tegemistes osa võtta uued huvilised?
„Kui on soov liikmeks astuda, tuleb võtta ühendust. Kes plaanib edaspidi Leaderi programmist oma ettevõtmisele toetust taotleda, peaks kindlasti osalema uue strateegia koostamises, et tema valdkond sisse kirjutataks, siis on võimalik rahastada. Strateegia peab valmima 2021, alustame 2020 lõpus, kui määrus on kinnitatud. Jälgida tuleb reklaami, anname
strateegia koosolekute ajast ja kohast teada.“