UUDISED

   

EUROOPA PROJEKTID: Muld, vesi, väetised, jäägid
Allikas: Maaeluvõrgustik
9. august 2021. a

 

 

Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase

Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumajanduse stabiilsust ja vastupidavust. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse üheksas (9) Euroopa piirkonnas 90 põllumajandusettevõtte-süsteemi ja kuues (6) piirkonnas korraldatakse 15 väliuuringut. Keskendutakse majandamistavadele, mis põhinevad mulla mükoriisal ja taimede kasvu soodustavatel bakteritel, mullaorganismide majandamisele, jne. Neid majandamise tavasid analüüsitakse ka keskkonna-, majandus- ja sotsiaalaspektist.

Projektil on kokku 22 partnerit üle Euroopa. Projekti SoildiverAgro viiakse Eestis läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning majandus- ja sotsiaalinstituudi ning Põllukultuuride klaster MTÜ koostöös.

Loe ka Eesti Maaülikooli pressiteadet

 

European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management

EJP SOIL (veebruar 2020 - jaanuar 2025) juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta. Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemisele ning ökosüsteemi teenustele. 

Loe artiklit SIIN

Temaatilise võrgustiku Best4Soil (oktoober 2018 - september 2021) peamine eesmärk on säilitada, parandada või taastada mulla tervist Euroopas. Võrgustiku ülesandeks on levitada teavet nelja parima tava kohta, mis on seotud mulla kaudu levivate haiguste tõrjega. Projekt on praegu faasis, kus koostatakse faktilehti, andmebaase, videoid ja võrgustikutegevusi.
Eestit esinedab projektis Eva Tuusis (ettevõtja ja konsulent).

Vt eestikeelseid videoid spetsiaalsest YouTube kanalis

  Nutrient Management and Nutrient Recovery Thematic Network

Projekti NUTRIMAN (oktoober 2018 - märts 2021) on temaatiline võrgustik, mis koondab lämmastiku ja fosfori teemalisi praktilisi teadmisi rakendusteaduse, tööstuspraktika ning on põllumajandustöötajate huvides. Levitatakse teavet N / P taastamise uurimistulemuste (tehnoloogiad, tooted, tavad) kohta. Projekti eesmärk on parandada toitainete haldamise / taastumise potentsiaali levitades praktilist teavet.

  Network for effective knowledge transfer on safe and economic wastewater reuse in agriculture in Europe

Projekt SUWANU EUROPE (jaanuar 2019 kuni juuni 2021) keskendub vee taaskasutusprojektidele Euroopas  - puhastatud reovee taaskasutus põllumajanduses. Puhastatud reoveel on suur potentsiaal täiendada neid tavapäraseid veevarusid, mida kasutatakse niisutamisel põllumajanduses. Projekti eesmärk on soodustada teadmiste ja kogemuste levitamist põllumajanduses tegutsevate vee taaskasutamise spetsialistide ja praktikute vahel. Projekt jätkab varasema projekti (SuWaNu: Säästev veetöötlus ja Toitainete taaskasutusvõimalused), tegemisi, aga ka uute regionaalsete töörühmadega.

  WATERDRIVE

Veemajanduse korraldus Läänemereäärsetes maapiirkondades, on Euroopa Liidu toetusel ellu kutsutud projekt (Interreg), mis toetab riikidevahelist koostööd Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa vahel.  Eesti partneriks on Stockholm Environment Institute Tallinn Centre. 

Projektis toetatakse parimate tavade rakendamist valgala ametnike töös, uutes tehnoloogiates ja otsuste tegemisel, veemajanduse ruumilisel planeerimisel, üleujutuste ja põua ohjamisel ning poliitika ja hüvitissüsteemide kohandamisel. Projekt ei keskendu konkreetsele meetmele või tegevusele, vaid pakub sihtrühmadele vahendeid ja teadmisi veevarude ja ökosüsteemide pikaajaliseks haldamiseks.

Temaatiline võrgustik FERTINNOWA (jaanuar 2016 - detsember 2018) tegeleb innovaatilise veekasutusega taimede väetamisel, lisades väetisi kastmisveele. Projekti eesmärk on parandada veekvaliteeti ja veekasutuse tõhusust ning vähendada keskkonnamõju.

 

Temaatilise võrgustiku „AGRIFORVALOR“ (märts 2016 - august 2018) eesmärk on põllumajanduslikust ja metsanduslikust tegevusest tulenevate jäätmete, kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamine uuteks toodeteks või tööstuslikeks ressurssideks. Projekti raames korraldatakse koolitusi, juhendatud treeninguid ning e-õpet.
Üle maailma toodavad igasugused tööstusharud jäätmeid. Loodusressursside kasutamisega seotud tööstusharude jaoks on aga parem mõelda neile mitte jäätmete, vaid pigem võimalusena. Paljude põllu- ja metsatööstuse tegevuste „jäätmetel” on esialgse tööstuse väärtusliku kõrvalsaadusena potentsiaal teise elu jaoks. Nendel toodetel ei saa olla mitte ainult tegelikku väärtust, vaid ka lisada kasvavat ja kasumlikku ning jätkusuutlikku biomajandust.

 

Temaatiline võrgustik ENABLING (detsember 2017 - november 2020) käsitleb uusi lähenemisviise kohalikes biopõhistes innovatsioonivõrgustikes. Temaatilise võrgustiku eesmärk on arendada biopõhise tööstuse potentsiaali, edendades biopõhiste toodete tootmiseks tõhusate tarneahelate loomist. Selleks pakutakse vahendeid ja metoodikaid, mis soodustavad koostööd ja teadmiste vahetamist sektoris. 

  

  Efficient Carbon, Nitrogen and Phosphorus cycling in the European Agri-food  System and related up- and down-stream processes to mitigate emissions 

Projekt Circular Agronomics (september 2018 - august 2022) - tõhus süsiniku, lämmastiku ja fosfori tsükkel Euroopa põllumajanduse toidutööstussüsteemis ning sellega seotud protsessid heitkoguste vähendamiseks.

  FERTIMANURE is a project dedicated to the innovative nutrient recovery from secondary sources for the production of high-added value FERTIlisers from animal MANURE.

FERTIMANURE on ELi rahastatud projekt (jaanuar 2020 - detsember 2023), mis töötab välja, integreerib, katsetab ja kinnitab uuenduslike toitainete juhtimise strateegiaid, et loomade sõnnikust efektiivsemalt taastada mineraalseid toitaineid ja teisi olulisi saadusi koos agrooomiliste väärtustega. Projekt on pühendatud toitainete uuenduslikule taastamisel sekundaarsetest allikatest - loomasõnnikust, kõrge lisandväärtusega väetiste tootmiseks. 

  Optimising bio-based fertilisers in agriculture

Imporditud mineraalne fosfaat ja fosiilsed energiamahukad lämmastikväetised põhjustavad suuri kahjulikke mõjusid keskkonnale samal ajal toitainerikkad kõrvalvoolud/orgaanilised jäätmed leiavad vähe kasutust. Lex4bio (June 2019 – May 2023) põhiülesanne on universaalne, teaduspõhine tööriistakomplekt biopõhiste väetiste(BBF) kasutamiseks põllumajanduses ja hinnata nende keskkonnamõju taastumatu energia kasutamise, kasvuhoonegaaside ja oluelusringi hindamise osas. 

  Innovative approaches to turn agricultural waste into ecological and economic assets

Projekt tegeleb uuendusliku lähenemisviisiga pöörata põllumajanduse jäätmed ökoloogiliseks ja ökonoomseks varaks. Juhitud "nullkulu" sotsiaalsetest nõuetest, NoAW (oktoober 2016 – jaanuar 2021) eesmärgiks on rakendada ringmajanduse mõtteviisi põlumajandusjäätmetele territoriaalsel ja hooajalisel skaalal.  

  A genuine approach to close nutrient loops

Nutri2Cycle (oktoober 2018 – september 2022) aitab sulgeda toitainete ringlust autentse lähenemisviisiga. Nutri2Cycle uurimus keskendub kolmele sambale:

  • Agrotöötlus
  • Loomakasvatus
  • Taimetöötlus

Lämmastiku ja fosfori taastamist on võimalik taludes märkimisväärselt parandada luues paremad sünergiad loomakasvatuse ja taimetööstuse vahel. Need täiustused lihtsustavad süsiniku taastamist mullas ja vähendavad kasvuhoonegaaside heitmeid, mida võiks kombineerida energia tootmiseks oma tarbeks talus. 

   

Bacteria as crop biofertilisers

Toidutootmise suurendamine minimaalsete ressurssidega, kaitstes samal ajal keskkonda, on inimkonnale märkimisväärne väljakutse. Marie Skłodowska-Curie algatus kasutas väetisena taimekasvu soodustavaid (PGP) baktereid põllukultuuride saagikuse parandamiseks. Selle probleemi lahendamiseks investeeris ELi rahastatud projekt BIOFERTICELLULASER (juuni 2017 - mai 2019) teadmiste suurendamisse taimede ja PGP bakterite vaheliste molekulaarsete koostoimete kohta.

    FArming Tools for external nutrient Inputs and water MAnagement

FATIMA (märts 2015 - veebruar 2018) tegeleb põllumajandusressursside tõhusa jälgimise ja haldamisega, et saavutada säästva keskkonna optimaalne saagikus ja kvaliteet. See hõlmab toidutootmise seisukohast olulise skaala mõlemat otsa, nimelt täppisviljelust ja jätkusuutliku põllumajanduse perspektiivi integreeritud põllumajanduse keskkonnajuhtimise kontekstis. Selle eesmärk on arendada uuenduslikke ja uusi põllumajandusettevõtete suutlikkust, mis aitavad intensiivsel põllumajandussektoril optimeerida nende väliste sisendite (toitainete, vee) majandamist ja kasutamist, visiooni abil säästva taimekasvatuse ühendamine õiglase majandusliku konkurentsivõimega.

Meie terviklik strateegia hõlmab viit omavahel ühendatud taset: moodulitehnoloogia pakett (mis põhineb Maa vaatluse ja traadita andurite võrkude integreerimisel webGIS-i), välitööde pakett (pinnase ja sisendihalduse parendamise võimaluste uurimine), tööriistakomplekt mitme osaleja jaoks osalusprotsessid, integreeritud mitmekülgne majandusanalüüsi raamistik ja katusepoliitika analüüs, mis põhineb indikaatorite, raamatupidamise ja jalajälje lähenemisviisil.
  LAND Management: Assessment, Research, Knowledge base

LANDMARK (mai 2015 - oktoober 2019) on üleeuroopaline juhtivate akadeemiliste ja rakendusuuringute instituutide, põllumajanduskodade ja poliitikakujundajate konsortsium, mis töötab välja jätkusuutlikule toidutootmisele kogu Euroopas suunatud pinnase majandamise ühtse raamistiku.LANDMARKi ettepanek põhineb ideel, et muld on piiratud ressurss, mis pakub mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, mida nimetatakse mullafunktsioonideks. Põllumajandusega seotud funktsioonide hulka kuuluvad: primaarne tootlikkus, vee reguleerimine ja puhastamine, süsiniku sidumine ja reguleerimine, bioloogilise mitmekesisuse elupaik ning toitainete pakkumine ja jalgrattasõit. Nende funktsioonide vahel võib tekkida kompromiss: näiteks esmatootmise maksimeerimisele suunatud majandamine võib tahtmatult mõjutada „veepuhastuse” või „elupaiga” funktsioone. See on toonud kaasa vastuolulisi juhtimisalaseid soovitusi ja poliitilisi algatusi. Nüüd on tungiv vajadus töötada välja ühtne teaduslik ja praktiline raamistik mulla säästlikuks majandamiseks.

  Innovative tools enabling drinking WATER PROTECTion in rural and urban environments

Kvaliteetne, ohutu ja piisav joogivesi on eluks hädavajalik: kasutame seda joomiseks, toidu valmistamiseks ja puhastamiseks. Euroopa magevetes on suurim pestitsiidide ja nitraadireostuse allikas põllumajandus. WATERPROTECTi (juuni 2017 - september 2020) üldeesmärk on aidata kaasa joogiveevarude kaitsmise juhtimistavade ja leevendusmeetmete tõhusale kasutuselevõtule ja realiseerimisele. Seetõttu loob WATERPROTECT integreeriva mitme osalejaga osalusraamistiku, mis sisaldab uuenduslikke vahendeid, mis võimaldavad osalejatel veeallikate kaitseks korraldatavaid tavasid ja meetmeid jälgida, rahastada ja tõhusalt rakendada. WATERPROTECT töötab välja uuenduslikud veemajandusmudelid, mis uurivad alternatiivseid võimalusi alates veepuhastuse kulutustele keskendumisest kuni veekvaliteeti tagavate põllumajandussüsteemide tasustamiseni. Veevaldkonna juhtimisstruktuurid tuginevad kulutõhususe analüüsile, mis on seotud leevendamise ja ühiskonna tasuvusanalüüsiga, ning neid toetavad ruumiliselt selged GIS-analüüsid ja ennustavad mudelid, mis võtavad arvesse ajalisi ja ruumilisi mõõtkavasid. Tulemuseks on paremad osalusmeetodid ja avaliku korra vahendid joogiveevarude kaitsmiseks.

  Interactive Soil Quality Assessment in Europe and China for Agricultural Productivity and Environmental Resilience
Teadmised põllumajandusmaa kasutamise ja majandamise ning mulla kvaliteedi ja funktsiooni keeruka vastastikuse mõju kohta on killustatud ja puudulikud, eriti mis puudutab aluspõhimõtteid ja reguleerimismehhanisme. ISQAPERi (mai 2015 - aprill 2020) peamine eesmärk on välja töötada põllumajandusmaa kasutajate jaoks interaktiivne mullakvaliteedi hindamise tööriist (SQAPP), mis integreerib äsja saadud protsesside mõistmise ning arvestab põllumajandusmaa kasutamise ja majandamise mõju mulla omadustele ja funktsioonidele ning nendega seotud ökosüsteemi teenustele. Sel eesmärgil analüüsitakse SQAPP-sse integreerimise reguleerimispõhimõtete saamiseks > 30 pikaajalist eksperimentaalset välikatset ELis ja Hiinas. SQAPP töötatakse välja mitme osalejaga lähenemisviisi abil, mille eesmärk on hõlbustada sotsiaalset innovatsiooni ja pakkuda maakasutajatele võimalusi kulutõhusaks põllumajanduse majandamiseks, et parandada mulla kvaliteeti ja saagi tootlikkust. SQAPP-d testitakse põhjalikult 14 spetsiaalses juhtumiuuringu saidis ELis ja Hiinas, hõlmates laia spektrit põllumajandussüsteeme ja pedokliimavööndeid, ning seejärel juurutatakse neid kogu mandritel. Juhtumiuuringute kohtades valitakse, rakendatakse ja hinnatakse erinevaid alternatiivseid põllumajandustavasid seoses mulla kvaliteedi ja põllukultuuride tootlikkuse parandamise mõjuga. Hinnatakse tõestatud tavade võimalikku rakendatavust ELi ja Hiina tasandil ning hinnatakse sellega seotud pinnase keskkonnajalajälge praeguste ja tulevaste põllumajandussuundumuste ning erinevate põllumajanduspoliitika stsenaariumite alusel. 
  Soil Care for profitable and sustainable crop production in Europe

 Euroopa taimekasvatustoodang püsib konkurentsivõimeline, vähendades samal ajal keskkonnamõjusid, on vaja välja töötada ja kasutusele võtta tõhusad mullaparandussüsteemid. SoilCare'i (märts 2016 - august 2021) üldeesmärk on välja selgitada ja hinnata paljutõotavaid mulla parandamise viljelussüsteeme ja agrotehnikaid, mis suurendavad kasumlikkust ja jätkusuutlikkust Euroopas. Mullaparandust vajavate uue põlvkonna põllukultuuride süsteemide kasulikkuse ja puuduste hindamiseks kasutatakse interdistsiplinaarset lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki asjakohaseid bio-füüsikalisi, sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi aspekte.

Kirjandusest ja pikaajalistest katsetest saadud teavet analüüsitakse, et töötada välja terviklik metoodika kärpimissüsteemide toimivuse hindamiseks mitmel tasandil. Mitmeosalise lähenemisviisi abil valitakse paljulubavad mullaparandussüsteemid teaduslikuks hindamiseks 16 uurimiskohas üle Euroopa, hõlmates erinevaid pedo-klimaatilisi ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Rakendatud kärpimissüsteeme jälgitakse sidusrühmade kaasamisel ja neid hinnatakse koos teadlastega. Erilist tähelepanu pööratakse pinnast parandavate viljelussüsteemide ja agronoomiatehnikate kasutuselevõtule uurimiskohtades ja väljaspool neid.

  Farm systems that produce good Water quality for drinking water supplies
Ohutu joogivesi on inimeste tervisele eluliselt tähtis. Põllumajanduse lämmastiku ja pestitsiidide hajutatud saaste on peamine takistus joogivee kvaliteedi eesmärkide saavutamisel. Joogiveevarude kaitsmise poliitika ei ole kõigis liikmesriikides saavutanud järjepidevat tõhusust.
 
Projekti FAIRWAY (juuni 2017 - november 2021) üldeesmärk on vaadata läbi praegused lähenemisviisid ja meetmed joogiveevarude kaitsmiseks põllumajanduses esinevate pestitsiidide ja nitraatide põhjustatud reostuse eest ning määratleda ja arendada edasi innovaatilisi meetmeid ja juhtimisviise tõhusama joogiveekaitse tagamiseks. kohalike, piirkondlike ja riiklike osalejatega.
 
Exploiting the multifunctional potential of belowground biodiversity in horticultural farming

 EXCALIBUR (juuni 2019 - november 2024) kavatseb täiustada teadmisi mulla bioloogilise mitmekesisuse dünaamikast ja selle sünergistlikest mõjudest aiakultuuride prebiootiliste ja probiootiliste lähenemisviisidega, kasutades mitme osalejaga lähenemisviisi. Selle eesmärgi saavutamiseks katsetatakse uusi multifunktsionaalseid mulla mikroobseid inokuleerivaid aineid (bio-inokulaate) ja bioefektoreid kolmel majanduslikult olulisel mudelkultuuril (tomat, õun, maasikas) erinevates katse- ja avamaatingimustes kogu Euroopas ning söödas - jälgitakse loodusliku bioloogilise mitmekesisuse tagasisidet. Mulla bioloogilise mitmekesisuse ja taimetervise seoseid käsitlevate uuringute arvukuse ületamiseks töötab Excalibur välja põhjaliku mulla majandamise strateegia, parandades biotõrje ja bioväetamise tõhusust põllumajanduses.

 

  Producing advanced bio-based fertilizers from fisheries wastes
Euroopa põllumajandus tugineb peamiselt imporditud väetistele, kuid samal ajal jääb liidu siseselt suur hulk orgaanilistes jäätmetes sisalduvaid mineraale kasutamata. SEA2LAND (jaanuar 2021 - detsember 2024) projekti eesmärgiks on pakkuda lahendusi, mis kasutavad ära orgaanilisi jäätmeid ja tänu selle vähendatakse toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Eesmärkide saavutamiseks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade  ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest  biopõhiseid väetisi.
Projekti käigus luuakse Euroopasse pilootprojektid, mis võtavad arvesse piirkondlikke olusid ja ringmajanduslikke võimalusi. SEA2LAND´i käigus optimeeritakse ka teisi tehnoloogiaid (täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine, ensümaatiline hüdrolüüs), mis toodavad eriahendusena valmistatud biopõhiseid väetisi nii kohalike põllukultuuride jaoks kui ka eksportimiseks.

 

    Keskkonnasäästliku umbrohutõrjealase teaduskompetentsi väljaarendamine (UMBROHI)

 

Üha karmistuvates keskkonnahoiu nõuete tingimustes seisavad põllumajandustootjad silmitsi keeruliste väljakutsetega, kuidas vältida umbrohtudest tingitud saagikadu ja toota tervislikku toitu tõhusalt ning keskkonda säästvalt. Projekti UMBROHI (september 2020 - august 2022) üldeesmärk on luua Eestisse umbrohutõrje alane teaduslik ja sõltumatu kompetents, mis võimaldab pakkuda teaduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtjate probleemidele nii lühikeses kui ka pikas plaanis ning siirata umbrohutõrje alast teavet teadusasutusest ettevõtetesse.
 
Projekti eesmärgiks on luua:
  • teaduslik ja sõltumatu võimekus nõustada põllumajandustootjaid ja -nõustajaid, kuidas vältida umbrohtude herbitsiidiresistentsust ja umbrohtudest tekkivat saagikadu üha karmistuvate keskkonnahoiu nõuete tingimustes;
  • võimekus drooni ja automatiseeritud pildianalüüsi abil hinnata umbrohtumust ja umbrohutõrje efektiivsust kogu põllu ulatuses, kasutades nutikaid IKT lahendusi ja seostades andmekäitlust põllumajanduse suurandmete süsteemiga. Saadud hinnangud võimaldavad põllumajandustootjatel teostada umbrohutõrjet säästvamalt;
  • täppisaretuse võimekus, mille eesmärk on pikas plaanis varustada põllumajandustootjaid vähem umbrohutõrjet vajavate sortidega.

 
« Tagasi