MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevus, mis see on? |
|||
Allikas: Artiklis viidatud allikaid refereeris Hanna Tamsalu, Maaeluvõrgustik 24. mrts 2020. a |
|||
"Ühistu on maailmas laialt levinud majandusliku ja sotsiaalse ettevõtluse vorm, mille põhiline erisus võrreldes teiste äriühingutega seisneb selles, et ühistutes on ettevõtte omanikud-liikmed ja kliendid ühed ja samad isikud." – nõnda algab 2012. aastal avaldatud Ühistegevuse liikme käsiraamat (Autor Jaan Leetsaar, retsensendid Kaul Nurm ja Leho Verk).
Ühistegevuse olemust aitavad selgitada juba 1995 Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu (International Co-operative Alliance) kinnitatud ühistegevuse põhimõtteid. 1. Vabatahtlik ja avatud liikmeskond 2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll 3. Liikmete majanduslik osalus 4. Iseseisvus ja sõltumatus 5. Haridus, koolitus, teave 6. Koostöö teiste ühistuliste ühendustega 7. Hoolitsus kodukoha arengu eest
Eesti Maaülikooli uuringu järeldused2020. aasta märtsis avaldati uuringu Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõjust ühistu juhtimisvõimekusele ning tootja positsioonile toidutarneahelas tulemused.
Kuigi Eesti põllumajandusühistutes on valimi ühistute näitel mitmeid probleeme juhtimiskvaliteediga, on nende puudused sügavamad, kuna Eesti põllumajandusühistustel tuleb valdavalt keskenduda ellujäämisele, mitte organisatsiooni tugevdamisele. Sageli keskenduvad ühistud juhtimisele ja mitte valitsemisele, mistõttu süvenevad lõhed suhetes nii liikmete seas kui ka liikmete ja ühistu enese vahel. Ühistu kestlikkuse määrab selle organisatsioonidisain ehk kui hästi suudab ühistu õigustada oma olemasolu põhjust, täita seatud eesmärke ja minimeerida liikmeskonna heterogeensuse mõju. Näiteid uuringu soovitustest: Ühistute peamine siht peaks olema oma suuruse ja professionaalsuse kasvatamine, mille üheks võimaluseks oleks sama tegevusala ühistutega ühinedes. Ühistutel tuleks selgitada oma moodustamise tegelikku põhjust – majandusliku õigustuseta pole ühistul peaaegu mingit võimalust saavutada äriedu. Vajalikud on ühistuspetsiifilised tulemuslikkuse mõõdikud, mis näitavad liikmetele ja juhtidele liikmeskonna tegelikke eesmärke ja kui hästi organisatsioon neid aja möödudes täidab. Ühistud peaks kasutama rohkem nõukogu komiteesid, mis toimivad liikmetele valitsemise koolipingina ja kaasavad liikmeid, kes pole veel nõukogus teeninud. Ühistud peaksid oma liikmeid koolitada - ühistul pole teadlike liikmeteta võimalik häid juhtimispraktikaid rakendada, kui liikmed ei mõista nende vajalikkust. Samuti peaks ühistud enam tähelepanu pöörama nõukogu liikmete, juhatuse ja töötajate väljaõppele. Ühistud võiks kaaluda nõukogusse ekspertide kaasamist, kes pole samaaegselt ühistu liikmed. Ühistutel tuleks tabada õrna tasakaalupunkti konformsuse (hea üldjuhtimine) ja tulemuslikkuse (strateegia ja väärtusloome) vahel. Ühistu juhtkonna ja nõukogu liikmete ülesanded on nõudlikud, kuna lakkamatult tuleb tasakaalustada mitmeid olulisi muutujaid, nagu liikmete huvide esindatus, liikmete arvamus, oskusteave, kaalutlemine, võim, legitiimsus, vastutus, läbipaistvus, õppimine, innovatsioon ja risk. Kui liikmete seas puudub ühtsus ehk liikmeskonnas valitsevad liikmete eelistuste heterogeensuse tõttu tekkinud pinged, mitte usalduslik ja loovust soosiv ühtsus, on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu pole kogukonnatunde loomisse investeerimine ressursside raiskamine, vaid see on vajalik samm edu suunas. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni, mitte vastupidi. Koostöös teeme paremini! Ühistu liikme käsiraamat, 2012
Vaata ka Ühistegevuse teadmussiirde programmi kodulehte yhistegevus.emu.ee Ühistegevuse teadmussiirde programmi teabematerjalid ja käsiraamatud:
vt ka Maaeluvõrgustiku ühistegevuse teemalehte (2009-2013) SIIN |