POSTIMEES (1933): Konsulent advokaadi ametis |
Allikas: Postimees nr 23, 28. jaanuar 1933 14. mai 2020. a |
Kirjaviis muutmata. Rohkem tuleb tegemist teha nõuandega, kuidas wölgasid korraldada, kui põllumajandusnöuandega.Üle maa on laiali paisatub põllumajanduslikkude nõuandjate wõrk. Neid on igal alal. Omal ajal, kui iga ala end tasus, oli päris arusaadaw, et nõuandega, olgu siis mis tahes alal, oli tarwis süwendada seda ala. Praktilised näpunäited olid tarvilikud ja neid kasutati ka. Kuid nüüd, kus terwe põllumajandussaaduste turg päris segi paisatud, ei tea enam keegi midagi soowitada ega küsija küsida. Ometi töötab konsulentide wõrk endiselt ja pea endises koosseisus. Mida siis praegusel ajal asjatundjal põllumehele ütelda on, ehk põllumehel asjatundjalt küsida, sellest pajatab Tartumaa nõuande korraldaja agr. E. A n d e r s o n järgmist: Hirm karja wähendamise pärastSelle küsimuse lahendamiseks ongi konsulentide tegewuses piigi teravik juhitud. Püütakse asja korraldada nii, et juhul kui mõningate põllumeeste poolt karja wähendamisele tahetakse asuda, siis selle ohwriks enne kõike nõrgaväärtuslikum karja osa satuks. Teiselt poolt kaalutakse ning otsitakse igat wõrmalust ja abinõud et karja wähemalt tema toodangu osas endisel kõrgusel hoida, et löögitvalmis olla, kui turutingimused awarduvad. Ülalnimetatu ongi üks tähtsamaid silmapilgu probleeme. Wiimasele tuleb praegu kohati, Tartu maakonnas, tõsiseid raskusi möödunud harukordse põuase suwe tagajärjel esinenud saakide tuntaw kahanemine. Ühenduses karjamajandusega tuleb konsulentidel kaudselt tegutseda sootu teise tegewusalaga, nimelt loomaliha ümbertöötamise ja alalhoiu kursuste korraldamisega. Wiimane on tüübiline põllumajanduse kriisiaja pilt. Waremalt sääraseid üritusi ei tuntud. On ju tawaliseks olukorraks, et põllupidaja vanemat praaklooma müües saab tema eest lihunikult vaid naha hinna ja selles osas ongi „worstikeetmise" kursustega tahetud vastu astuda. Jagatakse oskuseid, kuidas loomaliha kodusel teel umber töötada ning alal hoida. Maal walitseb nimetatud kursuste wastu elaw huwi. Ei jõuta praegu niipalju instruktoreid anda kui nõutakse. Elva piirkonnas on seda küsimust sootu teistel alustel lahendatud. Seal liikuwat talust tallu kutseline worstikeetja, kes teatawa tasu eest looma tapab ja liha worstideks keedab. Mehel olla tööd rohkesti, liiati nüüd, kunas pühad lähenemas. Praegu nõuab põllupidaja tallu jõudnud konsulendilt „majapidamise-arsti" oskust.Tuleb üles otsida tehtud wigu, sageli nõu anda raskustesse sattunud põllupidajale, kuidas wõlgade keerisest wälja rabeleda jne. Konsulent, kui ta tahab oma ülesandeid edukalt teostada ja põllumehe usaldust teatawa määrani wöita — peab olema tuttaw õigusteadlike küsimuste ja keeruliste pangandusoperatsioonide wallas. Wiimast läheb praegu wäga mitmel ja mitmel juhul waja. Spetsiaal, põllumajandusharru puutuw nõuanne jääb enamik juhtumeil seetõttu tagaplaanile. Muidugi on ka niisuguseid talundeid, kes tagasihoidlikult elanud ning kohustuse koormatusest wabad, kuid maakonsulendi arwates ei tohiks ka wõlgadesse sattunud põllumeestele alati kiwi heita. On ju neid, kes oma süü läbi raskustes waewlewad ja konsulendi abi järele hüiawad, kuid suurem osa on raskustesse sattunud just turutingimuste laiaulatuslikkude muutuste tagajärjel. Eriti Tartumaa, kui põllumajanduslikult arenenum tsentrum kannatab selle all märksa suuremas osas kui mõni teine maakond. Wiimasel ajal on agronoomilise nõuande osas märgata huvi tõusu aianduslike küsimuste suunas. Selleks on hoogu annud puuwilja wördlemisi soodsad hinnad ja ekspordi wõimaluste tõus. Praegugi töötawad aiandusnõuandjad hoogsalt aiandusplaanide kallal, milliseid tahetakse ellu rakendada moodsa aia rajamisel. Omast kohast osutub takistuseks eeltoodule istutamispuude wördlemisi kõrged hinnad, mis ei taha lubada täies ulatuses kawatsuste teostamist. Küsitakse: Kuidas pean ma talitama, et raskusi wöita?
|