UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Linn ja maa ehk sõnadel on tähendus

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 20. mai 2020. a

Kas oled pannud tähele, mida Sa mõtled, kui kuuled sõnu "linn" ja "maa"? Kas pole mitte nii, et linnaga (ingl k urban) seostame modernsust, innovaatilisust, midagi, mis on suunatud tulevikku jne. Samal ajal kui maapiirkonnast (ingl k rural) rääkides tulevad silme ette vaesus, vanamoodsus, lisaks pannakse maapiirkonna ja põllumajanduse vahele võrdusmärk jms. Küll aga teame me kõik, et tänapäeval on ka maapiirkonnad vägagi modernsed kohad elamiseks. Maikuu alguses toimus veebi vahendusel Euroopa Liidu riiklike maaeluvõrgustike töökohtumine, kus üheks teemaks oli maaelu narratiivi muutmine. Muuhulgas tegi kohtumisel Rootsi esindaja ettekande teemal "Maa ja linna tasakaal". Esitlusest tuli välja ka see, et mingil põhjusel räägitakse maapiirkonna puhul toetustest, kuid kui linnas midagi toetuse abil tehakse, siis nimetame seda investeeringuks. Ka maaettevõtted seostuvad meile kui millegi väikse ja väetiga, millele peab kaasa tundma. Maaelu narratiivi muutmine   Hea näide on Euroopa Liidu arukate külade algatus, et muuta avalikkuse ja ka maapiirkonna elanike endi kuvandit maapiirkonnast ja maal elavatest inimestest. Arukate külade temaatikat on koondanud maaeluvõrgustik oma veebilehele www.maainfo.ee/smartvillages. Ka praegune kriis on mõjunud maapiirkonna kuvandile pigem positiivselt. Seda saab kirjeldada väga lühidalt: puud riidas, vesi kaevus ja kartul maas. See on see miski, mis annab meile turvatunde, mis omakorda on üks oluline osa sellest, et saaksime oma elust rõõmu tunda.  Ka maaeluvõrgustike töökohtumise aruteludest tuli välja huvitav võrdlus: Maapiirkond on justkui meie vanemad, keda me häbeneme, kui meil kõik hästi on, aga kui tekib mingi jama, siis on see esimene koht, kust abi küsida, kuhu minna. Maaelu kuvandi muutmisele saab kaasa aidata heade näidete esile toomisega, hea kommunikatsiooniga ning tehes koostööd linnapiirkondadega. Eestis on juba praegu väga palju ära tehtud erinevate suurte sündmustega nagu Avatud talude päev, Maal elamise päev, erinevad festivalid ja kohvikutepäevad jne, mis toimuvad tavapäraselt suviti kõikjal üle-Eesti. Soome kõige pessimistlikum küla Foto: Saila Huusko, www.bbc.com/worklife     Üks näide Soomest, kuidas ühele n-ö kolkalinnale reklaami saab teha. Puolanka linn oli ajakirjanduses pidevalt erinevate negatiivsete asjade pärast, mispeale elanikud otsustasid selle omaks võtta, et nad elavad Soome kõige viletsamas linnas. Nüüd on linnake tuntud kui kõige pessimistlikum linn Soomes ning kõik teavad seda linna nimepidi. Enne linna on üleval suured sildid "Kas Sa oled eksinud? Jõuad Puolankasse." või "Varsti Puolanka. Sul on veel võimalus ringi keerata". Pessimismist on tehtud bränd. Linnakeses korraldatakse pessimismi festivali, muusikali ning on olemas veebipood. Seega, kui nõustuda faktidega ning mitte unistada, et linnakesse hakkab kunagi palju elanikke tulema, siis elu selles linnakeses on täiesti võimalik. Loe inglise keelset artiklit SIIT Koostöö linna ja maa vahel Samas on vajalik ka koostöö linna ja maa vahel, nende omavaheline sümbioos, mis tähendab seda, et me ei tohiks neid omavahel vastandada, sest linn vajab maapiirkonda ja vastupidi. Soomes viidi läbi uuring, kus linna ja maa sümbioosi hinnati läbi kümne elemendi.   Allpool on kümme sümbioosi elementi, mida uuriti linnas ja maal, ning mõned esile tõstetud seosed: 1. Majapidamised Noorte seas on üha populaarsem minna maale elama. Paljudel on linna- ja maakodu. Kaugtöö on üha populaarsem. 2. Energia Energia tootmine linnas sõltub energiaallikate olemasolust maapiirkonnas. 3. Toit Toit tuleb maapiirkonnast ning peamiselt tarbitakse seda linnas. Toiduga varustamine sõltub maapiirkonna elujõulisusest. 4. Vesi ja õhk Soome vee- ja õhukvaliteet on maailmas üks kõrgemaid. 5. Tööhõive Inimesed pendeldavad linna- ja maapiirkonna vahel. Linn on muutnud tööhõive struktuuri. Üha rohkem tehakse kaugtööd ning lairiba ühenduse olemasolu on muutunud elutähtsaks. 6. Elustiil Iga kolmanda soome elaniku ideaalkodu asub maapiirkonnas. 7. Toormaterjal Väliskaubandus on Soomes oluline sissetuleku ja heaolu allikas. Suurem osa Soome toormest pärineb metsast, põldudelt ja kaevandustest. 8. Ehitus Kiire linnastumine on kasvatanud nõudlust ehitusprojektide järele neis piirkondades, kus elanike arv kasvab. Ehituseks vajaminev materjali tuleb enamalt jaolt maapiirkonnast. 9. Teenused Teenused teevad elamise võimalikuks nii maal kui ka linnas. Igapäevaste teenuste ja koolide olemasolu võimaldab inimestel kolida maale elama. 10. Turism Linn ja maa koos muudavad Soome atraktiivseks sihtkohaks nii sise- kui välisturistile. Peamised turismisihtkohad maapiirkonnas on looduspargid ning aktiivsed tegevused, nt paadiga sõit, marjade korjamine, jaht, kalastus, fotograafia jne. Vaata lühiülevaadet Soomes tehtud uuringust SIIT