EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Aller: Euroopa roheleppe rakendamine nõuab liikmesriigikeskset lähenemist

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade
9. juuni 2020. a

Euroopa rohelises kokkuleppes seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamine nõuab liikmesriigikeskset lähenemist, ütles maaeluminister Arvo Aller täna, 8. juunil Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverentsil, kus Euroopa Komisjon tutvustas roheleppe strateegiate „Elurikkus“ ja „Talust taldrikule“ põllumajanduslikke aspekte.

„Mõlemad strateegiad on olulised ning keskenduvad ökoloogilise jalajälje vähendamisele toidutootmises, toidu kvaliteedile, toiduga isevarustatuse tagamisele ja toiduohutusele. Samuti on suund võetud tarbijakesksemale lähenemisele,“ selgitas videokohtumisel osalenud maaeluminister.

Strateegiad näevad ette põllumajandustootmises taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamist ning veterinaarmeditsiinis antibiootikumide kasutamise piiramist. Eesmärk on 25 protsenti põllumaast võtta kasutusele mahemaana ja anda 10 protsenti põllumajandusmaast n-ö loodusele tagasi, tuues põllumajandusmaastikesse elurikkust ja liikumiskoridore.

Arvo Aller rõhutas oma sõnavõtus, et kuna erinevad vähendamise eesmärgid on seatud Euroopa Liidu üleselt, siis on oluline arvestada liikmesriikide oludega. „Kindlasti ei tohiks asetada ebasoodsasse olukorda liikmesriike, kes juba praegu majandavad teistega võrreldes keskkonnasõbralikumalt. Nii näiteks on Eestis taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine juba praegu teistega võrreldes tagasihoidlik. Nende kasutamise vähendamine ühtse protsendiga mõjutaks olulisel määral saake ja maakasutust. Täiendavate piirangutega koondub põllumajandustootmine intensiivselt üksikutesse piirkondadesse. Sellise olukorra vältimiseks tuleb strateegiate elluviimisel rakendada liikmesriigikeskset lähenemist,“ ütles Aller.

Suuremat paindlikkust nõuavad ka elurikkuse strateegias välja pakutud keskkonna säästmisele keskenduvad aspektid. Siingi peaks jääma liikmesriikidele vabadus valida sobivaimad meetmed keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. „Täpsustamist vajab, mida peetakse silmas kõrge mitmekesisusega maastikuelementide all, millega plaanitakse 10 protsenti kasutuses olevast põllumaast loodusele tagasi anda,“ märkis Aller, kes tõi meie eripäradena välja poollooduslikud kooslused ja metsarohkuse.

Eesti jaoks pettumuseks pidas Aller seda, et komisjon vaatas mööda otsetoetuste ühtlustamise vajadusest. „Komisjoni välja töötatud uus ettepanek ELi eelarveks aastatel 2021–2027 ei sisalda endas täiendavaid sätteid madalamate otsetoetustega liikmesriikide järeleaitamiseks. Euroopa siseturu toimimiseks ja ebavõrdsete konkurentsitingimuste vähendamiseks on vaja otsetoetuste võrdsustamise nimel tõsiselt pingutada,“ ütles Aller. „Samas on positiivne, et maaelu jaoks on ette näha eelarvetõusu, mis rakendub eeldusel, et ELi taaskäivituskava heaks kiidetakse.“


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo