EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused XII - soovitused: innovatsioon

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
7. juuli 2020. a

TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Avaldame tulemusi osade kaupa.

Kirjeldatud soovitused tuginevad intervjuude ja küsitluse käigus kogutud andmetel, kus keskenduti eelkõige teadmussiirde tegevuste parendamisele. Erinevate stsenaariumide võimalikku mõju analüüsimist uuring ette ei näinud.


 „Innovatsiooni kirjeldatakse sageli kui uut ideed, mis osutub praktikas edukaks. Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, aga ka mittetehnoloogiline, organisatsiooniline või sotsiaalne. Innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsoonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes. Uus idee võib olla uus toode, tava, teenus, tootmisprotsess või korraldamisviis jne. Selline uus idee muutub innovatsiooniks ainult siis, kui see võetakse laialdaselt omaks ja see tõestab oma kasulikkust praktikas“.

Allikas: Guidelines on programming for innovation and the implementation of the EIP for agricultural productivity and sustainability, 2014


Eestis on piisavalt palju teadusasutusi, kes tegelevad biomajandusega, s.t bioloogilise ressursi, põllumajanduse tegevusalade ja toiduteadusega. Teadusasutuste tase on hea, kuid seni on küsitavusi tekitanud roll nõuandeteenistusele ja koolitustele lisandväärtuse andmisel.

Intervjuude käigus leiti, et õppejõud ja teadurid võiksid olla need, kes konsulente täiendavad. Praktikas on võimalik ka olukord, kus mingi osa tööajast on õppejõud ka konsulent sarnaselt olukordadele, kus teadlane tegutseb lektorina ettevõtjate koolitamisel.

Ettevõtete toetusvajaduse küsitluses paluti vastajatel teadmussiirde teemas ühe küsimusena märkida, milliseid tegevusi rakendades planeeritakse tuua ettevõttesse järgneva kolme aasta jooksul uusi teadmisi. Töötajate koolitamist planeeris valdavalt üle poole põllumajandustootmise või toidutöötlemisega tegelejatest ning nõustamisteenust või konsultatsiooni planeeris 49% toidutöötlejatest ja 62% põllumajandustootjatest. Väliseksperdi palkamist reeglina ette ei nähtud, samuti olid mentori kaasamise osas hinnangud valdavalt negatiivsed.

Uurides ettevõtjatelt nende arvamust koostöövajadusest teadusasutusega selgus, et reeglina ei näe üle poolte kõigist ettevõtetest selliseks koostööks vajadust. Ettevõtetest, kes ei ole seni teadusasutusega koostööd teinud, on koostööst teadusasutusega huvitatud olenevalt tegevusalast 11–32%. Põhiliseks takistuseks nimetatakse ressursipuudust, s.t nii aja, töötajate kui raha puudust.

Teadlastega koostööd teinud ettevõtted nimetasid koostöö takistustena muuhulgas sobivate valdkonnaspetsialistide puudumist Eestis ning ülikoolides vastava pädevuse puudumist, vahendite puudumist pikemaks koostööks ning infolekke kartust.

Soovitused arendamiseks

Innovatsiooniprojektide süsteemi ja vastavate meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav teha valikuid järgmiste variantide vahel:

Variant 1 – jätkub seni praktiseeritud innovatsiooniprojektide rakendamise skeem, sh rakendusuuringute tellimine MEM koordineerimisel ja MAK innovatsiooniklastrite toetamine.

Variant 2 –MAK innovatsiooniprojektide toetuse taotlemine muudetakse kaheetapiliseks koos täiendava nõustamise loomisega. I etapis selekteeritakse välja potentsiaalsed ideed, II etapis esitatakse hindajaele terviklik projekti elluviimise kava.

Variant 3 – toetatakse vaid neid MAK innovatsiooniprojekte, kuhu on kaasatud nõuandesüsteem või innovatsiooni edendaja välisriigist, projekti ideega sarnaste tegevuste praktikatest õppimiseks.


Pikaajaliste temaatiliste tegevuskavade elluviimise toetamine senise üksiktegevustele keskendunud toetuste praktika asemel tihedas koostöös sektori esindusorganisatsioonide, teadus- ja arendusasutuste, valdkonna teiste koolitajate või nõustamisteenuse pakkujatega (sarnasus MAK innovatsiooniklastrite rakendamisega). Pikaajaline rakendamine tähendab vähemalt kümneaastast ühesuunalist arengut, võimalikust kriitikast hoolimata.


Innovatsiooniprojektide nõustajate kompetentsi väljaarendamine (sh projekti raames loodavate võrgustike säilitamise metoodika osas) ning vahendite broneerimine innovatsiooni-nõustajate kasutamiseks vähemalt kogu projekti elluviimise vältel. Võrreldes senise nõustamise käsitlusega, kus konsulent pakub ettevõtjale võimalikke lahendusvariante, vajavad innovatsiooniprotsessid oskuseid koostöövõrgustike toetamiseks (võrgustike loomine, ühendamine jne).

Innovatsioonikoostöö projektidesse ja teadmussiirde programmidesse (PIPid) konsulentide kaasamisele rohkema tähelepanu pööramine. PIPide tegevuste tulemused peaksid olema kasutatavad kõikidele tootjatele, mistõttu on soovitav, et konsulendid oleks sisuliselt rakendusuuringutega ja infovahetusega kursis. Nii on võimalik, et konsulent jagab asjakohast teavet teadlikult edasi.

Innovatsiooni edendavate tegevuste arendamine ühises infoväljas, korraldades meetmeüleseid tegevuste elluviijate kokkusaamisi. Rohkem tähelepanu võiks pöörata agroäride ja konsulentide infovahetuse suurendamisele. Ülikoolid võiks teadlasi premeerida ettevõtjatega koostöö tegemisel ja teabe levitamisel, näiteks teadlase karjäärimudeli raames.


Innovatsiooni ja teadusprojektide tulemuste tutvustamiseks eraldi lühimaterjalide koostamine või tootjate otseteavitamise sisseviimine vastavalt tema tegevusalale. Valminud uuringute aruanded on endiselt liiga pikad ning tootjad ei jõua neid lugeda ja seetõttu ei olda arengutega kursis. Ühtlasi ei ole samadel põhjustel arengutega kursis lektorid ja konsulendid.

Euroopa tasandil innovatsiooni edendamiseks loodud süsteem EIP-AGRI vahendab erinevate riikide tulemusi ja häid praktikaid, kuid Eesti ettevõtjateni jõuab teave harva, kas siis informatsiooni ülekülluse või keelebarjääri tõttu. Materjalide koostamiseks ja levitamiseks oleks võimalik kasutada nõuandesüsteemi või maaelu-/innovatsioonivõrgustikku, eraldades selleks tegevuseks piisavalt inimressurssi ja raha.

Teadustööde ja innovatsiooni tulemuste tutvustamise integreerimine valdkondlike infopäevade ja koolituste hulka (nö kohustuslik osa). Teadustulemustele ja innovatsioonile tähele-panu juhtimine peaks olema toetatavate koolituste üheks eesmärgiks. Teaduse populariseerimine ei saa olla ametkondlik nõue vaid pigem hea praktika, mille rakendamist jälgitaks monitooringute käigus kas innovatsioonivõrgustliku või nõuandesüsteemi juhtiva üksuse poolt. 


Innovatsiooniprojektide hindamiskriteeriumite muutmine. Väliskoostöö suurendamiseks ning innovatsiooni arendamiseks Eestis tuleks kaaluda taotluste hindamiskriteeriumite muutmist, eelistades välisekspertiisi kaasavaid taotlusi.

 

 Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid 

August 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
Märka LEADERit 2.0 VIDEOKONKURSI videod
EUROOPA VÕRGUSTIK: Otsitakse eksperte maaelu pikaajalise visiooni #rural2040 töögruppi
Märka LEADERit 2.0 Rahva Lemmiku valimine lõppenud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Piirkonna areng (1)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Koostöö ja kaasamine (2)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Uuenduslik (3)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Keskkonna- ja kliimasõbralik (4)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Parimad LEADER rahvusvahelised koostöö projektid (6)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER suveseminar
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi "Märka LEADERit 2.0" tunnustusüritus

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo