TAUST
Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid.
Avaldame tulemusi osade kaupa.
Kirjeldatud soovitused tuginevad intervjuude ja küsitluse käigus kogutud andmetel, kus keskenduti eelkõige teadmussiirde tegevuste parendamisele. Erinevate stsenaariumide võimalikku mõju analüüsimist uuring ette ei näinud.
Termin „teadmussiire“ oli intervjueeritute jaoks valdavalt abstraktne mõiste, teatakse nõuandesüsteemi, koolituste korraldajaid ja teadusasutusi.
Võrreldes 2018. aastal toimivat teadmussiirde süsteemi varasema perioodiga (2013), oli ettevõtjate ja teadustöötajate hinnangul varasem teadmussiirde korraldus parem. Koolituste korraldajate hinnangul oli varem teabe levitamiseks keerulisem toetust taotleda, sest soovijaid oli palju. Nõuandesüsteemi osas olid intervjueeritavad kõige kriitilisemad ja arvamused ka kõige negatiivsemad, st esines arvamus koostöö kadumise kohta, süsteemi killustamise ja negatiivne hoiak riikliku teenistuse tegevusele.
Uuringu käigus ilmnes, et teadmussiirde süsteemi osaliste vahel puudub usaldus ning sellest lähtuvalt esineb tõrkeid omavahelises suhtluses Teadmiste levikuga seotud organisatsioonid ootavad valdavalt Maaeluministeeriumi juhiseid ja seavad oma tegevused selle järgi. Teadmussiirde korraldamine projektipõhiselt on loonud olukorra, kus keskendutakse projekti täitmisele kuni selle tähtaja lõpuni. Tegemist on AKISe toimivuse seisukohast kriitlise probleemiga, mis vajab kohest tähelepanu.
Küsitluses viitasid mõned ettevõtted teadmatusele, millist koostööd saab teadusasutustega teha ja kuidas seda üldse tehakse.
Soovitused arendamiseks
Infovahetuse ja koostöö suurendamiseks ning vastavate meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav teha valikuid järgmiste variantide vahel:
Variant 1 – jätkub seni praktiseeritud infovahetus, kus koostöö ulatust mõjutavad üksikud toetusmeetmed.
Variant 2 – infovahetus integreeritakse multifunktsionaalseks tervikuks teadmussiirde ja nõustamise ühise tegevuskava rakendamisega, kaasates mh maaeluvõrgustikku.
Variant 3 – infovahetus korraldatakse innovatsioonikoostöö kaudu, keskendudes innovatsiooni alase nõustamise ja koolituste toetamisele. Innovatsiooni ja keskkonnakaitsega mitteseotud koolitused ja nõustamine jäetakse toimima turumajanduse tingimustes.
AKISe käsitlemine ühe multifunktsionaalse tervikuna: innovatsiooni, koolituste, uuringute ja nõustamise korraldamine koostöös. Maaeluvõrgustik võiks olla teadmussiirde orgaaniline osa. Teabelevi ja nõustamisega tegelevad organisatsioonid saavad teenuseid pakkuda vaid siis, kui süsteemide järjepidevus ja piisav rahastamine on tagatud pikema aja jooksul.
Piirkondliku koostöö arendamine – koolitustegevuste korraldamine pigem piirkondades koos kohalike organisatsioonidega ja vähem tõmbekeskustes.
Nõuandesüsteemi turundamine, rakendades konsulente süstemaatiliselt ka teadus- ja innovatsiooniprojektides, koolitamisel ja massimeedias.
Innovatsioonitegevuste ja heade praktikate võimalikult laialdase tutvustamise tagamine erinevate meediumide vahendusel: nii kohtumistel ja nõustamise kägus, nii õppevideote kui infomaterjalidena või uudiskirjadena. Materjalide valmimise kohta võiks viia sisse tootjate otseteavitamise vastavalt tema tegevusalale.
Ühiste koolituste korraldamine konsulentidele, nõustajatele, lektoritele, teadlastele ja innovatsiooniprojektide eestvedajatele. Pädevuse kasvatamisel pole vahet, kas nõustaja tegutseb eraturul või mitte.
Uute kompetentside omandamise soodustamine konsulentidele ja nõustajatele, lähtuvalt suurenevast digitaliseeritusest ja koostöövajadusest. Individuaalse nõuandeteenuse osatähtsus tulevikus väheneb ja e-teenuste osakaal suureneb ning see toob kaasa vajaduse omandada uusi kompetentse.
Välisriikide parimate praktikate levitamise toetamine. Eesti teadus ei suuda lahendada kõiki praktilisi probleeme, mis tootjatel ette tulevad. Maailmas levinud praktikate tutvustamise tähtsustamine on oluline ja seda on soovitav tellida konsulentidelt või valdkondade arendamise eest vastutavatelt spetsialistidelt võimalikult kiireks edasiandmiseks Eesti ettevõtjatele ja organisatsioonidele.
Digitaalse teadmiste allika ehk teabesalve rakendamine, mis koondaks infot nii teabe salvestamise kui tekstide koostamise ja olemasoleva teabe koondamise teel. Selleks sobiks näiteks ühtse meeskonna juhitud infoportaal, mis koondaks erinevate teadmussiirde süsteemis osalejate infot ning juhiks aktiivselt infovoogu süsteemi sees. Sisu loomine võib toimuda nii erinevate valdkondade eest vastutajate kui ka infoportaali haldaja poolt. Sellise teabesalve haldamine vajab jätkusuutlikuks tööks eraldi pidevat rahastamist.
Olemasolevate veebiportaalide analüüsimine – oleks vajalik läbi mõelda, kas kõikide süsteemis osalevate osapoolte info jagamist on efektiivsem teha läbi ühe veebiportaali või läbi valdkondlike veebiportaalide. Vabaturusüsteemis jäävad täiendava suunamiseta eeldatavasti eraldiseisvaks nõuande, maaeluvõrgustiku ja teadmussiirde (teadlastega koostööprojektide) veebiportaal.
Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles