FIE LEEDI TALU: Röstitud heinast biogaasi tootmine |
||||||||||||
| 3. detsember 2020. a | ||||||||||||
Millist probleemi projekt lahendab? Hinnanguliselt ei kasutata Eestis puuduva nõudluse tõttu niidetud rohumassist minimaalselt 200 000 tonni heintaimi, mis jäetakse igal aastal bioloogiliselt lagunema. 2017. aastal oli Eestis tootmisest kõrvale jäetud hooldatavat põllumajandusmaad ühtse pindalatoetuse taotlejatel kogupindalaga ligikaudu 125 000 hektarit, millest ligikaudu poolt kasutavad taotlejad, kelle põllumajanduslik tegevus piirdubki rohumaade hooldamisega. Projekti käigus leitud parima tehnoloogia rakendamisel oleks maapiirkondades väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel võimalik sellise tooraine väärindamine, mille müügimahu potentsiaal oleks kümneid miljoneid eurosid aastas.
Vasakul fotol: Eesti Maaülikooli, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna laborant Merike Kissa, tegeleb kasvuruumis röstitud heinaga rikastatud happelise mulla taimkatsetuste kasvunõude kastmisega. Projekti tulemused Projekti eesmärk oli testida erinevaid termilise töötluse tehnoloogiaid ning hinnata nende majanduslikku potentsiaali koosmõju kaudu. Protsessi ühe võimaliku saadusena koguti andmeid biosüngaasi tootmise võimaluste kohta ning hinnati kirjandust analüüsides sellise gaasi kasutamise potentsiaali põllumajandusmasinates. Tehtud uuringu põhjal saab väita, et tehniliselt on heina gaasistamise tulemusena saadava biosüngaasi tootmine võimalik. Arvutustest selgus, et teadaoleva tehnoloogia baasil ei ole sellise gaasi tootmise omahind ja masinatele vajalikud ümberehitused ilma riiklike toetusteta otstarbekad. Projekti tulemuste põhjal saab väita, et heinast biokütuste tootmine võib olla kasumlik ning konkurentsivõimeline, kui liita süsteemile täiendavad tehnoloogiad, mis annaksid ringmajanduse põhimõttel täiendavaid saadusi ja teenuseid. Heina röstimiseks kasutati ülekuumutatud auru (SHS), mille käigus on võimalik lenduvate osakeste kondenseerimine ning eraldamine. Sellise süsteemiga saab toota lisaks süngaasile erinevaid biokemikaale, näiteks metanooli, äädikhapet, furfuraale jne. Aga ka tahkeid, süsinikku maapõue siduvaid mullaparanduskomponente, mis kokku annavad positiivse rahavoo. Katsetused kinnitasid, et saadud tooted ja võimalikud lisateenused laseksid väärindada loomadele sobimatu heina, raiejäätmed vms bioloogilised jäätmed ligikaudu tuhande euro väärtuseni ühe toorainetonni kohta.
Projekti konsultant Tommy Biene, BRM TB OÜ ja töögrupi ühe teadusrühma juht Dipl.-Ing. Siegfried Egner, Fraunhofner IGB, Stuttgardi laboris protsessisaaduste katsetusel. Foto: Allan Vrager
|
||||||||||||
