Igaüks, kes on kokku puutunud Euroopa fondidest raha taotlemisega, teab, et sellega kaasneb päris palju tehnilist tööd, mis nõuab taotlejalt palju energiat ja oskuseid.
Mõnikord võib paberimajandus ja lõputu aruandlus muutuda takistavaks teguriks ning pärssida maapiirkondade "sädeinimeste" ja ka maanoorte motivatsiooni oma ideid teoks teha.
 |
|
LEADER tegevusgrupid Tartumaa Arendusselts ja Saarte Koostöökogu on väikeprojektide toetamiseks kasutanud vihmavarjuprojekte (ingl umbrella project), kus tegevusgrupp võtab endale administreerimise koormuse, olles ise projekti põhitaotleja ja rahastades erinevaid alamprojekte. |
Selline meetod võimaldab lihtsamalt toetada väikeprojekte, julgustades inimesi olema ettevõtlikumad, andes võimaluse ka neile, kes muidu projektimajandust pelgaksid, aga tahaksid siiski midagi maapiirkondade jaoks ära teha. Näiteks võib antud süsteem olla motiveeriv noortele, kes pole veel täisikka jõudnud ja ei saa seetõttu mujalt oma tegevustele toetust taotleda.
Loomulikult on tegevusgrupil vihmavarjuprojektide toetamiseks välja töötatud kindlad reeglid, mida taotleja peab jälgima, kuid kogu protsess ei kustuta pealehakkamise indu, vaid loob pinnase uute ideede tekkimiseks.
Tartumaa noortefond
Tartumaa Arendusselts veab koostöös Tartumaa Noortekogu, Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendusega projekti "Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored", mis töötab LEADER-meetme katuseprojektina ja mida kutsutaks ka noortefondiks. Projekt on olnud edukas, mida tõestab ka maaeluvõrgustiku konkursi "Märka LEADERit 2.0" koostöö ja kaasamise kategooria parima tiitel.
Projekti eesmärk on luua Tartumaa noortele võimalused oma ideede elluviimiseks ning seeläbi kujundada parem elukeskkond. Soov on tõsta piirkonna noorte võimekust ning luua eeldused ettevõtlike ja aktiivsete noorte arenguks. Projekti alguses koguti noored ja noorte mentorid kokku ning uuriti, missugusest Tartumaast nad unistavad.
Noorte mõtetest vormus Tartumaa visioon aastaks 2035 - Tartumaa on noorusliku mõtteviisiga roheline ja säästlik piirkond, kus on aktiivsed kogukonnad ja suurepärased võimalused mitmekülgse ettevõtluse arendamiseks. Avatud haridus toetab noorte ettevõtlikkust igakülgselt. Noored viivad ellu ägedaid ideid ja korraldavad suurüritusi. Piirkonna koostöövõimekus on suur ning toimib kiire internet ja tihe transpordiühendus.
 |
|
Visioonist lähtuvalt moodustati valdkonnad, mis tüüpi projektidele noored toetust sooviksid.
Noorte väikeprojektidele saab toetust küsida järgnevate teemade raames: ettevõtlikkuse ja sotsiaalsete oskuste arendamine, tervislik eluviis ja puhas keskkond, aktiivsed kogukonnad ja piirkonna eripära arendamine ning avatud haridus ja mitmekülgsed õppimisvõimalused.
|
Noortefondi taotlusvoorud toimuvad 3-4 korda aastas, kuhu saavad projekte esitada kõik Tartumaa noored vanuses 12-26 aastat. Projektijuhtidel on üldjuhul abiks mentor, kes on enamasti kohalik noorsootöötaja, huvijuht või õpetaja. Esitatud projektidele saadetakse esmalt sisuline tagasiside ning aidatakse ideed täpsustada ja arendada. Seejärel koguneb lõpphindamiskomisjon, kelle töö tulemusena pannakse kokku esitatud projektide pingerida.
|
Sinna kuuluvad nii erinevate noorteorganisatsioonide esindajad kui ka noored ise. Toetuse saanud projektijuhtidega võetakse ühendust ning vajadusel pakutakse jooksvat tuge projekti igas etapis.
Noortefondist on pea 11 tegutsemisaasta jooksul toetust saanud ligi 130 noorteprojekti. Näiteks on loodud Alatskivi kultuurilugu tutvustav lauamäng, organiseeritud väljasõite ja laagreid, kooliballe, kiikingu võistlusi, huviringe, välja antud noortele suunatud luulekogu, korraldatud loodus- ja matkapäevi jpm.
|
|
 |
"Noortefond on nüüdseks piirkonnas tuntud ning endiselt väga vajalik ettevõtmine. Kuna tegemist on üsna ainulaadse võimalusega terves Eestis, on mitu teist piirkonda noortefondi projektide vastu huvi tundnud. Noortefondi lihtsustatud projektide taotlus- ja läbiviimisvõimalused julgustavad ka nooremaid ning uusi noori oma ideedele toetust taotlema. Noortefondi projektid on jõudnud igasse Tartumaa valda, sh paljudesse koolidesse ja noortekeskustesse, ning aidanud seeläbi luua noortesõbralikuma keskkonna" ütleb kokkuvõtvalt Tartumaa noortefondi koordinaator Martin Tikk.
 Rohkem infot SIIT
Saarlaste "vihmavari"
Saarte Koostöökogu vihmavarjuprojektide toetamisega alustati alles hiljaaegu, kuid on toetatud juba mitmeid põnevaid ettevõtmisi.
 |
|
"Hoo andmine kogukonna koostöövõrgustikele!" on ühisprojekt, mille eesmärgiks on hoogustada rohujuuretasandil algatatud tegevusi elukeskkonna rikastamiseks ning piirkonna tuntuse tõstmiseks. Ühisprojekti raames ja eelarvest toimubki jooksvalt vihmavarjuprojektide taotluste vastuvõtmine.
Vihmavarjuprojekt on lihtsustatud võimalus, et viia ellu tegevusi ehk väikeprojekte, mis on toetatud läbi Saarte Koostöökogu ühisprojekti. Seejuures on Koostöökogu, kui "vihmavari", vastutades tegevuste abikõlblikkuse, rahastuse ning aruandluse eest PRIAga. Toetuse saaja ülesanne on lubatud tegevuste ellu viimine.
|
Eelkõige toetatakse tegevusi, millega soovitakse võimendada, anda lisaväärtust ja uut hingamist kogukonnas juba toimuvatele traditsioonilisele tegevustele ja sündmustele. Eeldades, et toetus annab võimaluse lisada senisele traditsioonilisele sündmusele või tegevuse uue nüansi, mis on mingil moel esmakordne ja uudne. Oluline on, et kutsutakse ellu uusi algatusi, mõtteid ja ideid, mis rikastavad Saare maakonna kultuuri-, spordi- ja külaelu omanäoliste sündmuste ja tegevustega ning tegevus annaks hoogu olemasolevatele koostöövõrgustikele ja uute tekkele.
Taotlejaks võib olla: sõpruskond, naabruskond, külaselts, MTÜ, huvirühm, seltsid ja võrgustikud koos, määrates endale füüsilisest isikust esindaja ehk kontaktisiku.
|
Väikeprojektide rahastamise või mitterahastamise otsuse teeb Saarte Koostöökogu juhatus väga paindlikult.
Otsus tehakse taotluses kirjeldatud tegevuste vajalikkuse põhjenduse ja eelarve sobivuse alusel. Vajadusel küsitakse taotlejalt täiendavat infot või kutsutakse taotleja oma planeeritavaid tegevusi tutvustama. Otsuse saab taotleja väga mõistlik aja jooksul, tavaliselt kulub selleks kõige rohkem kaks nädalat.
Saarte Koostöökogu on "vihmavarjuks" olnud mitmetele tegevustele, näiteks on toetatud festivali Ilu elab läbiviimist Muhus, aiasõprade õppepäeva, noorte 5-päevast kiirkursust "Merega sõbraks!" ja maalilaagrit "Ruhnu nägu". Kuid inspireerivaid projekte, mida on toetatud, on teisigi ja lisandub järjest.
|
|
 |
Saarte Koostöökogu nõustaja Terje Aus on vihmavarjuprojektide senise käekäiguga väga rahul: "Tänu vihmavarjuks olemisele oleme ise teadlikumad, millest mõeldakse ja mida piirkonnas teha soovitakse, sest ideed tulevad ju just tegijatelt endilt. Tänu sellele on meil õnnestunud oma võrgustikuga liita piirkonnas uusi tegijaid. See on hea moodus, kus kogukond saab ise teha oma piirkonnale vajalikke asju kiirelt, paindlikult ja ilma liigse bürokraatiata. Kindlasti soovime sellise meetodiga kogukondade ja võrgustike toetamist ka edaspidi jätkata!"
Rohkem infot SIIT
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles