- 12.02.2021 EIP-AGRI: Intervjuu Ando Eelmaaga "Minimaalne süsinikujalajälg"
Põllumajandus ja kliimamuutused on tihedalt seotud. Põllumajandus on küll kasvuhoonegaaside allikas (10% inimtegevuse koguheitest), kuid samal ajal on sellel suur potentsiaal siduda ja säilitada süsinikku taimedes, puudes ja mullas. Paljud põllumajandusettevõtted ja projektid tegelevad süsinikubilansi optimeerimisega ja aitavad seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.
Kloostrimetsa talu eestvedaja Ando Eelmaa tegutseb minimaalse süsinikdioksiidi jalajälje põhimõttel, mis on ettevõttele too
- 10.02.2021 MAHEKLUBI: mahemess ja kongress 2021
17.-19. veebruaril toimub veebis maailma suurim mahemess ja kongress BIOFACH/VIVANESS 2021 eSPECIAL.
Kongressi programmis on palju huvitavaid seminare, kogu programmiga saab tutvuda siin: https://www.biofach.de/en/biofach-congress/programme
Mõned teemasoovitused:
17. veebruar
Policy Day: 25% European Land in Organic by 2030
World of Organic Agriculture
The European Market for Organic Food at BIOFACH eSPE
- 08.02.2021 SAKSAMAA: Mahepõllumajanduslikud näidisettevõtted
Saksamaal tegutseb üle 23 000 põllumajandusliku ettevõtte vastavalt mahepõllumajanduslikele juhistele. Saksamaa põllumajanduse ja maaeluga tegelev ministeerium kinnitas nendest 290 tunnustatud mahepõllumajanduse näidisettevõtteks. Need ettevõtted on aastaid tegutsenud mahepõllumajanduse kriteeriumide järgi ja peaaegu kõik on ka mahepõllundusühistu liikmed.
Näidisettevõtted avavad oma uksed ava
- 26.01.2021 MTÜ PÕLLUKULTUURIDE KLASTER: Mullaanduri prototüübi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Teraviljakasvatuses ning mulla viljakuse ja keskkonna seisukohast on oluline toitainekadude minimeerimine, mulla õigeaegne harimine ja mulla tallamise vähendamine. Eestis on tingimused toitainete leostumiseks soodsad, sest sademete hulk ületab aurumise umbes 1,5 korda. Mullad on kevaditi sageli veega küllastunud ning tundlikud tallamise suhtes. Mulla optimaalne niiskusseisund mullaharimisel aitab vältida liigset tihenemist.
Innovatsioonitegevuse eesmärk
- 26.01.2021 KOIVAKANNU OÜ: TARK LAUT - innovaatilise taastuvenergial töötava termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Peamiseks lahendatavaks probleemiks oli see, kuidas tagada loomadele talvisel söötmisperioodil: a) optimaalne temperatuur, et loom kulutaks võimalikult vähe söödast saadavat energiat oma kehatemperatuuri reguleerimisele; b) võimalikult palju päikesevalgust, et loomadel ei tekiks tavalautades sagedasti esinevaid nahahaiguseid ja ainevahetushäireid; c) efektiivne õhuringlus, et välistada kondensatsiooni teke ja niiske keskkond loomadele, mis soodustab haigu
- 26.01.2021 EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU: Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Piimakarjakasvatus koos piima tootmisega on ajalooliselt olnud ja ilmselt ka jääb Eesti kõige olulisemaks põllumajandustootmise haruks. Suurenev nõudlus piima ja piimatoodete järele on viimase 20 aasta jooksul kaasa toonud Eesti piimakarjakasvatuse märkimisväärse progressi. Lisaks piimale on oluliseks ekspordiartikliks tõusnud ka tõuloomad.
Projektil oli kaks peamist eesmärki: 1) pulli spermide uudse sooselektsioonitehnoloogia väljatöötamine, mida kasuta
- 26.01.2021 PIIMAKLASTER: Piimalehmade kiirtesti MAVAS arendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, mis põhjustab terves maailmas suurt majanduslikku kahju eeskätt suurenenud ravikulude, saamatajäänud piima ning lehmade enneaegse karjast välja praakimise tõttu.
Eesti piimakarjades on igal aastal ligikaudu 45 000 mastiidi juhtumit ning seetõttu on see siingi levinuim piimav
- 26.01.2021 AATMAA OÜ: Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erinevate maaharimisviiside korral
Millist probleemi projekt lahendab?
Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui ka viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused.
Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab lehmade söödaratsioonis asendada märkimisväärse osa teraviljatärklisest. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning k
- 26.01.2021 FIE RAIVO TEDER: Vaarika (Rubus sp.) seemneõli töötlemistehnoloogia arendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Otepää kõrgustikul asuvas Tedre talus on vaarikakasvatusega tegeletud juba üle 20 aasta. Suurem osa marjasaagist realiseeritakse värskelt suvisel korjeperioodil. Suuremate marjakoguste puhul on värskete marjade realiseerimisel probleemiks marjade vähene transpordikindlus ja lühike säilivusaeg. Samuti mõjutavad marjasaaki Eesti muutlikud ilmastikuolud, mistõttu lauamarjaks mittekõlblikud vaarikad tuleb külmutada ning leida nende täielikuks väärindamiseks t
- 25.01.2021 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET: Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks
Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.
Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaadu
- 17.01.2021 EUROOPA PROJEKTID: Agroökoloogia ja mahemajandus
Organic Eprints on rahvusvaheline avalik arhiiv materjalidele, mis on seotud mahepõllumajandusliku toidu ja põllumajanduse uurimisega. Arhiiv sisaldab elektroonilisi terviktekste koos bibliograafilise teabe, kokkuvõtete ja muude metaandmetega. Samuti pakub see mahepõllumajanduse uurimistöö raames teavet organisatsioonide, projektide ja rajatiste kohta.
Efficient Carbon, Nitrogen and Phosphorus cycling in the Europea
- 14.01.2021 OÜ SIIDRIKODA: Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüreest valmistatud täiendavateks toodeteks
Millist probleemi projekt lahendab?
Õunamahla tootmisel tekkivate õunte pressimisjääkide edasine kasutamine on kogu maailmas aktuaalne probleem. Õunte kogutoodang maailmas oli 2019. aastal üle 86 miljoni tonni. Sellest ligi veerandi moodustab Euroopa toodang.
Hinnanguliselt süüakse üle poole toodetud õuntest ära värskelt, kuid õuntest valmistatud toodetest on levinuim õunamahl, mille valmistamisel on tekkivate jääkide hulk märkimisväärne - sõltuvalt pressimise tingimustest 25–50%.
Koguste
- 08.01.2021 MTÜ AIANDUSKLASTER: Maasikahooaja pikendamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Nende probleemide põhjus on üle-eestiliselt levinud kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte. Innovatsioonitegevuses otsustati katsetada taasviljuvate maasikasortide kasvatamist kiletunnelis järgmistel eesmärkidel:
selgitada välja taasviljuvad maas
- 08.01.2021 MTÜ MAHEKLASTER: Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid
Millist probleemi projekt lahendab?
Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides.
Projekti tulemused
Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva t
- 08.01.2021 OÜ GURMEEKLUBI: Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks
Millist probleemi projekt lahendab?
Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas.
Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
- 08.01.2021 AS LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS: Loomavere ja selle koostisosade maksimaalne ärakasutamine väiketööstustes
Millist probleemi projekt lahendab?
Loomaveri on väärtuslik tooraine toidu, sööda ja tehniliste toodete valmistamisel. Vere bioloogiline väärtus ja keemiline koostis (eelkõige valkude hulk ja koostis) eeldavad selle sihipärast ja ratsionaalset kasutamist. Vere vähene kasutamine (eriti tehnilisel otstarbel) on enamasti tingitud kahest põhjusest.
Esimeseks põhjuseks on tehniliste vahendite puudumine või see, et protsessi piiratud aja tõttu ei jõ
- 04.01.2021 AS SAGRO FOOD: Köögivilja mikrobioloogiline kontroll, säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toormekadude vähendamiseks
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti suved on muutunud üha soojemaks ning pikemaks, ning see on põhjustanud osade põllukultuuride suurema saagikuse. Siiski peavad põllumehed oma saagi korrektselt säilitama, et värskeid köögivilju saaks tarbijale müüa ka talvekuudel. Köögiviljade säilimine sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks toote mikrofloora, ladude puhtus, temperatuur, niiskus, õhu CO2-sisaldus ja palju muud.
Koostöös AS-iga Sagro ning AS-iga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia A
- 30.12.2020 MTÜ PIIMAKLASTER: Karjaterviseprogrammi väljatöötamine koos juurutamisega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamisega
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis p
- 30.12.2020 AS BALTIMERE INVEST: Kanepiseemnete väärindamine suure valgusisaldusega kontsentraadiks
Millist probleemi projekt lahendab?
Kanepiseemned teeb eriliseks nende biokeemiline koostis: seemnekanepi seemned sisaldavad ligi 35% kõrgväärtuslikku õli, ligi 25% proteiini, 20–30% süsivesikuid, 10–15% kiudaineid ning ohtralt mineraalaineid (eriti fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, aga ka rauda ja tsinki), vitamiine (A, B (v.a B12), C, E, karotinoidid) ning klorofülli, lisaks veel antioksüdante ja oomega-rasvhappeid.
Projekti eesmärk oli luua kanepiseemnetest suure valgusisalduseg
- 30.12.2020 TORMA POÜ: Kinnisperioodi söötmisstrateegia väljatöötamine suure aretusväärtusega piimakarjale
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane.
Senistes uuringutes on enam tähelepanu pööratud söötmisele laktatsiooniperioodil, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile.
Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktats
- 11.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Innovaatilise mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine suure lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks
Millist probleemi projekt lahendab?
Rohumaaveisekasvatuses on kvaliteetse liha tootmise juures üheks olulisimaks aspektiks karjamaade kvaliteet. Kui silotootmine talvesöödaks on Eestis olemasoleva teadus- ja praktikapagasi poolest heal tasemel, suuresti tänu piimakarja söötmisvajaduse rahuldamisele, siis karjamaade hooldus, karjamaasegude koostamine ning rotatsioonil põhinev karjatamine on jäänud kahjuks tagaplaanile.
Klastri eesmärk oli jälgida lisaks veiste energia- ja proteiinitarbe rah
- 10.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine verd imevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses
Millist probleemi projekt lahendab?
Projekti eesmärk on teha kindlaks uuritaval alal esinev kevadise aktiivsusega pistesääskede liigiline koosseis ja arvukussuhted, millele tuginedes töötada välja bioloogilised ja/või tehnilised tõrjevahendid. Mõõdik: karjatamisala kevad-suvise aktiivsusega pistesääsklaste liikide kommenteeritud nimestik.
Põllumajandusloomad meelitavad ligi verd imevaid putukaid. Intensiivse viljelusega karjamaadel võib loomadel olla keerulisem leida nii sügamisposte kui k
- 10.12.2020 MTÜ AIANDUSKLASTER: Aedviljade eripärast sõltuv külmkuivatustehnoloogia
Millist probleemi projekt lahendab?
Innovatsioonitegevuse eesmärgid olid:
leida optimaalsed külmkuivatusrežiimid valitud aiasaaduste külmkuivatamiseks;
leida külmkuivatatud toodetele sobiv pakkematerjal, millesse pakendades oleks külmkuivatatud toote säilivusaeg kõige pikem ning mille keskkonnasäästlikkus on säilivusaega silmas pidades kõige suurem;
selgitada välja
- 10.12.2020 ÄTTEVÄLJA OÜ: Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Mullaandmete kogumine on ajamahukas ning saadavad andmed ei pruugi olla täpsed. Eestis kogutakse mullaproove, et hinnata mulla viljakust ning jälgida muutusi mullas. Mullaproove kogutakse iga viie aasta tagant.
Proovide kogumiseks jaotatakse põld ligikaudu 5-hektarilisteks proovialadeks - prooviala peab olema võimalikult ühtlase lõimise ja mullatüübiga. Proovialale kantakse trajektoor, mida mööda prooviala läbitakse. Mööda trajektoori käies kogutakse pro
- 03.12.2020 FIE LEEDI TALU: Röstitud heinast biogaasi tootmine
Millist probleemi projekt lahendab?
Hinnanguliselt ei kasutata Eestis puuduva nõudluse tõttu niidetud rohumassist minimaalselt 200 000 tonni heintaimi, mis jäetakse igal aastal bioloogiliselt lagunema. 2017. aastal oli Eestis tootmisest kõrvale jäetud hooldatavat põllumajandusmaad ühtse pindalatoetuse taotlejatel kogupindalaga ligikaudu 125 000 hektarit, millest ligikaudu poolt kasutavad taotlejad, kelle põllumajanduslik tegevus piirdubki rohumaade hooldamisega.
Projekti käigus leitud parima
- 21.10.2020 MAAELU: Väikeses koguses mahetoodete müük muutub tulevikus lihtsamaks
Riigikogu maaelukomisjon arutas eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama tulevast põllumajandus- ja toiduametit.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemise
- 06.07.2020 EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MTÜ „Eesti maheklaster” loodi 2015. aastal eesmärgiga viia ellu projekte mahepõllumajandussektori arengu toetamiseks Eestis.
2017. aastal käivitati Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme (M16) raames toetatav viieaastane tegevuskava „Innovatsioon mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses”, kus katsetatakse uuenduslikke ja kergesti rakendatavaid tehnoloogiaid põllukultuurides ja köögiviljatootmises, et suurendada tootmise efektiivsust ja tootlikkust. Kava eesmärk on suurendada ka majandusl
- 01.06.2020 MAABLOGI: Kuidas viia mahetoit koolidesse? Võrumaa mahetoiduhuvilised jagavad kogemusi
Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti "Mahe ja Muhe" juht Kaja Kesküla.
Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks
Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt "Vunki mano 2018", kus seltskond ma
- 23.04.2020 PIIRIVEERE LIIDER: „Mahla töötlemise ja villimise seadmed“. Vaslamäe Mahe OÜ
Investeeringu sisu:
Mahla töötlemise ja villimise seadmete soetamine: pastörisaator koos villijaga, veepress, marjamuljuja, isobaarne villimisseade, kogumis- ja puhastusvann, mahla kotivillija ning hoidmise ja pumpamise seadmed.
Talu tegeleb marjade ja õunte kasvatamise ning nende töötlemisega. Probleemiks on töötlemisseadmete väike tootlikkus. Mahla turustamisega alustati 2015. a. Nõudlus looduslikult puhaste mahlatoodete järgi on suurem, kui suudetakse pakkuda. Samal ajal marjapõõsad a
