EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

NÄDALINE - TALULEHT: Mida uut on maamajanduse ja maaelu arengu toetuste programmis LEADER? (Raplamaa Partnerluskogu)

Allikas: Nädaline (Talu Leht), autor Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige
19. august 2010. a

 

LEADERi programm on Raplamaal hoogsalt käimas, 2009. a kiitis PRIA heaks 73 LEADERi projekti toetust ligi 16 miljoni krooni suuruses summas. Praegu käib projektide elluviimine.

NÄDALISE Talulehele vastab Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige ja tegevjuht

Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee/

Pilt: maaeluvõrgustiku üksus Raplamaa Partnerluskogul külas www.maainfo.ee/index.php
   

Kuidas häid projekte ette valmistada?

LEADERi programm on ees­kätt Euroopa Liidu rahastatav kava, mille otsene nõue on raha kasutamisel tagada kol­me sektori - vallavalitsuste, ettevõtjate ja mittetulundus­ühingute - ühine kasusaa­mine, koostöö ja mõistmine projektide elluviimisel. See­tõttu on LEADERi projektide ettevalmistamisel vajalik sil­mas pidada järgmist. Kõigepealt uurige tähelepa­nelikult Raplamaa Partner­luskogu kodulehekülge www.raplaleader.ee. kus on toetuse meetmete kirjeldused ja nõutavad dokumendid põhjalikult loetletud.

Seejärel pöörduge oma val­lavalitsuse arendustöötaja poole, et selgitada, kuidas teie projekti idee sobib valla aren­gukava ja üldplaneeringuga, sest küla investeeringute, kultuuri-ja noorsooprojektide puhul on vaja vallast saada kooskõlastuskiri.

Külaelu projektide puhul tutvustage enne vallavalitsu­se poole pöördumist projekti ideed oma küla inimestele, projekt peab olema kooskõlas küla arengukavaga.

Ettevõtluse projektide puhul konsulteerige vallavalitsuse ettevõtlusspetsialistiga, see­järel soovitavalt Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtlusnõustajaga. Kõikide ehituslike projekti­de puhul alustage valla ehitusspetsialistist ja maanõunikust, alles seejärel võtke ette projektitaotluse koostamine.

Mis on suurimad probleemid?

Ehituslike projektide puhul on suurim probleem maa­omandi küsimus ja ehitusloa saamine. Maa (samuti ka hoone), kuhu tahetakse midagi ehita­da (või hoone puhul seadmed paigaldada), PEAB OLEMA taotleja omandis olev kinnistu (maakatastris) või on OMA­NIK andnud selle taotlejale pikaajaliseks kasutamiseks. Eestis tuleb sageli ette olu­kord, kus maa on jätkuvalt riigi omandis. Sellisele maale saab ehitada ainult siis, kui on olemas vastav kasutusele andmise dokument riigilt (pöörduge maavalitsuse poo­le).

Kui maa omandiküsimus on lahendatud, peab vallavalitsu­se maanõuniku juures kont­rollima, kas antud maa-alale on valla üldplaneeringuga ette nähtud kavandatavale ehitisele vastav sihtotstarve. Näiteks külamaja puhul peab maa olema sotsiaalmaa, toot­mishoone puhul tootmismaa. Elamumaale ei saa vabrikut ehitada. Maa sihtotstarbe muutmine käib vallavalitsuse kaudu.

Kui tahetakse rekonstruee­rida olemasolevat hoonet, siis peab ehitisregistris olema vastav kanne, et hoone sobib soovitud otstarbel rekonst­rueerimiseks. Elamut ei saa rekonstrueerida vabrikuks, hotelliks ega laudaks, eelne­valt tuleb teha ehitisregistris muudatus, milleks pöörduda vallavalitsuse poole. Hoone ehitamiseks (sh ka rekonstrueerimiseks) peab olema vallavalitsuse poolt väl­ja antud KEHTIV ehitusluba.

Teisi probleeme

Projekti toetuse taotlusele peavad olema lisatud hin­napakkumised ühe või teise teenuse või asja ostmiseks. Siin tuleb olla tähelepanelik ja kontrollida, et hinnapakkujal oleks KEHTIV registreering (või litsents) majandustege­vuse registris ja et hinnapak­kumine oleks nõudekohaselt vormistatud ning kehtiks vähemalt projekti elluviimise alustamiseni.

Projekti toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et toetuse taotleja juhatuse liige ei tohi olla ka hinnapakkumise esi­taja juhatuse liige, st seotud ja huvitatud isik. Seega ei saa ka külaseltsi esimees ise esitada hinnapakkumist näiteks külakoolituse läbiviimiseks.

Kuidas toimib taotluste menetlemine?

Enne taotlusvooru tähtaega korraldab Raplamaa Partner­luskogu Rapla maavalitsuse hoones meetme infopäeva, kus saab vastused küsimustele ja antakse nõu. Taotluste koos­tamiseks oskavad samuti nõu anda valdade arendustöötajad ning Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse spetsia­listid.

Tähtajaks tuleb esitada maavalitsuse valvelauda Raplamaa Partnerluskogu nimele taotluste täiskomplekt (taotlusvormid ja lisad). Täis­komplekt esitatakse KAHES EKSEMPLARIS ja taotluse vorm ning projekti kirjeldu­se vorm esitatakse LISAKS VEEL DIGITAALSELT (saa­detakse e-postiga).

Tähtajaks esitatud taotlusi hakkavad läbi vaatama projektieksperdid - nõustajad. Nende ülesanne on leida üles taotluse puudused ja vead ning teha ettepanekud taotle­jale projektide parandamiseks ning täiendamiseks. Projek-tivooru nõustamise periood võib kesta kuni kuu-poolteist, selleks ajaks saavad need, kes tahavad, oma taotlused korda.

Täiesti korras ja kõlbuli­kud taotlused antakse edasi projekti hindamiskomisjo­nidele (igal meetmel on oma komisjon). Komisjonid koos­nevad eelkõige sõltumatutest ekspertidest (pangatöötajad, ehitusspetsialistid, kultuuri­töötajad, noorsootöötajad jt). Komisjoni liikmed tutvuvad projektidega nii paberil kui ka sõidavad kohapeale. Pärast väljasõitu hindab iga ekspert iga projekti vastavalt antud meetme hindamise korrale (see on välja pandud kodulehel), andes igale projek­tile vastavalt kriteeriumitele kuni 15 erinevat hinnet ja arvutavad välja omapoolse iga projekti koondhinde.

Projektide koondhinnete alusel koostab komisjon pro­jektide lõpliku PINGEREA ja teeb ettepaneku toetada projekte vastavalt sellele. Komisjon saab esitada toeta­miseks projekte ainult selle summa piirides, kui palju meetmes raha on. Raplamaa Partnerluskogu juhatus vaatab läbija kinnitab komisjoni otsused, koostab projektide kooskõlastamise ja heakskiitmise kirjad.

Taotlejad viivad heakskii­detud projektide taotlused ise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) Raplamaa büroosse.

PRIA Raplamaa büroo töö­tajad kontrollivad taotlused üle ja saadavad kontrollitud taotlused edasi PRIA kesku­sesse Tartus.

PRIA Tartu keskuses vaa­tavad taotlused veel kord üle maaelu investeeringutoetuse büroo LEADERi spetsialistid ja koostavad rahastamise ot­suse (või ka tagasilükkamise otsuse), millele kirjutab alla PRIA peadirektor. Pärast otsuse saamist sõl­mitakse taotlejaga vastav leping.

Millal võib alustada projekti elluviimist?

Projekti elluviimisega võib OMAL RISKIL alustada järg­misel päeval pärast taotluse sisseviimist PRIA Raplamaa büroosse (mitte Raplamaa Partnerluskogusse). 2011.a võib ka vabatahtliku tasus­tamata tööga alustada kohe pärast taotluse sisseviimist, enam ei ole vaja oodata PRIA rahastamisotsust.

Millised on 2010. a sügisesed taotlusvoorud?

1. septembril 2010 on tähtaeg projektitoetustele MIKRO-ETTEVÕTETE ARENGU meetmes. Toetatakse kuni 10 töötajaga mittepõllumajanduslike ettevõtete investeerin­guid ehitamiseks ja seadmete ostmiseks.

20. oktoobril 2010 on tähtaeg mittetulundusühenduste projektitoetustele KÜLADE OMA­ALGATUSE JA SOTSIAALSE AKTIIVSUSE EDENDAMISE meetmes. Toetatakse maaelu edendavaid ettevõtmisi ja üritusi (mitte ehitamist ega soetusi). Esialgne tähtaeg 1. oktoober lükati taotlejate palvel edasi.

2011. aasta taotlusvoorud

2011. aasta alguses (jaanuaris) on taotlusvoorude tähtajad kü­lade investeeringumeetmesse (asulate füüsüise elukeskkon­na parendamine), mikroettevõtete arengu meetmesse, rahvakultuuri toetuse meet­messe (pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine) ning noorsootöö meetmesse (inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine). Täpsemad tähtajad määratak­se 1. novembriks 2010.

Senine kogemus on näida­nud, et taotluste parandamine ja täiendamine ning kont­rollimine võtab kaua aega, tihtipeale üle poole aasta. Enamik projekte viiakse ellu aga suviti, mil on parim aeg niihästi ehitamiseks kui ka suveüritusteks.

Selleks, et taotlejad saaksid enne suve oma toetuse kinnituskirjad PRIAst kätte, avab Raplamaa Partnerluskogu 2011. a taotlustele EELVOORUD 2010. a novemb­rikuus.

Eelvoorudesse esitatakse taotlused samadel tingimus­tel nagu ka põhivoorudesse. Oluline on see, et taotleja ei pea muretsema ega närvee­rima, kui mõni dokument (näiteks ehitusluba) ei jõua õigeks ajaks valmis, kui ei osata täpselt koostada taotluse kirjeldust või eelarvet. Eel­voorudesse esitatud taotlused vaatavad projektinõustajad läbi kahe kuu jooksul (novem­ber ja detsember) ja aitavad ühisel jõul viia täieliku abikõlbulikkuseni. Eelvoorus parandatud taotlused lähevad automaatselt üle PÕHIVOORU.

Samas saab taotlusi esitada ka otse ainult põhivooru ilma eelvooru läbimata. Kuid põhi­vooru taotlejal tuleb arvesta­da, et projektiekspert teavitab teda ainult avastatud vigadest ja puudustest ning annab seitsme tööpäeva pikkuse tähtaja nende kõrvaldami­seks. Kui selleks ajaks on vead ja puudused parandamata, arvatakse projekt taotlus voo­rust puuduste pärast välja.

Menetlemine kiireneb

LEADERi projektide taotle­mine algas Eestis 2009. aastal ja on suhteliselt uus nähtus. Sellega on põhjendatud ka probleemid projektide menet­lemisel.

Esitatud projektide arv Eestis oli oluliselt suurem kui oodati teiste Euroopa Liidu riikide kogemuste põhjal. Seetõttu mõnevõrra ka aeglus­tus projektide läbivaatamine kõikides lülides. Põllumajandusministeerium on võtnud tarvitusele abinõud, praegu on kooskõlastamisel uus LEADERi määrus, mis muudab senist korda ja paneb kohali­kele LEADERi büroodele, ka Raplamaa Partnerluskogule oluliselt kohustusi ja õigusi juurde.

Samuti suureneb LEADERi töögrupi spetsialistide arv PRIA Tartu keskuses. See kõik peaks kaasa tooma, et projektide hindamine ja läbivaatamine kiireneb ja vaidlused vähenevad.

 


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader meede on Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 meede. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 kohta Põllumajandusministeeriumi veebil www.agri.ee/mak Leader meetme rakendamise kohta PRIA veebil www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo