AS SAGRO FOOD: Köögivilja mikrobioloogiline kontroll, säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toormekadude vähendamiseks |
|
4. jaanuar 2021. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti suved on muutunud üha soojemaks ning pikemaks, ning see on põhjustanud osade põllukultuuride suurema saagikuse. Siiski peavad põllumehed oma saagi korrektselt säilitama, et värskeid köögivilju saaks tarbijale müüa ka talvekuudel. Köögiviljade säilimine sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks toote mikrofloora, ladude puhtus, temperatuur, niiskus, õhu CO2-sisaldus ja palju muud.
Koostöös AS-iga Sagro ning AS-iga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus kutsuti ellu köögiviljade säilivust uuriv projekt. Projekti eesmärk oli teha kindlaks, kas köögiviljaladude mikrofloora võib mõjutada neis hoitavate köögiviljade säilimist, vajadusel optimeerides ladude säilitustingimusi. Teiseks sooviti projektiga välja arendada uued köögiviljatooted ebastandardsetest ja säilitamiseks mittesobivatest köögiviljadest ning teisesest toorainest, kasutades uudseid toiduainete valmistamise tehnoloogiaid.
"Mittestandardseid köögivilju ei pea enam utiliseerima, sest nendest saab kerge vaevaga toota erinevaid tooteid nagu köögiviljakrõpsud, püreed ja hakitud tooted." sõnas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse poolne projektijuht Ingrid Sumeri
Projekti tulemused
Projekti lõpptulemus näitas, et uuritud köögiviljades domineerisid peamiselt kahjutud mullamikroorganismid või ka taimede riso- ja füllosfääri kuuluvad bakterid ja seened. Füüsikaliste parameetrite, nagu temperatuur, õhuniiskus ja õhu CO2-sisaldus jälgimisest laoruumides selgus, et igal juhul peaks kõrgema temperatuuriga (+4...+6 °C) hoiuruumis olema õhuniiskus väiksem (kuni 85%), et vältida hahkhallituse vohamist. Kokkuvõtvalt võib öelda et 16S sekveneerimine aitab detailselt analüüsida nii mulla, köögiviljade kui ka köögiviljaladude mikrobioloogilist koosseisu. Nende tulemuste abil saab teada, kas köögiviljad on saastunud patogeenidega või elavad nendel kommensaalsed bakterid ja seened. Sellised uuringud aitavad tulevikus põllumeestel paremini oma ladusid puhastada, köögivilju korrektsemalt hoiustada ning jälgida, millised füüsikalised parameetrid köögiviljalaos tagavad toodete pikema säilivusaja.
Projekti vältel arendati välja tehnoloogiad, et valmistada erinevaid tooteid: külmkuivatatud ja piserduskuivatatud peedipulbrit, tooreid ja keedetud peedispiraale (vaakumpakendis ja modifitseeritud keskkonnas), kapsariisi (toorelt riivitud kapsas vaakumpakendis), nii traditsiooniliselt ahjus kuivatatud kui ka lüofiliseeritud köögiviljakrõpse ning toore peedi püreed. Enamik neist toodetest on kergesti valmistatavad ning ei vaja suuri investeeringuid seadmete ostuks.
| Toetusallikas |
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) |
| Taotleja |
Ene Pajundig, AS Sagro Food |
| Kontakt |
Mary-Liis Kütt |
| Projekti periood |
oktoober 2015 – september 2018 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles