EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

AATMAA OÜ: Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erinevate maaharimisviiside korral

26. jaanuar 2021. a

Millist probleemi projekt lahendab?

Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui ka viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused.

Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab lehmade söödaratsioonis asendada märkimisväärse osa teraviljatärklisest. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning kasvab ka põuasel suvel, kui heintaimede kasv ja saak on tagasihoidlikud.

Küll aga võivad põllukultuuridel hakata ebasobivates ilmastiku- ja kasvutingimustes arenema erinevad hallitusseened ning sööt võib nakatuda eelkõige Fusariumi perekonda kuuluvate seente toodetud toksiinidega. Mükotoksiine tootvad seened satuvad taimedele nii kasvu- kui ka koristusperioodi ajal ning söötade saastatus mükotoksiinidega võib olla üheks lehmade karjast välja langemise põhjuseks. 

Projekti eesmärk oli uurida mullaharimisviisi mõju maisisilo toiteväärtusele ja bioohutusele. Uuriti, kas minimeeritud mullaharimise korral saastuvad maisitaimed kasvuperioodil mükotoksiinidega rohkem ning kas toksiinide kontsentratsioon maisisilos on sellise mullaharimisviisi puhul suurem kui sügavkündi kasutades. 

 

"Maisi kergele sileeritavusele vaatamata tuleb silo tegemisel rõhku panna efektiivsele haljasmassi tallamisele, et hoida ära hallitusseente arengut ja vähendada mükotoksiinide teket." räägib projekti täitja teadur, Andres Olt.

Projekti tulemused

Sileeritava haljasmaisi ja rohu, samuti nendest valmistatud silode toksiinisisaldus ei sõltunud ei mullaharimise viisist ega ka rohumaa kasutusaastast.

Mükotoksiinide ZEA ja DON kontsentratsioon tervikkoristatud maisis ja sileeritavas rohumassis oli väike. Küll aga suurenes nende kontsentratsioon hoidlas silo fermentatsiooni käigus. Mükotoksiinide intensiivne teke hoidlas võis olla seotud hapniku mitte piisavalt kiire eemaldamisega hoidlast.

Projekti raames tehtud täiendav uurimus näitas, et Eesti põllumajandustootjatel oli probleeme maisisilo tihendamisega. Enamasti polnud uuritud silopartiid piisavalt tallatud, millest tingituna jättis mitmel juhul soovida ka silo kvaliteet. Halvasti tallatud silo on hoidlast väljalaadimisel ja söötmisel väga ebastabiilne. Õhk pääseb silofrondist hoidlasse, põhjustab järelfermentatsiooni ning silo kuumenemist ja riknemist. Selle vältimiseks tuleb eelkõige minimeerida Fusarium-seente sattumist hoidlasse ja tagada võimalikult kiiresti hapnikuvaba keskkond hoidlas.


Toetusallikas Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2)
Taotleja Aatmaa OÜ
Kontakt Märt Riisberg
Projekti periood aprill 2017 – märts 2018

 

Detsember 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
  


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo