EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PMK: 100 aastat riikliku seemnekontrolli labori asutamisest

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade
19. oktoober 2020. a

1920. aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu.  100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.

Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.

"ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist," sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.

100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

"Seemnekontrolli analüüsimeetodid on kõige konservatiivsemad ja püsinud muutumatuna rohkem kui 100 aastat," ütleb Kristina Soon, PMK seemnekontrolli labori juhataja. "Muutunud on vaid vahendid mille abil analüüse tehakse - luupide ja luuplampide asemel on kaasaegsed mikroskoobid, heegeldatud idanevuslappide asemel on kvaliteetne idanevuspaber, aknalaual kasvatamise asemel kasutatakse reguleeritava valgus- ja niiskus re˛iimiga kasvatuskappe."


Taustaks:

PMK seemnekontrolli labori töö eesmärgiks on määrata põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete seemne kvaliteeti: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid taimehaiguseid, seemnetega levivaid taimehaiguseid, tuulekaera sisaldust, eluvõimet, laokahjurite esinemist. Labor on akrediteeritud ISTA poolt ja omab õigust välja anda ISTA Sertifikaati-OIC (Orange International Certificate), millega saab Eesti seemnetootja minna rahvusvahelisele turule.
2019. aastal analüüsiti PMK seemnekontrolli laboris kokku üle seitsme tuhande proovi, mis teeb ühe töötaja kohta 440 proovi. Võrdluseks, et 1920. aastal analüüsiti seemnekontrollijaamas 122 proovi töötaja kohta.

Rohkem infot ajaloo kohta: pmk.agri.ee/et/laborid/seemnekontrollilabor100

 

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo