EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 14/2020 (39)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
19. november 2020. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Lihaveisekasvatajad vahetavad kogemusi

Projekt BovINE (Beef Innovation Network Europe, 2020-2022) on pühendunud Euroopa lihaveisekasvatussektori ja -kogukonna jätkusuutlikkusele. Projektis osaleb 18 organisatsiooni 10 riigist - Eestist MTÜ Liivimaa Lihaveis. Vt https://www.bovine-eu.net/ 

Projekt keskendub teabelevi koostööle, olemasolevate lahendustest ja praktikatest rääkimisele, nii kohtumistel kui näiteks videotena. „Tegemist ei ole teadusprojektiga,“ rõhutas Airi Külvet 12. novembril 2020 Eesti lihaveisekasvatajatele toimunud veebiseminaril. „Kõige olulisemad projektipõhises maailmas on kontaktid“. 

Euroopa on suur. See mida Eestis peame tavapäraseks (nt liblikõielised külvikorras) ei ole tavapärane igal pool Euroopas. Samuti piimafarmi praktikate rakendamisele lihaveiste jaoks – selle peale peab tulema. Iga projektis osalev riik püüdis üles leida ja kirjeldada häid praktikaid. Esitatud praktikaid hinnatakse spetsialistide poolt, sh kas need on veistele pikas perspektiivis kasulikud. Praktikate kirjeldused avalikustatakse kodulehel, võimalusel filmitakse üles ning tõlgitakse (subtiitrid) järgemööda.

 Loe veebiseminaril räägitust ja näidetest edasi SIIT


EUROOPA konsultatsioonid ja PMK küsimustik

  Põllumajandusuuringute Keskus: Eesti MAK meetmete seire ja hindamine

Eesti maaelu arengukava (MAK) meetmete mõju hindamiseks tehakse põllumajandustootjatelt (sh nende maadelt) kogutud erinevate andmete põhjal mitmesuguseid statistilisi analüüse, uuringuid, viiakse läbi küsitlusi. Saadud hindamistulemusi kasutatakse tagasiside andmiseks Euroopa Komisjonile ja ÜPP strateegiakava sekkumiste väljatöötamiseks. Samuti kasutavad neid andmeid teised organisatsioonid, ülevaateid antakse ka laiemale avalikkusele. PMK kokku pannud lühikese küsimustiku, millele palume konsulentidel vastata hiljemalt 20. novembriks 2020.

Küsimustiku leiate SIIT

  EUROOPA KOMISJON: teabe, nõuande ja innovatsiooni konsultatsioon.

Euroopa Komisjoni avalik arutelu on algatatud EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõju hindamiseks teabelevi ja nõustamistegevuse ning innovatsiooni osas. Arutletakse, kas ühise põllumajanduspoliitika eesmärk „edendada teadmiste levitamist ja innovatsiooni põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades” on täidetud ning kas rakendatud meetmed on tõhusad, sidusad, asjakohased ja pakuvad ELile lisandväärtust.

Loe küsitlusest SIIT 

 EUROOPA KOMISJON: Maapiirkondade tuleviku visioon

Arvamuste kogumise eesmärk on algatada arutelu maapiirkondade tuleviku ja nende rolli üle meie ühiskonnas. Kogutase arusaamu/arvamusi selle kohta, kuidas on praegu maapiirkondades elada ja kuidas peaksid maapiirkonnad 2040. aastaks muutuma. Kõigil huvilistel on võimalus kuni 30. novembrini 2020.a avaldada arvamust Euroopa maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta (#Rural2040; #RuralVisionEU) vastates küsimustikule.

Loe visioonist veel SIIN


Lihaveisekasvatuse kitsaskohad

Nimi - Marika Oeselg – on tuttav igale loomakasvatusest huvitunud inimesele. Ta on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja ning tipptasemel konsulent. ”Minu kasvamine konsulendina on toimunud koos veisekasvatajatega, tähelepanuväärne on olnud areng koos rohusöötmisest huvitunud lihaveisekasvatajatega,” ütles Marika 12. novembril 2020, BovINE lihevisehuviliste võrgustiku veebiseminaril.

"Eestis on olemas väga häid praktikaid," on Marika sõnum. "Nende heade tegutsemisviiside näitamiseks kolleegidele on vajalik omaniku poolne pildimaterjali kasutamise luba." Loomakasvatuse ja lihaveisekasvatuse tulukus algab karja käitlemise alastest teadmistest-oskustest. Headest praktikatest tasub palju rääkida. Millised on lihaveiste kasvatamise kitsaskohad läbi konsulendi silmade?

Loe artiklit edasi SIIT


Eesti Maaülikooli uuring lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajatest 

Rakendusuuringute programmi uuring: „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“. Projekti juht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool.

Lihaveiste heaoluindikaatorite väljatöötamise, testimine ja heaolu hindamise etapis oli töö üldiseks eesmärgiks siinsetele tingimustele sobiva lihaveiste heaolu hindamise protokolli väljatöötamine. Hindamist farmi tasandil saab läbi viia isik, kel on erialane haridus (nagu loomakasvatus, veterinaaria jne). Hindajal peavad olema oskused käituda ja suhelda loomadega.
Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). 

Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis (sh mine raalne) ja toiteväärtus.  Leiti, et karjatatavate loomade arv tuleb seada vastavusse karjamaal kasvava rohu saagiga. Arvestada tuleb, et rohu saak on suurim vegetatsiooniperioodi esimesel kolmandikul ja väga väike või pea olematu vegetatsiooni perioodi viimasel kolmandikul. Puudushaiguste vältimiseks ja soovitud jõudluse tagamiseks tuleb nii lihaveistele kui lammastele juurde sööta mineraalsööda segu, mis sisaldab nii fosforit, naatriumit (v.a rannakarjamaa saliinses vööndis), vaske, koobaltit kui seleeni. Loopealse karjamaadel karjatatavate lihaveistele ning kõikidel rohukooslustel karjatatavate lammaste mineraalsööda segu peab kindlasti sisaldama ka tsinki.

Loe aruannet pikk.ee veebilehel SIIT (pdf) 

Loe artiklit väljavõtetega uuringust lihaveiste osas SIIT  


Video innovatsiooni tugiteenuste kohta on nüüd ka eesti keeles.

LÜHIDALT:

 17. novembril 2020 toimunud konsulentide koolituspäeva ettekanded on avaldatud maainfo veebilehel (kalender -►17.11.2020). Päev on järelvaadatav YouTube kanalil, päeva vaheaegade taustavideod on lingitud päevakava juurde. Koolitustunnistuste saamiseks pöörduge Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole.

EIP-Agri avaldas lõpparuande "Grazing for carbon".  Rohumaade potentsiaal süsiniku hoidjana on Euroopas suur. Aruandes on loetletud fookusgrupi peamised järeldused, kuidas suurendada mulla süsiniku sisaldust karjatamissüsteemides.

 Novembris 2020 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 87. number. Sisu näiteks:

  • Bioloogilised multšikiled plastiku jalajälje vähendamiseks
  • Umbrohutõrje maheviinamarja kasvatuses
  • Mesilaste tervis ja jätkusuutilik mesindus
  • Agroökoloogia praktikabaaside sõeluuring
  • Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride teabeplatvorm

 Eesti innovatsiooninäiteid:

 

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo