MAAELUVÕRGUSTIK: Tulevikule on roheline tuli antud |
|||||||||||||||||||||
Allikas: Karme Petrutis, Maaeluvõrgustik 8. detsember 2020. a |
|||||||||||||||||||||
Praegusel ajal ei ole just palju valdkondi, mida COVID-19 ei mõjutaks. Sellega seoses on mõned teemad ka rohkem päevakorrale kerkinud, mis panevad inimkonda mõtisklema tänapäeva elukorralduse haavatavuse ja muudatuste sisseviimise vajaduse üle.
Mõtle suurelt ja nutikalt! Tegutsemise puhul tasub kindlasti mõelda pikemaajalistele eesmärkidele - nii ka kliimapoliitikas. Konverentsil tutvustati nii Euroopa Liidu üleseid kui eri riikide individuaalseid 2030/2035/2050 jne kliimaeesmärke ning nende saavutamise vajadusi ja võimalusi. Vaata ka Keskkonnaministeeriumi kodulehele, kus on koondatud nii 2020., 2030. kui ka 2050. aasta Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Digitaliseerimine ja suurandmed aitavad protsesse paremini analüüsida - nt jälgida kliimamuutuste mõju põllumajandusele täna ja tulevikus. Järjest suurenevad jäätmekogused on maailmas reaalne probleem, mistõttu tuleb leida lahendused eri materjalide kogumiseks ja taaskasutuseks, linna- ja maapiirkondade koostööks jne. Oluline on tarbija teadlikkuse tõstmine olemasolevate ressursside, toidu tootmise, jäätmekäitluse ja ressursiringluse teemadel. Stockholmi, Helsingi ja Taani väikelinn Vejle’i tutvustasid oma plaane ja tegevusi kliimaeesmärkide saavutamisel läbi väga konkreetsete tegevuste: nt kaaskodanikke kaasavate keskkonnasõbralike strateegiate ja tegevuskavade kujundamine, sh võimaldatakse kodanikel plaanide praktilist elluviimist "kontrollida" läbi spetsiaalse veebiportaali.
Ettekannetest jäi kõlama väga konkreetne sõnum, et asjad ei juhtu ei kohalikul ega suuremas plaanis iseenesest. Kliimaprobleemid on meie kõigi üha suurem mure ning lahenduste leidmisel ja elluviimisel peavad olema kaasatud kõik osapooled iga elanikuni välja… ja tegutseda tuleks KOHE. Kahju oli kuulda, et näitena toodud Tallinnal on tänaseks küll koostatud säravad dokumendid ja strateegiad, aga puuduvad konkreetsed praktikad ja tegevusnäited, mis tõestaksid, et meie pealinn liiguks jätkusuutlikuma ja "arukama linna" suunas. Sealhulgas ei ole märgata ka suurt linnaelanike kaasatust. Viimast oli eriti kurb kuulda, sest välisekspertide sõnul on Euroopa Liidus mitmeid väga häid näited kui ka fonde kestlikemaks linnalahendusteks. Vajalikud sammud Tuleviku investeeringud ja fondid võiksid toetada rohkem just selliseid ettevõtmisi ja tooteid, mis aitavad samaaegselt kaasa nii sotsiaalsele, majanduslikule kui keskkonnasäästlikule positiivsele arengule. Ka üleüldine mõtteviis võiks olla pigem see, et meie peame kohanema loodusega mitte loodus inimtegevusega, nagu see on tööstusrevolutsioonide aegadel olnud.
Toonitati, et ühtsete eesmärkide saavutamiseks on olulisel kohal igal tasemel kaasatus - nii tavakodaniku (sh eri elatustasemega, vanusega, haridusega jne inimesed), ettevõtte eri tasanditel kui ka riiklikul tasandil. Näiteks "targa linna" ja ettevõtete koostöö aruteludel ja ettekannes toonitati korduvalt, et kui tippjuhid ei ole kaasatud strateegia elluviimisesse piisava pühendumusega või poliitika ei ole toetav, siis on väga raske kliimeesmärke selles riigis/linnas/ettevõttes saavutada. Veel toodi välja, et oluline on panna paika ühine selge visioon, strateegiad ja tegevusplaanid. Vähem tähtsam pole ka vastutusalade, tähtaegade ja tegevuste määramine ning nende monitoorimine - et iga elanik saaks tehtul silma peal hoida. Initsiatiivi võtmine ja sädeinimeste olemasolu aitab kindlasti konkreetses suunas ühiselt (JA KIIREMINI!) liikuda. Aruka linna (aruka küla?) suunal Konverentsil peatuti eelkõige tarkade linnade lahendustel ning muu hulgas põhjalikult ka suurkorporatsioonide ja idufirmade võimalikust koostööst roheprojektidega seoses. Eeskujuks tuleks võtta edulood ja alustada võib ka väiksemate öko-pilootpiirkondadega. Oluline on mõista, mida saavutada tahetakse, läheneda süsteemselt ning saada aru, et asjad võtavadki aega! Samas kodanikke kaasates peavad eesmärgid ja tegevused olema lihtsad, konkreetsed ja selged. Väga hariv oli paralleelselt konverentsiga toimunud "aruka linna" näitus, kus sai tutvuda heade näidetega sellest, kuidas võiks konkreetsete sammudega edasi liikuda:
Kindlasti haakuvad mitmed üritusel nähtud "aruka linna" teemad ja võimalused ka arukate külade programmiga, sest nii linna- kui maapiirkonnad peaksid liikuma samade eesmärkide suunas ja kokkupuutekohti on hulganisti. Tuleviku toiduga seotud süsteemid Taani eksperdi ettekanne ja diskussioon Põhja- ja Baltimaade toidutootmise süsteemi teemal puudutas põgusalt aktuaalseid teemasid nagu näiteks Euroopa Liidu talust taldrikule strateegia ja selle eesmärgid. Strateegia üheks eesmärgiks on jätkusuutlikum ja tervislikum toidusüsteem ning selle kaudu ka ökoloogilise jalajälje vähendamine, digitaliseerimine ja suurandmete kogumine, jäätmekäitlus (sh biomajandus ja ringmajandust (sh upcycling) jne. Lähiajal on valmimas ka Põhja- ja Baltimaade toidutootmise süsteemi suur aruanne, mille tulemusi jagatakse kindlasti ka avalikkusega. Palju oli juttu toidutootmisel ja tarbimisel üle jäävatest bioloogilistest jäätmetest ning nende väärindamisest, biolagunevatest (või söödavatest) toidupakenditest, tarbija teadlikkuse tõstmisest, era- ja riigisektori ning teadlaste koostöö vajadusest, riigi toetussüsteemide prioriteetidest, vertikaalsest põllumajandusest, linna-aiandusest, laboritoidust, putuktoidust, taimetoidust, kohaliku tootmise suurendamisest ning agro-ökoloogiast (nt tootmine koostöös loodusega ja tootmise mõju ja olelusringi hindamine jne).
Hea näide biojäätmete oskuslikust kasutamisest on eestimaine ettevõtmine Nutriloop, kes arendab biojäätmetele keskenduvat süsiniku ja toitainete ringlussüsteemi.
Nimelt kogutakse algatuse raames tekkekohast puhtad, eraldi kogutud biojäätmed ning eristatakse need vastavalt nende kvaliteedile ja omadustele. Seejärel väärindatakse materjalid lähedalasuvas jaamas uudseteks toodeteks, kasutades selleks efektiivseid ja innovaatilisi meetodeid. Seeläbi saavad biojäätmetes sisalduvad toitained tagasi mulda, mis annab võimaluse üle minna mahepõllumajandusele. Nende nägemusel peaks biojäätmeid käsitlema kui võimalust, mitte probleemi.
Käsitletud teemad aitasid avardada silmaringi ning kliima- ja keskkonnaprobleeme eri vaatevinklist paremini mõista. Igal inimesel, riigil ja ettevõttel on nende probleemide tekitamisel ja ka lahenduste leidmisel oma roll. Mõelgem tulevikule juba täna! |