MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti mahepõllumajanduse projekt pälvis rahvusvahelisel konkursil eritunnustuse! |
||||||||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Helene Kõiv 13. aprill 2021. a |
||||||||||||
Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) korraldas juba kolmandat aastat järjest projektinäidete konkurssi "Inspireeriv maaelu". Konkursile sai projekte esitada nelja kategooriasse: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ja sotsiaalselt kaasav tulevik.
Kuigi Eesti projekt ei osutunud kategooria võitjaks, siis toodi Eesti projekt toodi rahvusvahelise žürii poolt eraldi esile. "Projekti idee on kergesti ülekantav ja annaks häid tulemusi kõikjal Euroopas, olles heaks eeskujuks, kuidas jagada kõrgetasemelisi teadmisi mahepõllumajanduse valdkonnas," sõnas auhinnagalal Euroopa maaeluvõrgustiku esindaja. Taust Mahepõllumajanduslik pindala on Eestis viimase kümne aasta jooksul suurenenud 2,5 korda ja moodustab nüüd ligi 223 000 ha ehk 22% põllumajandusmaast. Mõnes kutsekoolis ja ka Eesti Maaülikoolis pakutakse mahepõllumajanduse kursusi, kuid spetsialiseerumise võimalus puudub. Mahenõustamist pakub üldine nõustamissüsteem ja selle kättesaadavus on piiratud.
Koolitusi rahastas Maaeluministeerium riigi eelarvest ja Eesti maaelu arengukava (MAK) toetusmeetmetest. Projekt põhines Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärkidel - mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine ning mahepõllumajandusliku teadmussiirde pakkumine. Tegevused Programmi viidi ellu koostöös viie partneriga: Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus. 2020. aastal oli Eestis 2050 mahepõllumajanduslikku tootjat ja 192 töötlejat, lisaks toitlustajad (sh avalik toitlustus). Kõik projekti tegevused olid suunatud mahetoidu tootmise ahelale: põllumajandustootjatele (enamus tegevustest), töötlejatele, toitlustajatele ja turustajatele. Aastatel 2016-2020 viidi läbi järgmised tegevused:
Sünergia teiste Euroopa Liidu poliitikatega Projekt aitab kaasa Euroopa roheleppe (Green Deal), elurikkuse strateegia ja strateegia "Talust taldrikule" (Farm to Fork) eesmärkide saavutamisele. Projekti sees ellu viidud koolitusprogramm võimendas kogemusi ja teadmisi mahepõllundussektoris. Selline programm parandab konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, aidates kaasa tervislikuma ja jätkusuutlikuma ELi toidusüsteemi loomisele. Peamised õppetunnid Huvi mahepõllunduse vastu kasvab Eestis üha rohkem, järjest rohkem põllumaad registreeritakse mahedana. Erialase mahepõllumajandusliku kvalifikatsiooni vähesus viis selle kogu riiki katva pikaajalise teadmussiirde programmi algatamiseni. Sarnaseid teadmussiirde- ja koolitusprogramme rakendatakse Eestis ka ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), aianduse, taimekasvatuse, loomakasvatuse, toiduohutuse, ühistegevuse ja müügiedenduse valdkonnas.
Koostöö mahepõllundussektoriga oli väga oluline ning tegevusi kavandati koos Mahepõllumajanduse Koostöökoja ja teiste sidusrühmadega. Laia ulatuse ja ajakohase teabe tagamiseks tegid projektipartnerid koostööd ka teiste teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välismaal. Eestisse kutsuti loenguid pidama Šveitsi, Saksamaa, Taani, Austria, Soome, Suurbritannia, Poola jt eksperdid. Eri huvirühmade vaheline teadmiste vahetamine andis tulemusi, mis ületasid seatud eesmärke seoses mahepõllunduse konkurentsivõime ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisega. Töötubades õppisid praktikud teadlastelt ja vastupidi. Nii ei rakenda põllumajandustootjad ainult ajakohaseid teadmisi, vaid kohandatakse ka tulevasi uuringuid vastavalt tootjate vajadustele. Ministeeriumi ametnike jaoks pakkus võrgustumine väärtuslikku sisendit ka mahepõllundussektori poliitika kujundamisel. Parem koostöö ja võrgustike loomine sektoris on ka programmi üks olulisi väljundeid. Uus teadmussiirdeprogramm alustab 2021. aastal. Võime olla uhked, et Eesti mahepõllumajanduse projekti on Euroopas märgatud. Kindlasti kuuleme neist veel! LISAINFO:
|