MAAELUVÕRGUSTIK: Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed

Allikas: Agnes Kivistik, Maaeluvõrgustikutöö osakond 9. juuni 2021. a

26. mail korraldas Maaeluvõrgustik veebiseminari teemal "Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed". Teema olulisust näitab viimasel ajal sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses laialt levinud postitused ja artiklid ning kindlasti ka veebiseminaril osalenud inimeste hulk. Veebiseminar oli suunatud hobiaednikele, aednikele, põllumajandustootjatele ja kohalikele omavalitsustele. Veebiseminar on ka järele vaadatav Maainfo YouTube kanalilt. Foto: Uudo Timm, Hispaania ehk lusitaania teetigu   Veebiseminaril andis ülevaate Eestis levivatest nälkjaliikidest ja erinevatest võimalikest tõrjumismeetmetest Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur phD Eha Kruus. Tallinna Botaanikaaia taimekaitse spetsialist ja raamatu "Kahjurite tõrje aias ja majas" autor Pille Hermann jagas praktilisi kogemusi ja näiteid invasiivsete nälkjate tõrjumisest Tallinna Botaanikaaias. Keskkonnaameti Looduskaitse korraldamise osakonna Loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd tutvustas nälkjate ohjamiskava ning Keskkonnaameti rolli selles ning toob häid näiteid praktikast kohalike omavalitsuse tasandilt ja naaberriikidest. Slaid nälkjate veebiseminaril, Hispaania teeteo elutsükkel, Eha Kruus   Hispaania teetigu paljuneb ühe korra aastas. Kevadel algab noorvormide areng, suve lõpuks on teetigu piisavalt küps, et saaks toimuda paaritumine ning üle talve säilivad teeteo munad. Soojematel talvedel võivad säilida ka täiskasvanud isendid. Hispaania teetigu sureb paar nädalat peale munemist. Sellest tulenevalt võib arvata, et talvitunud isendid ei ole veel munenud. See-eest kirjunälkja ja ka analoogselt mustpea-nälkjal on kaks üle kattuvat põlvkonda aastas- munemisaegadega nii kevadel kui ka sügisel.   Integreeritud nälkjate tõrje võib jagada kolmeks: Ennetus, teadmusjuhtimine ja aktiivne tõrje. Agrotehnilised meetmed: nälkjaõrnade kultuuride kasvatamisest hoidumine; intensiivne mullaharimine (kaevamine, mulla freesimine vms); umbrohtude eemaldamine toidubaasi vähendamiseks; pinnase tallamine ja tihendamine Slaid nälkjate veebiseminaril, Integreeritud nälkjate tõrje, Eha Kruus   Fütosanitaaria ja heakord nälkjate varjepaikade vähendamine, eemaldades umbrohud, multšid, taimejäänused, langenud lehed jm risu; saastumiskahtlase ala vaadeldavuse parandamine võsa jt lopsakate taimede eemaldamise teel; leitud nälkjate käsitsi ära korjamine, hukkamine ja jäätmete käitlus; saastumiskahtlase taimse materjali ohutustamine (keev vesi, matmine, põletamine) jms. Tõkked Katted ja kuplid, sh katteloor tärkavatele tõusmetele; taimekraed üksikutele meelistaimedele; teotarad peenardele, lavadele, köögiviljamaale või krundi piirdele; pinnakatted  ja/või takistusribad koduste või mineraalsete puisteainete või kuivatatud ravim- või maitsetaimede lehtede näol, tihedaogaliste põõsaste oksajuppidest, hobukastani viljakestadest vms. Peletid 5% küüslaugulahus, tökat e kasetõrva lahus; repellentsete vahe- ja kõrvalkultuuride nt lavendel, geraanium, liivatee vms kasvatamine kaitstavast alast eemal tigude ja nälkjate eeldatava sissetungi teel. Väljapüük Spetsiaalne nälkjate korjamise aktsioon hilisõhtuti, varahommikuti või sajuperioodil; Nälkjamatid, eluspüünised või püünistaimed nälkjate arvukuse ja liigilise koosseisu tuvastamiseks; Massväljapüük atraktantidega.     Keskkonnaameti nälkjate kaardile on võimalik lisada Lusitaania teeteo leiukohti koos piltidega. Kõik kaardile märgitud punktid ei ole küll kinnitatud Lusitaania teeteo leiukohana, aga suures pildis näitab see kaart inimeste muret ja üldist nälkjate levikuala. Suuremad murekohad on Tallinna ja Tartu ümbrus, kuid on näha, et nälkjad on igal pool. Mustpea-nälkja kinnitatud vaatluskohad on Harjumaa, Saaremaal ja Läänemaal. Foto: Keskkonnaameti Lusitaania teeteo kaardirakendus     Hispaania teetigu laialdane levik on ka meie naaberriikides Lätis, Soomes ja Rootsis. Lätlased on meist ees juba 2018. aastal ilmunud nälkjate ohjamisekavaga. Kogu maalima vaates on Hispaania teetigu levinud üle Euroopa ja Ameerika. Lähiriikide kogemus näitab, et Hispaania teeteo levik on massiline ning nendega tuleb lihtsalt harjuda. Eestis valmiv ohjamiskava koostatakse liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemist tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale. Varasemalt on ohjamiskava koostatud Karuputke võõrliikidele  ja Verevale lemmaltsale. Tegevuskava sisaldab: liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid; ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi; liigi ohutegureid; kaitse või ohjamise eesmärki; liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava; kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet. Võõr-nälkjaliikide ohjamiskava eelnõu on koostanud Eesti Maaülikool ja plaanis on kinnitada see Keskkonnaameti peadirektori poolt suvel 2021. SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest looduskaitse programmist on võimalik veebruaris taotleda toetusi võõrliikide tõrjeks. Sel aastal on seal 3-4 kohalikku omavalitsust juba taotluse esitanud. Rohkem ja täpsemat infot nälkjate kohta leiab ka Keskkonnaameti kodulehelt.