14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele.
Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust.
Aveliina Helm Tartu Ülikoolist rääkis elurikkuse hindamise ja soodustamise põhimõttetest, Rohemeetrist https://rohemeeter.ee/ ning veebileheküljest heapõld.ee
Josselin Andurand ja Sindy Moreau Prantsuse Loomakasvatusinstituudist tutvustasid veiste ja väikemäletsejaliste kasvatamise keskkonnamõju hindamise tööriista CAP’2ER .
Süsiniku- ja keskkonnajalajälje hindamise teoreetilisi aluseid ja miks seda teha, tutvustas Sirli PehmeSustinere OÜst.
Välislektorite tõlkimisel oli abiks Airi Külvet, kelle Puutsa talu oli esimeseks katsejäneseks CAP’2ERi rakendamisel Eestis.
Elurikkus
Elurikkus on üks keskkonna omadus, mille säilimine on vajalik, et suudaksime kliimamuutustega toime tulla ja toitu jätkusuutlikult toota. Looduslikud liigid ja toimivad ökosüsteemid toetavad inimese elukvaliteedi säilimist. Kahjuks on elurikkuse vähenemine pidev trend, mis puudutab ka neid liike, kelleta inimeste toidulaud tühjaks jääb.
Kogu Euroopas on traditsiooniliste põllumajandusmaastike liikide arvukus langenud viimase 30 aasta jooksul poole võrra. Sama kurb on olukord ka eesti põllumajandusmaastikel. Peamiseks arvukuse vähenemise põhjuseks peetakse elupaikade pidevat vähenemist ja küntava põllumaa suurt osakaalu võrreldes niitudega.
Elurikkusel aitavad muuhulgas püsida erinevad maastikuelemendid- puud, hekid, kiviaiad, rohuribad, kraaviperved, maha langenud puud, karjatatavad rohumaad - mis sobivad erinevatele liikidele elupaikadeks või pakuvad neile toitu. Igaüks saab uurida oma koduümbruse maastiku elurikkuse toetamise võimet Tartu Ülikooli teadlaste poolt on välja töötatud Rohemeetriga https://rohemeeter.ee/ . Rohemeeter on kõigile tasuta kasutamiseks ning sealt leiab ka näpunäiteid igaühe looduskaitseks.
Kuvatõmmis otsingust Rohemeetri veebilehel
Looduses elavad liigid pakuvad põllumeestele mitmeid olulisi teenuseid, kõige lihtsamini tajutavad neist ehk tolmeldamine ja taimekahjurite hävitamine, kuid unustada ei saa ka aineringe toimimas hoidmist, mulla tervist, erosiooni vältimist. Põllumajandustootja toetamiseks jätkusuutlike valikute tegemisel ja keskkonnasõbralike majandamisvõtete rakendamisel on loodud veebileht heapõld.ee. https://heapold.ee/ Loomakasvatajad leiavad sealt olulist teavet näiteks karjatamise ja rohumaade niitmise kohta.
Süsiniku jalajälg ja keskkonnamõju
Ühe või teise toote keskkonnamõju on oluliselt laiem mõiste, kui toote süsiniku jalajälg. Kui viimane võtab arvesse toote tootmisel ja tarbimisel keskkonda vabanevadkasvuhoonegaasid, siis keskkonnamõju hindamisel vaadeldakse lisaks ka toote mõju vee- ja õhukvaliteedile, elurikkusele, mulla viljakusele, maastikule, kasutatavat veekogust jmt. Nii ühe kui teise hindamine ja arvestuse pidamine on keerukas protsess, kus tihti kasutatakse erinevaid süsteeme ja saadakse vastavalt ka erinevaid tulemusi.
Oluline küsimus on, mille suhtes me süsiniku jalajälge või keskkonnamõju hindame. Liha puhul on see ühik sageli kilogramm, kuid mõistlik on vaadata ka toote toiteväärtust. Natuke meelevaldse näitena võib välja tuua, et liha ja piim on proteiini ja energia allikana väiksema süsinikujalajäljega, kui kasvuhoonetomat.
Süsiniku sidumine mulda on üks põllumajanduses esinev nähtus, millele kuni viimase ajani palju tähelepanu pööratud ei ole. Selle mõõtmine ja arvestamine on keerukad, kuid järjest paremini uuritud. Rohumaaveise liha tootmise puhul ületab mulda seotava süsiniku kogus tõenäoliselt kasvuhoonegaaside heite koguse kilogrammi toodetud liha kohta. Lisaks sellele on loomakasvatuses valdkondi, kus saab oma majandamisvõtted kriitilise pilguga üle vaadata ja hinnata, kas on asju, mida saaks paremini teha?
Põllumajanduse ja metsanduse süsinikuringe, IPCC 2008, 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories – A primer, Prepared by the National Greenhouse Gas Inventories Programme, Eggleston H.S., Miwa K., Srivastava N. and Tanabe K. (eds). Published: IGES, Japan.
CAP’2ER
Prantsusmaal välja töötatud CAP’2ER programm https://cap2er.fr/Cap2er/ aitab veise, kitse ja lambakasvatajatel oma ettevõtte kasvuhoonegaaside heidet ja keskkonnamõju hinnata ning annab tulemustele vastavaid soovitusi. Eelkõige on programm mõeldud kasutamiseks nõuandeteenuse ühe osana, kuid loomakasvatajal on võimalik lihtsam raport saada ka iseseisvalt andmeid sisestades. Novembrist peaks programm olema kasutatav ka ingliskeelsena.
CAP’2ERiga lihtsama hindamistulemuse saamiseks peab teadma umbes 30 näitajat oma farmi kohta - kogu aastast kütusetarvet, energiakulu, loomade produktiivsusandmeid (viljakus, juurdekasv, realiseerimisvanus), farmi sisse ostetavate loomade ja söötade koguseid, saagi ja müüdud loomade andmeid, sõnnikukoguseid ja –tehnoloogiat, seda, kui palju on ettevõtte maadel puid-puudesalusid, põõsaid, hekke, rohuribasid, kivihunnikuid ja kiviaedu, veekogusid.
Peale andmete sisestamist antakse ettevõtjale ülevaade ja soovitused keskkonnamõjust vee- ja õhukvaliteedi, kasvuhoonegaaside, elurikkuse, süsiniku sidumise võime ja toodetud inimtoidu toitainete hulga kohta.
Keskkonnamõju suurus ja suund sõltuvad loomakasvatussüsteemist ja loomakasvataja teadmistest ja oskustest.
CAP’2Eri on ulatuslikult kasutatud aastatel 2016-2021 toimuva Euroopa projekti Life Beef Carbon raames, mille eesmärgiks on lihaveiseliha süsiniku jalajälje vähendamine 15% kümne aasta jooksul. Osalevad riigid on Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, kokku osaleb 2000 põllumajandustootjat.
Programmi raames hinnatakse lihaveisefarmi keskkonnamõju alane hetkeolukord, antakse soovitusi leevendusmeetodite osas ning teatud aja pärast hinnatakse keskkonnamõju uuesti, et näha, kuivõrd on leevendusmeetoditest abi olnud.
Projekti tulemused näitavad, et farmide keskkonnamõju varieeruvus on suur, mis jätab arenguruumi nendele, kelle näitajad väga head ei ole. Osalenud ettevõtted onheade loomakasvatustavade järgimise abil edukalt parandanud ühekorraga nii oma keskkonnamõju alaseid näitajaid kui ettevõtete majandustulemusi. Josselin Andurandi sõnul on Prantsusmaal tunda, et talunike seas on tugev vajadus erialaste teadmiste ja oskuste järgi ja ajalooliselt soiku jäänud nõustamisteenuseid põllumajandustootjatele on vaja taaselustada.
Eesti oludesse kohaldumist testiti CAP’2ER nõustajaga kasutamiseks mõeldud versiooniga Puutsa talu näitel.
Analüüsiks andmete kogumine ja sisestamine võttis Airi Külveti sõnul kokku pool tööpäeva ja CAP’2ER programm kohaldus Eesti oludesse hästi.
Fotol Airi oma loomadega
Puutsa talus kasvab mahedalt kokku 140 peamiselt simmantali tõugu lihaveist. Kasutada on talul 200 ha maad, millest valdav enamus on püsirohumaad. Noorloomad realiseeritakse nuumloomadena ca 22 kuu vanuses, rümbamassid vahemikus 270-320 kg, lihakus R (SEUROP klassifikatsioon), rasvasusklass 2-3. Esmapoegimisvanus on 25 kuud ning amme kohta võõrutatakse 0,96 vasikat. Karja uuendatakse igal aastal umbes 5% ulatuses. Söötadena on kasutusel karjamaarohi, kvaliteetsed hein ja silo. Noorloomi portsjonkarjatatakse. Teravilja ei söödeta, sisse ostetakse vaid söödamineraale ja soola. Kõik loomad talvituvad varjualusega söötmisplatsidel, kust sõnnik kokku kogutakse ja aunastatakse.
Sellisel viisil majandades seotakse Puutsa talus igal aastal 110 tonni süsinikku mulda. Iga kilogrammi eluskaalu juurdekasvu kohta seotakse 2,4 kg süsinikku rohkem, kui seda atmosfääri paisatakse. Kogu talu oma maastikuga toetab elurikkuse püsimist arvestuslikult suuremal pinnal, kui kasutatavat maad kokku on – siin annavad oma osa maastiku liigendatus, puud ja põõsad ja rohuribad koos lompidega. Lämmastiku leostumise oht pinnavette on minimaalne, mulda seotakse 14,7kg ja õhku lendub umbes 6,3kg lämmastikku hektari kohta. Loomset proteiini toodetakse 222 inimese tarbe jagu aastas.
Võrdluses nö ekvivalentfarmiga – Prantsuse lihaveisekasvatajate keskmine – on Puutsa talu eeskujulik kõrge tootmisefektiivsusega keskkonnasõbralik lihaveisetalu.
Veebitööriist CAP2’ER annab Prantsusmaa põllumajandustootjatele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks.
Artikli eestindanud Daria Gabriela Orr, PMK, toimetasid Annika Suu ja Liina Ulm
Kliimamuutused, vee kvaliteet, süsiniku sidumine, bioloogiline mitmekesisus – need kõik on loomakasvatajate jaoks olulised teemad. Prantsusmaal on välja töötatud veebitööriist, mis kasutab farmides kogutud spetsiifilisi andmeid, et anda veiste, kitsede ja lammaste kasvataja
Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna? – Just sellele küsimusele otsisid vastust 20 eriala asjatundjat jätkusuutlikule lihaveisekasvatusle suunatud fookusgrupis. Fookusgrupi lõppraport on nüüd tõlgitud ka eesti keelde.
Fookusgrupp kutsuti kokku 2020.aastal otsimaks lahendusi Euroopa veiselihasektori kitsaskohtadele ning muredele seoses veiseliha tootmise ja tarbimise jätkusuutlikusega. Vastus on uuenduslik karjatamispõhine lihaveiseka
Euroopa lihaveisekasvatajate jätkusuutlik areng on jätkuvalt tähtsal kohal.
BOVINE Pressiteade 29. märts 2022.aasta
2022. aastal on põhiteemadeks õiglasemad hinnad, alternatiivsed söödad, loomade tervisekontroll enne ostmist, käitlejate koolitus stressivaba liha kvaliteedi parandamiseks ning bioloogiline mitmekesisus.
Veisekasvatajad üle Euroopa jätkavad koostööd BovINE võrgustikuga riiklike ja rahvusvaheliste kohtumiste ning projekti riiklike võrgustiku halduritega toimuva teabevahetuse k
Virtuaalsed karjatamissüsteemid – kasutajakogemused Hispaaniast ja Ühendkuningriigist
Virtuaalne karjaatamissüsteem võiks aidata vähendada aedade ehitamisega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Võimalus kontrollida karja asukohta mobiilist või tahvelarvutist ilma käega katsutava piirdeta, on see üldse võimalik?
28. juunil toimus interneti vahendusel BovINE projekti veebiseminar, kus Alfonso Abecia Zaragoza Ülikoolist Hispaanias ja Russ Carrington Ühendkuningriigist rääkisid oma kogemustest virtu
Rakendusuuringute programmi uuring: „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“ projekti juht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool.
Loe aruannet pikk.ee veebilehel SIIT (pdf)
Lihaveiste heaoluindikaatorite väljatöötamise, testimine ja heaolu hindamise etapis oli töö üldiseks eesmärgik
Euroopa veiseliha kasvatajad otsivad uusi jätkusuutlikkuse võimalusi. Võrgustik Beef Innovation Network Europe (BovINE) loodi 10 liikmesriigi organisatsioonide algatusel ning esindab 1,8 miljoni ELi veiseliha kasvataja vajadusi.
foto: Teagasc.ie
Koordinaator Maeve Henchion esindab organisatsiooni Teagasc, Iiri põllumajanduse ja toidu arendusasutust. Veistega tegeleva võrgustiku loomisele ergutas
Nimi - Marika Oeselg – on tuttav igale loomakasvatusest huvitunud inimesele. Ta on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja ning tipptasemel konsulent.
”Minu kasvamine konsulendina on toimunud koos veisekasvatajatega, tähelepanuväärne on olnud areng koos rohusöötmisest huvitunud lihaveisekasvatajatega,” ütles Marika 12. novembril 2020, BovINE lihevisehuviliste võrgustiku veebiseminaril.
Millised on lihaveiste kasvatamise kitsaskohad läbi konsulendi silmade?
"Eestis on olemas väga häi
BovINE (Beef Innovation Network Europe, 2020-2022) on Horisont 2020 temaatiline võrgustik, mis on keskendunud Euroopa lihaveisekasvatussektori ja -kogukonna jätkusuutlikkusele. Projektis osaleb 18 organisatsiooni 10 riigist - Eestist MTÜ Liivimaa Lihaveis. Vt https://www.bovine-eu.net/
Projekt keskendub teabelevi koostööle, olemasolevate lahendustest ja praktikatest rääkimisele, nii kohtumistel kui näiteks videotena.
„Tegemist ei ole teadusprojektiga,“ rõhutas Eesti poolne projekti koordin
2017. aastal alustati Euroopa Liidu toel innovatsiooniklastriga, mille eesmärk on tootjate ja teadusasutuste koostöös leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi se
Mahekonkursside parimad on selgunud. Käesoleva aasta parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu AS piparmündi-Stracciatella jäätis.
Maaeluministeeriumi tellimisel tänavu juba kümnendat aastat toimunud konkurss näitas mahetootjate väga head taset ja oli tasavägine.
Täna, 15. juunil toimub Tartus lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018, mis toob Dorpati konverentsikeskusesse 10 Euroopa riigi lihaveisekasvatajad. Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Euroopa Anguse Foorumiga. Lihaveisekasvatus on Eestis väga jõudsalt arenenud – Eestis kasvatatakse praegu kokku 81 000
lihaveist. Kõige populaarsemateks veisetõugudeks on kujunenud ekstensiivsekasvatuseks hästi sobivad hereford ja aberdeen-angus,
Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus.
Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist.
Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007.
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm.
Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega.
Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.
Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis loodi 2010. aastal Eesti suuremate aberdiin-anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt, eesmärgiga propageerida ja turustada rohusöötadel kasvatatud veiste liha. Tegemist on traditsioonilise tootjarühmaga, kes ühendab lihaveisekasvatajaid põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuid juriidiliselt MTÜd tootjarühmaks ei loeta.
Liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega – loomadele ei söödeta tavapõllumajandusest pärit söö
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles