EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA: Uut töölepingu seaduses

Allikas: EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA, 8. juuli 2021
8. oktoober 2021. a

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Näiteks peab eelnõu kohaselt tööandja teavitama töötajat, mis kasu saab töötaja erinevatest maksudest, lisaks on plaanis muudatused katseaja reeglites ja sobivate töötingimuste taotlemises. 

2022. aastal  jõustuma kavandatud mitmed seaduse muudatused on tingitud sellest, et üle võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Direktiiv näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus.

 


Selleks et põllumajandustootjaid paremini nõustada ja teavitada nende kohustustest oma töötajate ees seoses ÜPP sotsiaalse mõõtmega, peaksid põllumajandusettevõtete nõustamisteenused andma teavet nõuete kohta, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/1152 artiklis 4 osutatud teabe kirjaliku esitamisega ning põllumajandusettevõtetele kohaldatavate tervishoiu- ja ohutusnõuetega.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) .../..., millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade(ÜPP strateegiakavad) toetamist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013


 Katseaeg pikeneks haigusperioodi ja puhkuse võrra - katseaeg peatub juhul, kui tööülesannete täitmine oli takistatud. Näiteks kui töötaja on katseajal 10 päeva haiguslehel või puhkusel, siis pikeneks muudatuse kohaselt katseaeg 10 päeva võrra. Hetkel ei peatu katseaeg ajutise töövõimetuse ega puhkuse ajal. Plaanitav muudatus on positiivne, kuna aitab saavutada katseaja eesmärki, s.o võimaldada nii tööandjal kui töötajal hinnata tööle sobivust.

 Töötajale tuleks esitada rohkem teavet maksete ja maksude kohta. Eelnõu täiendab töölepingu seaduses nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama. Muu hulgas näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb tööandjal esitada töötajale andmed selle kohta, mis asutustele tööandja poolt kinnipeetavaid makse ja makseid tasutakse ja mis kaitse töötajale maksude või maksete tasumisega kaasneb. Eelnõu seletuskirja järgi tuleb näiteks töötajat teavitada, et tulumaksu saab maksu- ja tolliamet ja et tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust. Muudatuste jõustumisel plaanib riik täiendada erinevaid portaale veebileheküljega, millele tööandjatel oleks võimalik maksusid ja makseid käsitletavate andmete esitamisel viidata. 

 Töötaja saaks õiguse taotleda sobivaid töötingimusi. Töötajal tekib eelnõu kohaselt õigus taotleda endale osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks. Seda saab töötaja taotleda siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Tööandja saab sellest siiski keelduda, kuid peab keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel) 14 kalendripäeva jooksul põhjendama. Muudatus tuleneb ELi direktiivist.

 Teise tööandja juures töötamise piiramine. Eelnõu täiendab töölepingu seadust põhimõttega, mille kohaselt ei tohi tööandja keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe. Samas võimaldab direktiiv liikmesriikidel palju laiemalt erandeid kehtestada, kui vaid konkurendi heaks töötamise piirang. 

Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2022. aasta 1. august.

Allikas: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda


Tallinna Raamatupidajate Konverentsil KUMU kunstimuuseumis 21. oktoobril kõneleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sellest, mida uut on oodata eelseisval aastal töölepingu seaduses. Ettekande käigus vaatab Meeli Miidla-Vanatalu üle peamised muudatused ning nende mõju töösuhetele.

Konverentsile saab registreeruda SIIN. Konverents on tasuline


Töölepingu seaduses täieneks nende andmete hulk, millest tööandja peab töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama.
Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat:

  • tööandja pakutavast koolitusest,
  • hüvitatavast puhkusest (lisaks põhipuhkuse kestusele, tuleb enne tööle asumist kirjalikult teavitada ka muust puhkustest, mille tasu maksab tööandja, näiteks õppepuhkus, lisapuhkuse päevad jm),
  • katseaja kestusest (täna tuleb katseajast kirjalikult teavitada vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui nelja kuu pikkuses katseajas, muudatuse järel tuleb katseaja pikkusest alati teavitada),
  • ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast (nt, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas, 1,5-kordse töötasu määras; võib olla ka viitena),
  • töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest (täna tuleb teavitada vaid ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. Edaspidi tuleb töötajale teada anda, nt viitena, et lepingut võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning et tööandja peab alati ülesütlemist põhjendama ja töötaja peab põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Teavitama peab ka ülesütlemise korrast katseajal kõigi nimetatud tingimuste osas – vorm, põhjendamine, tähtajad),
  • mis asutused saavad maksud ja maksed ning mis kaitse töötajale nendega kaasneb (nt, et tulumaksu saab maksu- ja tolliamet ning et tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust; samas see info võib olla kirjas ka viitena asjakohasele lingile),
  • renditöö korral kasutajaettevõtte nimest (kehtiv seadus kohustab teavitama renditöötajat üksnes asjaolust, et tööülesandeid täidetakse renditööna),
  • kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega, peab tööandja edaspidi teavitama ka tööajakava muutmise tingimustest.

Täpsustub, et kohustuslikud andmed tuleb endiselt esitada kirjalikult, aga ei pea olema otseselt töölepingus, võivad olla ka mõnes muus dokumendis või eraldi esitatuna. Tööandjal tekib kohustus säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise kohta (saab ise valida, kumba säilitab 10 aastat). Nt kui tööandja esitab töötajale andmed e-posti vahendusel, peaks tööandja säilitama tõendi andmete esitamise kohta (nt koopia e-kirjast, millega andmed edastati) või andmete vastuvõtmise kohta (nt töötaja allkirjastatud kinnitus). Kui töötajale esitatakse andmed paberil, peab tööandja samuti säilitama tõendi andmete esitamise kohta.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusesse lisandub uus teavituskohustus. Lähetatud töötaja tööandja peab töötajale teatavaks tegema lähetusperioodi kestuse Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringu (kas tasu makstakse eurodes või muus valuutas), lähetusega seotud hüved (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korra ning riigist tagasipöördumise tingimused (riigist lahkumise kuupäev, transport), samuti link Tööinspektsiooni veebileheküljele, kus on teave Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste, kohalduva õiguse, kohalduvate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta.

Direktiiviga mitte seotud muudatus: Täpsustub, et puhkusetasu tuleb töötajale maksta eelviimasel kalendaarsel tööpäeval. Muudatuse vajadus tuleneb seaduse rakenduspraktikast, kus on tõstatunud küsimus, kas puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel kalendaarsel või eelviimasel reaalsel tööpäeval enne puhkuse algust.

Oktoober 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
LEADER infokiri 2021 (nr 13/99)
EPKK ja MAALEHT: Aasta Põllumees 2021 nominendid
PIIRIVEERE LIIDER: Noorte kaasamise tegevuskava 2. kohtumine
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Ootame tööle meetmete koordinaatorit
RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu Setomaad avastamas
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Lõppes LEADER projektitaotluste vastuvõtt!
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: XXIII Käsitööpäevad Saaremaal
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Otsime LEADER taotluste hindajaid - eksperte!
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader lugu: Ajaloolised väärtused, kaasaegsed lahendused
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Noorte inspiratsioonikoolitus Viru-Nigula piirkonna noortele
TARTUMAA ARENDUSSELTS: 1.–5. oktoobril tutvuti LEADER/CLLD poolt toetatud väikeprojektidega Moldovas
ROOTSI INSTITUUT: Koostöövõimalused Läänemere piirkonnas
NELJA VALLA KOGU: Kogukondade koostööpäev
EUROOPA PARLAMENT: „Talust taldrikule“ tagab tervislikuma ja kestlikuma toidu
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2021 (52)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 19 (490)
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - oktoober 2021
MAAELUVÕRGUSTIK: Säästva turismi arendamine LEADER näitel
SustainIT: Eluslabor piima- ja liha väärtusahelas
MAAELUVÕRGUSTIK: koolitusseminar "Uuenduste käivitamine koosloomes" UUS KUUPÄEV
MAAÜLIKOOL: Ühistegevuse veebikonverents "Ühistute roll kestlikkuse tagamises"

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo